Ronk ehk kaaren
Suurim vareslane,must-ja künnivarest silmanähtavalt kogukam.Armastab tiirelda rõhtsalt sirutatud tiivul.mistõttu võib meenutada röövlindu.Lennupilti iseloomustavad kiiljas saba,võimsad pea ja nokk ning
kitsad tiivaotsad.Madal kare kraakastus "krroap" kostab uskumatult kaugele.Kare " krrahk" meenutab
künnivarest,hoiatushüüd on kare jada " arrk-arrk...- või " kro-kro".Mängulennul kuulduvad kõlav metalne
"klong" ja kiire " kulak" või pudeli lahtikorkimist meenutav " krr-klok" ning lind võib äkitselt pöörduda seljaga allapoole või kukutada end maapinna suunas.Elutseb sageli mägialadel,kuid ka miujal,kus leidub
pesitsemises sobivaid kaljuseinu või laialdasi okasmetsi;ka rannikul ja laidudel.Tihti arg valvas,kuid on
viimasel ajal levinud ka asulate lähedusse.Eestis üldlevinud väikesearviline haudelind.Toitub raiprist,
linnumunadest-ja poegadest,närilistesest jms.Paigalind.
Kõrberonk
Üleni must,vaid kuklal pruun läige,mida välioludes on raske märgata.Sarnaneb rongaga nii väliselt kui ka
käitumiselt,kuid on väiksem,pisut saledam ja veelgi teravama sabaga - keskmised tüürsuled ulatuvad
sageli üle sabatipu nagu ännil.Häälitstus " krraa" kärisevam kui rongal.Asendab ronka Sahara ja Araabia
poolsaare kõrbetes ja poolkõrbetes.
Lühisaba-ronk
Rongast väiksem äärmiselt lühike saba ja laiad tiivad on hästi näha lennul.Elutseb poolkõrbetes,ranniku
aladest kuni 3000 m kõrguseni,sageli asulate ja prügilate läheduses.Häälitsused nagu rongal,kuid ise-
loomulku heleda tämbriga.
Vares
(alamliik comix ) ja mustvares ( corone) on varese alamliigid,kes võivad siirdealadel (nt.Skanes ja Taanis) ka omavahel ristuda.Hallvarest on teistest varestest kerge eristada halli ja musta sulestkuvävse järgi.Mustvares on väga sarnane noore künnivaresega ja nende eristamine nõuab suurt vaatlustäpsust.Mustvaresel on tugevam,ühtlaselt jäme nokk,mille seljak on tipuosas märgatavalt
allapoole kumerdunud;nokatüviku harjassuled on vastu nokka liibunud nii,et külgvaates künnivaresele
iseloomulikku " muhku" ei teki;nokaserv hüvikuosas sirge,paljudel noortel künnivarestel aga on pisut
ülespoole kaardus.Ka on nokatüvik ja -lahunrk tumedamad;eriti 2 a künnivaresel on kevadel noka-
tüvik heledam.Vareae häälitsus - tuntud kraaksumine - on puhtama kõlaga kui künnivaresel,nt."kr(r) aa","krää","karr" ; kevadel on mõnikord kuulda ka kiunuvaid,krõnksuvaid,manguvaid jms.häälitsusi.
Seltsinguline lind,kuid ei moodusta nii suuri parvi kui künnivares või hakk; pesitseb üksikpaaridena:
Elutseb igasugusel kultuurmaastikul ja on kõigesööja,rüüstab ka teiste lindude pesi.Eestis üldlevinud
haudelind ja talvituja;toimub ka põhjapoolsete läbiränne.

Meeldib!