Nõlvatsiiske
Meenutab põldtsiisitajat,kes samuti pesitseb Kreekas ja Türgis,kuid on temast väiksem ja roostjam,pea
sinihall ( oliivrohekas) ning kurgualune lahuriba roostjad ( mitte kollakad).Emaslind kahkjam,triibulise peaga.Esimesel sügisel nagu noor põldtsiisitaja,kuid eriti selg ja päranipuala roostjamad ning oliivjas varjund puudub.Isenditi muutlik nukker laul kui põlldtsiistajal,kuid lühem ja sageli nagu poolepealt katkev
"tsi-tsi-tsi djüü","tsü-tsü-tsü dtii" või " djüüi-djüüi-djüüi-düü".Lennu- ja kutsehüüud muutlikud nt."tsitt" või
millele võib järgneda "tjüt";ka koduvarblaslik ninahäälne "dsjeu".Kuivi põõsastunud kaljuseid mäenõlvu
asustav võrdlemisi tavaline liik,ka aedade ja väikeste põldude läheduses.Rändab ära VIII,saabub IV lõpul.
Kivitsiistaja
Nagu hele ja vähema mustriga nõlvatsiisitaja,õrnade triipudega hallidele seljale ja õlasulestikule vastanduvad välimised rusked õlasuled.Silmarõngas,kurgualune ja lahuriba valkjad,külgrind hall,päranipuala ja muu rind roosakasoostjad valgete suleääristega ( jätab määrdunud mulje) kõhu-ja
sabaalune on kahvatu-kollakasruuged.Mõlemad sugupooled on üsna sarnased.Laul meenutab põldtsiisitaja oma,nt."sti-sti-stüe-ste-stüe".Elutseb Ida-Türgis ja sellest ida pool vähese taimestikuga kaljustel nõlvadel ja kõrgtasandikel tavaliselt üle 2000 m kõrgusel.Rändab kagusse,saabub IV lõpul.
Külatsiisitaja
Esmapllgul meenutab oma halli triibulise pea ja roostepruuni keha poolest väikest mägitsiisitjat.Ülanokk
must,alanokk Roostekollane.Emaslinnu pea on rohkem pruunikashall,ähmasem a triibutusega.Lähiis-Ida
Araabia poolsaare alamliigi stiolata pea-ja õlasulestik on tugevama mustriga ning kõhualune heledam.Laul metsvindilaadne,aga õrnem "didju diirü djüit didju dji" või "didju-dü diirü-vidju didjü-
düi";kutshüüd tugev ninahäälne "tšau".Põhja-Aafrika alamliik sahare on tavaline asulates ja põllumajandb´uskõlvikuil.Julge ja usaldav.

Meeldib! 1