6.Meetod:Janne Holmen kaustab oma doktoritöös järgmist meetodit.Kõigepealt kirjaldab ta 1940.-1990.aastate ajaloo õppeplaane Rootsis ning võrdleb neid Norra ja Soome omadedga.Seejärel võrdleb ta Rootsi,Norra ja Soome tsitaate.Ta selgitab,kuidas erinevate aastakümnete õpikud käsilevad USA-d ja NSV Liitu.Sel moel ilmneb,et suurriikide kirleldused on õpikutes suures osas sarnased,kuid leidub ka palju erinevusi.Soome õpiud näiteks näiteks on Nõukogude Liiduga sõlmitud rahulpingust tugevani mõjutatud,kui teiste Põhjamaade õpikud.Nõukogude Liidu ja USA iseloomust õpikutes on doktoritöödes kirjeldatud Põhjamaade väikeriiklikust seisukohast.Põhja on,nii  nagu Balti riigidki väokesed riigid kahe suuriigi USA ja Nõulogude Liidu vahel.Kokkuvõttes nätab Holmen,kuidas sõltuvus suurrikides Põhjamaase õpikutekste õjutab.nende kahe teadlase kogemusi kasutan ma õpikute tekte kirjldades.

6.2.Tähendulik ajakugu:Keskne idee Jan Patoca loomingus on see,et ajalool peab olema tähendus,mis resuleerub aktivees tegavuses.Ma kirjrldan siin tema mõtted,kuidas on võimalik ajalugu uuesti vallutada ja kasutada.Patoca teoorias on niisiis keakne läsitus,et ajaloolistel sündmustel peab olema tähendus.Ilma selleta on üksikjuhtumid mõttetud ja sihitud;ütlusi ajalooliste sünmuste kohta võib teha vaid siis,kui neil on oma ilmne telaos - sihtt,annsb üksikjuhtuitele mitte üksnes tähenduse,vaid  määrab ka nende lõplku eesmärg,alguse ja lõpu.Patoca estuses ei alga ajalugu problemaatilisuse alguasest ega hetkest,kui see tekitab ,,inimkonna kollektiivse mälu,vaid varem enesetmõistetava eelajaloolise elu probematiseerimsest.Eelajaloolise ininmkonna aktsepteertud arusaamade läbiraputamisest,kui inimene avastatb võimaluse elada vabana ja sidumata end jõududega,mis on seda algusest saadik valitsenud.''

Meeldib!