ELU-OLUST SIBERIS MINUSSINSKI:Minussinski sohvoos oli riiklik spetsiliseeritud tõulambakasvatusmajand,Veoloomadeks kasvatati härgi ja hobuseid.Oli ka sigala 500-600 seaga,lüpsilehmade farm 150 lehmaga,hanede ja partide farmid.Põllukultuurdest kasvatati peamiselt söödakultuure,nagu naeris,turneps,päevalill ja mais.Hiljem uudismaade ülesharimise käigus suurenes oluliseselt ka teraviljakasvatus ja kujunes lambakasvatuse kõrval üheks suuremaks majandustegevuse suunaks.Põhiliselt kasvatati nisu,ka kaera,päevalille ja ikka ja jälle maisi.Traktoreid oli sohvoosil 3,veoautosid 1.Inimesi oli sohvoosis 1500,neist töölisi 800 ringis.Sohvoos paiknes maa-ala 40x60 km,kindlaid piire ei olnud.Stepp oli suur ja lai,seal jätkus ruumi nii sohvoosi loomakarjadele kui naabuses aduvate kolhooside loomadele.Sohvoosis oli 5 küla 7 eraldi asuvat üksikfarmi,4 suvafarmi ja 10- 12 suvetarandikku stepis.Igas külas ja püsifarmis oli vähemait üks kaev.Mõni üksik oli ka kaugemal stepis.Enamik kaeve oiid väga sügavad,seatt vinnati vett härgade ja hobuste jõul suurte 200-300 liitriste vaatidega.Elekrtivalgust külades ei olnud,ainus eaktijaam oli sohvoosi keskuses remondikoja tarbeks..Hijem 1952.a.hakati elektirijaamu paigaldama ka kõikidesse küladesse..Elektrijaam töötas õhtuti ainult 3-4 tundi.Elumajade kütteks kasutati põhilliselt lambasõnnikut,hiljem ka kivisütt,samuti kõlbas põhk ja kõik mida õnnestus stepist korjata.Administratiivselt oli sohvoos neljaks osaknnaks`+ sohvoosi keskus.Külad olid osakondade kekskusteks,üksikfarmid loomalautade ja 1-2 elumajaga olid karjatamiskeskused.Külas asus hobuskasvatusfarm ja järvel suvine pardifarm.Küla nimi on pärit tsaarii ajast,kui sinna järve äärde rajati soolatehas.Soola aurutati järve veest.Meie sinna jõudmise ajaks olid tehasest järel ainult varemed ja üksikud aurutusbasseinide plaadi.IV osakond - Letniki küla paiknes Jenissi jõe ääres.Oli veel suvefarm,sigadele Malaja Šardaka,need oild samut jõe ääres,suvefarm lüpsilehmadele Bolšaja Šardaika,need olud samuti jõe ääres.Stepis paiknes püsifarm Barkii lammastele.Letniki küla oli tsaari ajal olnud mõisnike suvituspaik,oli säiinud sellest ajast mõni majagi,üks oli isegi kahekordne.1952.a.ühendati III ja IV osakond,nimeks jäi III osakond.Solzavodskaja küla majad veeti Letnikisse,Solzavdi jäi 2-3 elumaja ja lambalauad Hobuskasvatus kolis ka Leitnikisse.Hobuseid oii 200-300.V küla - Polezajevo,ka Tsentraljoe oli sohvoosi keskus.seal asusid sohvoosi  kontor,kontor,klubi,,kino,lastekdu,7- klassiline kool,mis hiljem muudeti keskooliks,kooli intenaat,söökla,ainus tööstus kaupade kauplus terve sohvoosi kohta,haigla,sidejaoskond,suvine lambpügamisjaam,elelektrijaam.Oli veel militaar võimu asutus.Seal oli piirkonna miilits ja piiramatu võimmuga tegelane- komandant.Tema ülesanne oli jälgida küüditatuid  ja neile käske jagada.Nii öelda käskis keelas poos ja andis armu.Kuna sel ajal sidevahendeid polnud,ei olnud ka regulaaset liilust aaulate vahel,kulges elu aegaselt.Kõik uudised,kirjad,pakid,ajalehed  ja muidugi käsud,keelud jõudsid inimesteni tükk aega hiljem.Ainus kohustuslik sidevahend riiklikul taseme oli raadiotranslatsion.Kõigis suutemates keskustes ja linnades olid postide otsas valjuhäädajad,ning Moskva raadio üürgas hommiust hilisööni.Isegi kooli internaadis oii valjuhääldi üleval,ainuli tundide õppimise ajaks lülitati välja.Samuti olid kõiik asutused varustatud selle propandamasinga.Letnikis elas perekond Suhharrvid.Nende poeg Valeri käis meiega ühes klassis ja ükskord näitas,et tal on huvitav asi-kodus oli raadio.Kuna siis veel külas elektrit ei olnud,ei osanud keegi midagi teha.Hiljem,kui külasse paigaldati elektriaam ja majad said valguse sisse,oskas üks asjatundja ka raadi tööle panna.See oil nii suur ime,et terve küla käisi järge mööda raadiot kuulamas ja imetemas.Kõiki huvitas eriti see,et kuidas ikka nii palju erisugused jaamu  ja eri keeli raadiost tuleb.

Meeldib!