ALUSTAVAD KA EESTLASED:Kuigi eestlased on ise end maarahvaks nimetanud,ei tarvitse me selles välja lugeda pelgu mere ega õhu avaruste ees.Kõigist Vene keisririigi merekoolide õpilastest moodustasid 13,3%.Putilovi tehas,mille laevaehitusharu juhatas eesti soost insener Kontanin Tennisson,laskis 1911.a. suvel vette hävitaja''Novik'',mis tegi sõjalaevade maailmareokordiks 36,2 sõlme.Säärane kiirus 65 km h ) oli tollal ka auto jaoks tubli saavuus.Juba 1885.a.oli Venemaal ''Õuhulaevanduse kaadrikomando''.Selle koosseisus oli eestlane Jüri Herman katsetanud õhupalle,tegemaks kindlaks nende võimalusi nii luureks kui ka sidepidamiseks.1898.a.püstitas ta Venemaa kestusrekordi 24 h) sfäärilise õhupalliga lendamises.Äärepealt oleks üks 1909.a.suvel sooritatud õhkutõus Hermanlle viimaseks jäänud:õhupall kukkus alla ja sellel lennanuist sai kahv Palitsõn surma ning krahvinna ja tema ise raskelt vigastada.1904.a.oli Herman ajakirja '' Voxduhhoplavanje''asutajaid ning jäi selle toimetaja kohale 10-ks aastaks.Hiljem juhatas polkovnik Herman 1.lennuroodu,Vene lennuväe kõige tähstamat,impeeiumi pealina Peterburi kaitsvat allükssust.Ülevenemaaline Keiserliku Aeroklubi,mile liikmeks ka Herman oli,asutati Peterburis 29.jaanuaril 1908.Klubi esiemese presidendina tegutses Eestimaalt päriit ratsabäekindral Alexander Wilhelm Andreas von Kaulbars.

Meeldib!