...Vabahärra von Kaulbars on pärit Mõdriku mõisast.Noore ohvitserina oli ta kaadistanud nii Tjan-Šani mägesid kui ka Amudarja jõge ning teinud kindlaks,et kunagi oli Amudarja jõgi suubuunud Kaspia merre.Kesk-Aasia polnud just kõige ohutum koht.Ühel Hiiva khaanil olnud kombeks lasta oma vaenlaste mahalöödud päid kuumale praepannile panna.Õnneks ei tulnud vabahärra Ksulbarsil kohalikele khaanidele seletada,miks oli tal vaja niivõrd üksikasjaliselt kirjeldada Tjan-Šani mägiteede seisukoda ning võimalusi küttepuude ja joogivee saamiseks.Kaulbars võttis osa Türgi sõjast ja täitis paar aastat Bulgaaria sõjaministri kohuseid.Armeekomandörina Vene-Jaapani sõjas kasutas ta vastase positsioonide jälgimiseks õhupalle,mida veeti paigast paka hobuvekidega.Et poole kilomeetri kõrgusele tõusnud õhupallilt võib selgr ilma korral jälgida kuni kümne kilomeetri kaugusel asetsevat vaenlast,selles veendusid Kaulbars ja tema staabiohvitserid isiklikult.Eesstlase Walter Johansoni sooviuel värvisid venelased oma heledad mundrikuued roheliseks,et nad jaapanlastele silma ei torkaks.Kaulbars oli Keiseliki Aeoklubi eesotsas lühilesta aega.1908.a.novembris anddi ta ameti üle baltisaksa päritolu mehele,krahv Johann Stenbock-Fermorile.Peale mitme suurvüsti olid aeroklubi liikmete hulgas ka A.Koltšak,kellest Vene kodusiõja ajal sai valgevägede ülemjuhataja,ning Sidney Reilly,kes oma bolševike vastase spionaažitegevusega on ajalukku läinud.Klubisse kuulusid ka mõned eestist pärit mehed,nagu parun Bodo Schilling Tallinnnast ja Tartu araülikooli assistnt Maksim Rehbier.Klubi liikemete nimekirjast võib leida ka Riigikogu riiggiseketäri abi Allexander Pilar von Pilhau,naravalase Ivan Krevingi ja Viljandi posiametniku tüttre Ljubov Golantschikowa.Aeoklubi juures tegutses lisaks veel lennukool.See asus Peterburi lähedal Novaja Derevnjes ja kasutas Komandandi lennuvälja.Koolis said õpetust nii eraisikud kui sõjaväelased.Ilmasõja laguseks oli seal 64 lendurit ja 5 mehaanikut.Klubi andis väljaajakirja''Vozduhhoplavatel'' ja Vozdušnõi spravotšnik.Viimase toimetajaks oli eralendur Kontantin Weigelin,kelle isa oli pärit tartust.1909.a. rajati aeoklubi Odessas.Asja algatajaeks olid kreeka päritolu pankurid I.Xidiads  ja A.Anatra ning leidur A.van der Scurff.Viiane tegi Venemaal ajalukku läinud esimese lennukisõidu 25.juuli 1909).Tublisti toetas Odessa lennuhuvilsi sealseks sõjaväeringkonna ülemaks määratud kindral Kaulbars.Samal aastal alustati lennukursutega ka Peteburi Polütehnilise Instiuudi laevaehitusosakonna juures.

Meeldib!