...Georg Linno jäi Venemaal puhkenud kodusõjas punaste poolel ning 1918.a.nimetatati ta Tööliste ja Talupoegade Punase Õhulaevastiku peavalitsuse ülema asetäijaka teaduse ja tehnika alal.7.augustil 1911.a.kell kuus hommikul Peterburis Komandndi aerodroomil tegi neljanada eestlasena eksamilennu Riia Poütenikumi mehaanika üiiõpilane ja ainuke Ülevenemaalise Keiseiserliku Aeroklubi eestlasest liige Karl Laas.Ta lendas kaheistmelisel bipaanill Farman Narodnõi nr 10.Karl Laas /sünd. 21.aprilil 1892/ astus pärast kolme aastat Riia Polütehikumis õppimist 1915.a. vabatahtiikult  Vene sõjaväkke ning võeti sõjaminister Suhhmlinovi ssooviusel väljaspool järrjkorda sisseastumiseksamiteta Nikolai sõjaväeinsenedide kooli.Selle lõpeamise järel suunati Laas 1916.a,Riia rindele,kus ta vapruse eest ülendati leitnandiks.Vabadussõja ajal teenis Laas varustusülem Reimani käsundushviserina.Pärast eraennujaama asutamist / 1932/ asus ta sinna tööle.Laasi instruktoriks oli ta koolivend Tartu Aleksadri gümnaasimumi päevit - Ülevenemaalise Aeroklubi liige Alaksandr Rajevski ( sünd.22-mail 1887 Hakovis;hukatud 1937).Gümnaasiumis oli Rajevski olnud üpris keskpärane õpilane,keda lõpueksameil vaid jamalasõna tundmises oli väga hea hindelvääriliseka peetud.Rajevski oli Tartu ülikoolis 3-aastat keemiat.Vaid kuu aega varem kui ta õpilane Laas,oli ta ise Bleroriot' juures lendamise selgeks saanud ning seda kinnitas Prantsuse lenduridipom.nr 539.Peagi lähetati Ravjeski Morane'i juurde surmasõlme õppima.Selle sooritamine oli tollal sedavõrd kaelamurdev julgustükk,et esimene naislendur Šahhovskaja kiitis sakslasi aukuse eest,juna keegi neist polnud läinud sellisee riskile.Vahetult enne oma esimese surrmasõlme sooritamise päeva oli Rajevski olnud tunnistjaks kahe prantslesest instruktori lennuki kokkupõrkele,mille tagajärjel mõlemad surnuks kukkusis.Et ka Rajevskil endal oli varem avarii juhtunud,,siis tegi ta oma esimesel surmasõlmelennul esimesele sõlmele kohe veel üksteist sõlme otsa -  üks sõlm ia esslmises avariis kaotatud hamba eest.

Meeldib! 1