...Ergutavalt mõjus uue raudtee ehitusle ka 1861.aastal valiminud Daugavpilsi - Riia raudtee,mis elavadas oluliselt Liivimaa kubermangu kaubandust.Nii alustati 1862.aasal eeltöödega.Kuni kubermangu piirini määrati kindlaks Paldiski-Tallinna-Peterburi raudtee siht,mille käisid läbi ka kolm Suurbritannia inseneri.Järgmisena koostati raudtee rajamise projekt ning sõlmiti eekkokkulepped Suurbritannia pankadega rahastamis ja Eesti ettevõtjatega raudtee ehituse kohta.1863.aasta kevadel esitas Eestimaa rüütelkonna peamees Alexander der von Pahlen teedeminiteeriumi departemangule avaluse,et saada nn Balti raudtee ehitamiseks konsessioon.Konsessioonitaotluses olid kirjas raudtee ehitamise ja ekspluatatsioni tähtasamad tingimusd ja palju muud olulist,samuti raudtee riigile väljaostu tingumused.Tsaarivalitsus ei olnu aga nõus garanteerima 5% kasumit,mis oli eraraudteede ehitamise puhul Venemaal üldlevinud garantii,sest seda raudteed ei peetud prioteetseks.Mõjuvaks põhjuseks oli siin see,et Peterburi sai kastada ka mereteed.Veel tegi insener Reinhold Ludwig Guleke 1865.aastal katse rajada rautee Pärnu- Viljandi Ruhja (Rujiena) vahele.Plaani arutati Üldkasuiiku ja Ökonoomilse Sotsialiteedi koosolekul,kus leiti,et selline raudtee ei töötaks kasuiga,vaid tooks ainult kahjumir ja idee jäi pabrrille.

Balti raudtee - esimene Eestis:1867,aastal läks Alexander det von Pahlen teisee katsele ehitada Paldiski-Tallinna-Peterburi laiarööpeline raudtee.Alguses estiati konsessioon  taotlus endistel tingimustel,aga see lükati ka teist korda tagasi.Siis otsutas von Pahlen loobuda riigi rahalisest garantiist ja 1868.aastal kinnitas valitsus konsessiooni.1868.aasta nvembris moodustati Peterburis Balti Raudtee Selts,mille etteotsa valliti von der Pahlen ise.Raudtee ehitamise kulud võttis enese kanda Peterburis asunu pank E.M.Meyer / Co.Aktsiad jagunesid 64,5% ulatuses Briti ja ülejäänud Vene ettevõtjate vahe.1896.aastal andis keiser Aleksander II Balti Raudtee aktsiatele ka riikliku garantt,mis soodustas aktsiate müüki.Tallinna kaupmehed taotlesid,et uus raudtee oleks Varssavi raudtee kaudu ühenduses Moskva raudteega,milega Eestimaa rüütelkond ka nõustus.Nii tekkis plaan ühendada Narva Gattšinaga ja seat edasi Tosnoga,mille kohta sõliti lepng1869.aastal.Valdlus aga tekkis raudteejaama asukoha üle Tallinnas.Algne projkt asetas raudteejaama sadama lähedale,kuid sellega ei nõustunud Tallinna magistraat.Asi lõppes nii,et jaama asukoht tuli Nunnavärava-esisele maale,kuna magistraat andis selle maatüki tasuta.Sadamaga kavatseti ühendus luua harutee abil,mis esialgu kavandati hoburaudteena,kuid peatselt otsustati aururaudtee kasuks.Balti raudtee ehiamine algas 1869.aasta mais.Ehitus jagati viie jaoskonna ja 40 ehituspunti vahel.Ehitustandril töötas umbes 7000 mullatöölist,1500 hobuveokit ning 1000 puuseppa ja kiviraradurit.Raudtee alguspunktiks ehk nullkilomeetri asukohaks sai Paldiski jaam.Väitööd lõpetati 1.novembriks.Selleks ajaks oli valmiud ka raudteeühendus Talllinna sadamaga.1869.aasta novebris jõudis Tallinna sadamasse esimene Saksamaalt ostetud vedur,mis oii ehitatud Schwartzkopffi tehases.Tol ajal oli kombeks veduritele nimesid panna ja selle esimese veduri nimeks sai Peeter I.Rööpad,millel vedur sõitama hakkas telliti Suurbritanniast ja Belgisast.1869.aasta lõpuks sai valimis 90% mullatöödest.1870.aasta kevedel ehitustööd jätkusid ning augustis sai raudtee sõiduvalmis.Siis tehti ka esimesed proovisõidud.1870 teatas Balti Raudtee Seltsi juhatus teedeministeeriule,et soovib 5.oktoobrist alustada Balti raudteel regulaarlklust,ning palus määrata riiklik ülevaatuskomisjon.Riikliik vastuvõtukomisjon vaatas raudtee 1870.aasta oktoobris üle ja töödega rahule.Lõpetamata oli mõni kõrvalrajatis ning venis ka Tallinna jaamahoone ehitus,aga see ei takistanud regulaarse liikluse alustamist.Balti raudtee pidulik avamine toimus 24.oktoobril ( uue kalendri järgi 5.novembril ) 1870..Sama aasta sügise tunnistas Tallinna  raad Alexaner der  von Pahleni suuri teeneid linna hüvanguks raudtee rajaisel,nimetades ta Tallinna aukodanikuks.Balti raudtee peatee oli 416 km,Lisaks kõrvalteid 48 km ulatuses.Raudteele ehitati 151 eri suuruses silda,Neist suuremad Narva  ja Lauga ( Luga) jõele.Rajati 21 jaama,neist enamik kuulus IV ja III klassi.Eripärane sai Kadrina jaaahoone,sest ehitati lähedus Palmse mõisas elanud raudteejuhi  vob der Pahleni tellitud eripeojekti järgi.Jaamahoones asusid ka Pahlenite eluruumid.II klassi raudteejaamade hulka kuulusid Rakvere,Narva ja Gattšina.Kõigis neis paiknesid mahukad depoohooned.klassi jaamana ehitati ainlut Balti jaam Tallinnas,mis valimis 1871.aastal.Jaama juurde kuulusid 12 kohaline veduridepoo,veetorn ja muud abihooned.1870.aasta detsebris alustas tööd Balli raudtee Tallinna peatehas.See tehas oma 500 töölisega  oii kuni 1870.aastate lõpuni suurim tööstusettevõte Tallinnas.Balti raudtee esalgne äriplaan nägi ette üle kahe miljoni puuda kaubavedusid kuus ning reglaaseid tulusid reisijateveolt.Kaubaveoste korrapärst kulgu takistas ka 1870. ja 1871.aasta karmid jaaolud Paldiski sadamas.mis raskendasid navigatsiooni ja kaubad hakkasid ladudesse kuhjuma.Eestist lähetatud kaupade kohalejõudmine  Peteburi võttis ka liiga palju aega,sest need pidid liikuma läbi Gattsina Varssavi-Peterburi liinie.Kaubaveo kiirendaiseks oli vaja rajada otseühndus Gattšinast Peterburisse.

Meeldib!