EESTI MERENDUSE 100 AASTAT
62, Põlva, Eesti

...Ülemere kaubaeoga kasvas tasapisi jõukus,tekkis kogemus seda valdkonda edasi arendada.1870.aastatel hakati juba soetama väikesi rannasõiduleavu,millega veeti põetipuid randadest Tallinna,seejärel telliskive ja kipsi Peteburi .Pärast seda tulid juba suuremad laevad ning jõukamad laevaomanikud.1861.aastal lasti Pärnumaal vette 140-tonninr purjelaev Julie,millest arvestakse meie laevaehituse ja meresõidu uue tõusu algust.Teoorjuse kaotamisent oli jäänud 7-aastat ja eestlaste ettevõtlusiha käivitus üha suurema hooga.Puupurjka ehitus ei nõudnud suuri summasid ning meistrid olid juba omast käest võtta.Aastel 1861-1889 ehitasid eeslasd 225 suurt puust purjelava,peale selle veel väksemaid rannasõidulaevu.Seejärel hakati laevu ostma välismaalt,mistõttu kodumaine laevahitus vähenes.Laevandusst sai ärkamisajal lausa üldrahvalik liikumine,mille etteotasa asusid tuntud kultuuri-ja ühiskonnategelased.1871.aasatal tekkis Carl Robert Jakobsonil idee rajada Eesti laevameeste selts.Alguses ei võtnud asi vedu ja ta jätkas Sakala veergudel merealase koostöö õhutamist.14.juunil 1879.aastal kirjutasid viis meest Nhatu koolimajas alla Eesti kaubalaevandusseltsi Linda asutamisavadusele.Seda võeti kui rahvuslikku üritust.Esimesel üldkoosolekul osalesid mitmed meie kultuuri suurkujud,näiteks Matthias Johan Eisen ja Johann Voldemar Jansen;Peterburis moodustati abiselts,kuhu kuulus ka professor Johann Köler.Peatselt oli seltsi aktsionäride arv tuhande ümber.Kaubalaeveseltsi Linda oli kaks purjeava:norralastelt ostetud 665-tonnise kandejõuga Linda Morgenroder ja poole väksem Aleksander Linda.Kahjuks ei saanud Lindast asjatundmatuse ja sellest tekkinud vastuolude tõttu edukat laevasltsi.1892.aastal valiti Linda lõpetamis komisjon.Viimased märkmed likvideeritud Linast pärinevav 1901.aastast.Laevadele tekkisid eestlastest omanikud,laevu oli vaja mehitada - jällegi eestlastega,kuid laevu vaja ka juhtida.Aga kaua sa neid välismaalasi kaptenisillale palkad!   ,, Paljud mehed ehitasid puupurjeka,sõitsid sellega aasta-paar vaatasid,kuidas laevajuhtimine käib ja võtsid seejärel endile kaptenikohustused.Nii tekkisid metskaptenid.Tuntuim neist on Enn Uuetoa (1848-1913),hüüdnimega Kihnu Jõnn,kelle  kuulsust aitas hilje suurendada Juhan Smuuli ülipopulaaene näidend ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten''Kapten Uuetoa sõitis tavaliselt vanadel laevadel,sellistel,mida teised enam merekõlblikuks ei pidanud.Tema merereisid ulatusid isegi üle Atlalndi ookeani.Naljamehed räägivad,et kord sattunud Jõnn Põhja-Ameeika asemel Lõuna-Ameeikasse,kui ta aga märganud laevas sekstanti,käskinud ,, need searangid''otsekohe üle parda visata.Teisalt oli tegemist edumeelse inimesega,kes tõi kaugelt kaasa asju ja kombeid,üriteds nähtu põhjal ka kodust elu korraldada.Nii ehitasid vennad Enn ja Jaan Uuetoa 1870.aastate paiku Kihnu esimese kemmergu,mida nad uhkelt ,,Kaljuuniks nimetasid.Vanad laevad kapten Uuetoale saatuslikuks saidki.Tema Rok City murdus Põhjamere tormis pooleks,kapten sidus end masti külge,mis randa uhuti.Ta maeti Taanis Esbjergi kalmistule.Rahvusliku tõusu aegadel maeti Enn Uuetoa 1992.aastal über Kihnu saarele.'' Elu ise dikteeris vajaduse merehariduse järele.Esimese merekooli eestvedajaks ja asutajaks oli samuti metskapten,õigemini mees,kes edukalt tegles kogu valdkonnaga-- oil laevaehitaja,reeder,kapten ja kaupmees.Jüri Veide (1830-1894) oli saanud rikkaks Krimmi söja aegu soolaveoga Gotlandilt.Pärast sõda tegeles ta metsakaubandusga.Äri õitsedes hakkas Veide ostma välismaalt suurmaid laevu  ja neile läks vaja diploeeritud laevajuhte.Koos venna Andres Veidega (1832-1889) hakkas ta organiseerima Heinaates (Ainaži) merekooli,mida toetas ka Läti rahbuskiu liikumise suurkuju Krišjanis Valdemars.Kool avati 23.novmbil 1864.aastal esialgu Jõri Veide kodumajas.Õppetöö alguseks oli kohal vaid kaks õpilast,kuid peasgi lisandus neile veel kaheksateist.Seejärel asutati merekoolid Narvas,Paldislis,Käsmus ja Kuresaares. ,,Rannapoisi merekajääri meenutab ka tuntud merelaul ,,Kord jungana laeva ma algasin teed...''.Otsti suveks võimalusi laevatööle pääseda,alustati kõige madalamalt astmelt,koguti raha.Talvel,kui meri oli jaas ja laevad seisid,õpiti merekoolis.Sedamoodi aste-astmelt mindi tippu välja.'' 1902.aastal kinnitati uus põhimäärus,millega jagati merekoolid kõrgemat ja madalamat tüüpi kooldeks.Kõik viis Eesti merekooli olid madalat tüüpi ,mõeldud purjelaevajuhidede ettevalmistamiseks.Kahe klassilstes valistati ette igisõidutüüriemehi,koleklassilistes kaugsõiidurüürimehi.Ligisõiduks nimetati seilamist Läänemerel.Kutsetunnistuse saamiseks nõuti vastavat merepraiktikat.Ligisõidutüüriehe tunnistuse saamiseks oli vaja kaks aastst madrusepraktikat,pärast pooleteist aastast sõitu ligisõiduüürmehena,saadi ligisõidukapteni pabeid.Sõitnud veel pool aastat tüürimhena kaugsõidus saadi kaugsõidutüürimehe diplom,siis veel kaks aastat tüürimehena kaugsõidus,saadigi kaugsõidukapteni tunnistus.1909.aastal muudeti ära varem kehtinud diplomid purje-ja aurulaevade juhitedele.,,Mereharidus oli neil aegadel venekeelne.Puudus eestikeelne kirjandus.Enne maailmasõda ilumus siiski Kuressare merekooli õppejõu,Tartu ülikooli hililsema proessori,välisminitri ja riigivanema Ants Piibu toimtatud ,,Mere-kalender'',kokku kuus aasta käiku,mis sisaldas peale astronoomiliste tabelite ka ülevaateid,andemeid ja artilkleid merendusest.''Moodsa mereharidusega agaramad tüürimehed ja kaptenid ei piidunud enam üksnes kabevedude juhtiisega.Nad laiendasid oma oskusi ,teadmisi ja rahvusvahelist praktiat  ning päevaorda tulid  juba suuremd aevad.Ka kodumaine laevaehitus sai hoogu juurde.Esimene selle aja purjekas Salme ehitati 1890.aastal  nin hakkas seilamama Atlandi ookeanil.Käsmu merekooli avaimine 1884.aastal avaldas mõju kogu piirkonna arengle.1899.aastal algas Kämus elavam laevaehitus.Ehitati suuri purjekaid,näiteks Julie,Herimiine,Liisa jt.Meresõit tõt kaasa kiire majandusliku tõusu.See vajas omakorda laiemat koostööd ja 1911.aastlal asutatigi Käsmu Kaubalaevastku Meremeeste Selts.Randades kerkisid esile kiprite-kaptenite ja laevaomanike suguvõsad.Heinste ümbrusest võib nimtadaa Veidesid,Kablist,Gante,Käsmust,Kaamaneid ja ja üksnes kapteneid Jaob Krstenburne on olnud aastate jooksul neli.Vergist pärit vendadel Trubergidel ( kokku seitse) oli kõügil kaugsõiidukapteni diplom.Merekoolide asutamise järel kujunes merekaubandusest Eesti arvsetatav majanudusharu.Kavades koos rahva  elujärje paranemisega,ning juhituna asjatundiikest ja teovõimelistest meremeestest,tugined Eesti kaubalevastik tervele ja püsikindlale aiusele.Rajati mitmeid laevadusäri ettevõtteid.Võib öelda,et merendus puhkes õitsele.

2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.