... Mereharidus ja - kultuur.Meremehi on meie alal koolitatud 1864.aastast,mil laevaomanikud asutasid Heinastes merekooli.Merenduse arenedes ja laevade arvu ning suuuse kasvades läks aina rohkem vaja koolitatud mreremehi.Üheksa aastat hiljem avati merekool Narvas,seejärel tulid merekooiid Paldiskis,Käsmus ja Kuressaaes.Õppetööd neri koolides alustati küll eesti keeles,kuid 19.sajandi lõpul tohtis õppetöö koolides käia vaid vene keeles ja nii 1917.aastani.Laevanduse seltsi asutamisega 1917.aasal võeti kohe ka päevakda merekooli rajamine Tallinnas.Kava oli pana alus kõrgemale merekoolilie.Kooli juhatajaks oli juba kaubeldud endine Riia merekooli juhataja kapten Wolfgang Russow (1862-1938).Selta pöördus vastava ettepanekuga haridusministeeriumi poole,kust tuli jaatav vastus.Õppetööd alustti 27.oktoobil 1919.aastal kolme klassiga,ettevalmistusklassi ja kahe eriklassiga. Õpilased olid neil egadel enamsati sõjaväeteenstuses,koolis käidi vabadel hetkedel.Raskest olukorrast hoolimata sooritas  10 õpiast kaugsõidutüüriehe eksami.1924.aastal tuli koolist juba 12 kaugsõidukaptenit.1931.aastal liideti merekooliga laevamehaanikute kool,hiljem sai sellest kahe osakonnaga merekool.Mõlemas osakonnas oli ettevalmisusklass  ja kolm erikassi.See sobis hästi rannapoistele,kel oli sageli vilets haridus,kui hea merekogemus ja nii said said nad end täiskavanutena täiendada.Eriklassidesse võti vastu gümnaasiumi ja reaalkooliharidusega.Nii loodi alus eestikeelsele mereharidusele.Mitmed merekooli lõpetajad koostasi eestikeelseid õpperaamatuid,mida varem polnud.Näiteks August Gustavson (1894-1941) ,kes oli laevaduse seltsi juharuses ja merekooli õpetaja,kirjutas raamatuid navigatsioonist ja deviatsioonist.Õpetaja Eduard Kägilt ( 1899-1997)  ilmus ,Meteoroloogia-okeanograafia merekoolidele''  ( 1933). ja ,,Astronoomia merekoolidele''( 1934).Paljud baltisaklased püüdid anda oma lastele haridust,mis võmaldanuks nell saada juhtivat ametkohta ja laevakapeni amet amet oli üks selliiseid.Seepärast oli merekooli pürgijaid rohkesti ja suuremat osast saidki tublid meremehed.Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal jätkus õppetöö veel eestikeeles ja varasemate õppekvade järgi,lisandusid vene keel ja konstitutsioon.1941.aastal venis koolis jällegi õppetöö algus,seekord sakslaste tuleku ja võimuvahetuse tõttu.Mrerekoolis toimus õppetöö pärast lõuanat,kuna suur osa õpilasastest pidi töötama,et raha teenida,sest senised säästud olid nullitud.Õppetegevus toimus ikk veel eesti kavade järgi,ainult vene keele asemele tuli saksa keel.Mingit poliitilst ainet et lisatud.Kool taastas tasapisi töö endistes raamides,ka loengutega saadi alustada hommikul.1943/1944.õppeaastal muutus elu aga taas rahulkus.Alustati eestlaste mobiliseerimst saksasõjaväkke.Merekoolii õpilased olid sobivas vanuses.Kooli juhtkond pöördus abi saamiseks Balti mereväedmiali poole,kes leidis,et neid mehi läheb temal tarvis ja õpilast mobilsatsioon pandi seisma.See jäigi tolleaegse kooli viimaseks aastaks.Varsti anti koolile käsk merekooli varad kindlamasse kohta paigutada.1944.aastal reorganiseeriti Nõukogude Liidus mereõppesüsteem-mindi üle kinnistele merekoolidele.Endised meretehikumid muudeti NSVL Riikliku Kaitsekomitee otsusega kinniteks ehk sõjaväestatud reziimiga merekoolideks.Kuigi Tallinna merekool avati uuesti 1944.aasta sügisel,käivius kool täte hooga alles alles järgimisel aastal.Hakati õpetama laevajuhe,mehaanikuid,radiste ja laevaehitajaid.Kõiidel erialadel olid eesti ja vene rühmad,välja arvatud laevaehiajad - selles õppis kaks gruppi ainult vene keeles.Õpilaskond oli üna kirju - eestasi ja vene keele rääkijaid,merd sõinuid ja esimest korda merd näinuid,sõjas olnuid ja päis noorkesi,Eest venelasi ja Venemaa eestlasi.Kursanid läbisid väga tiheda sõela,sest kooli pääsemisks ei piisanud ainult karmist mediisiinilomisjonist ja teadmisest,vaid minevik pidi olema võimu silmis igati puhas ,seda nii isiklikult kui suguvõsa pihul.Algul tuli läbida kuu aja pikkune kanditaadiaeg.Kuna kool oli sõjaväestatud režiimiga,anti kõiigile välja madrusevorm ja piirati kursantide vaba liikumist väljaspool kooli.Toitlustamine koolis oli tasuta.

 

Meeldib!