EESTI RIIGI 100 AASTAT
62, Põlva, Eesti

...Soomusrorngide ülematale tndndus,et Narva jõel  õhutud sildade tõttu pole neil Viru rindel midagi teha ja nad pöördusid Tapalt lõunasse,tungides sõgavale Punaarmee positsioonidesse.Vastase suured jõud löödi segamini ning laiiarööpmelised soomusrongid nr.1 ja 2 valltutasid Jõgeva ja Voldi,kohtudes seejärel leitnant Kuperjanovi partsanidega.Kuperjanovlasedvarustati relvadega ja koos liiiguti Tartu peale.Ootamatu löögiga vallutati strateegiliselt tähtis Jänse raudteesil Emajõel.Enne Tartut põrkuti rindelesaadetud pinaste soomusrongiga,sunniti taanduma ja suure kiiruga Tartusse paiastud Läti punaste küttidega,kes Tartu piiri Tähtveres osutasi partisanidele ja soomusrongide dessantmeeskondadele vihast vatupanu.Eestlaste rünnakuhoog oli siiski pidurdamatu ja 14.jaanuuaril 1919 oli Tartu vaba.Tartu vallutamise ajaks olid eestlased täil rindle liikumas ka Narva peale.Selle kaitseks olid punsed toonud lisajõude,kuid Eesti laevastik maandas nende tagalas eestlasest ja soomlastest koosneva dessandi,mis 19.jaanuaril 1919 ootamatu löögiga vabastas Narva.Narva langrmine lõi häirekellad puaste juures päris helisema.Petrogradi kohale ootaault kerkinud oht Punaarmeed peatama Läti küttide liikumise Ida-Preisimaa poole ja piskama neid Eestise siin endist olukorda taastama.Punaste katse süüdata Saksamaal proltaarse revolutsiooni leek oli läbi kukkunud.Lõuna-Eestis puhkesid ägedad lahingud.Punaste Tartu tagasivallutamise katse nurjus,soomusrongid surusid neid veelgi tagasi.Läti kütipolgud saabusid Eestisse ükshaaval,ja ükshaaval nad vihastes heitiustes ka puruks lõõdi.Võitlus kesksendus nüüd punaste lkäes oleva Lätile elutähtsa Valga raudteesõlme ümbe.Nendsse lahiingutesse saatis Eesti väejuhatusus ka vätkelt pärale jõudnud teise Soomevabatahtlike üksuse,Põhja Poegade rügemendi polkovnik Hans Kumu juhtimisl.31.jaanuaril 1919 toimus teed Valka kontrolliva Paju mõisa selle sõja üks verisemaid välilahinguid,kus oma pataljoni eesotatas sai surmavalt haavata Vabadussõa kangelane leitnant Juiius kuperjanov.Enne kui Punaarmee väejahatus suutis Valga alla lisaõude saata,vallutati linn 1.veebruaril.Samal päeval vabastati ka Võru ja 4.veebruaril Petseri.24.veebuaril võis kindralmajoriks ülenatatul Laidoner etts kanda,et vaenlane on Eesti piiridest välja aestud.

Punane terror:Rakvere,Tartu ja hilem ka Narva vabastanud Eesti väed leidsid hulga punese terrori ohvreid.Punane terror Nõukogude Venemaal oli välja kuulutatud 1918.aasta hilissuvel ja see oli suunatud nõukogude võimu vaenlaste,aga laiemalt ka kõigi ,,ekspuataarorlike klasside''liikmete vastu.Eestisse tunginud Punaarmeega koos tulid siia ka kommunistliku salapolitsei tšekaa üksused,mis terrorirežiimi ellu viisid.Narvas ja Narva-Jõesuus mõrvati enamlaste võimu ajal 45 inimest,Viumaal 141,neiis üle poole Rakveres Palermo metsas.Tartus mõrvati 9.jaanuaril 13 pantvangi Emajõe jääl ja viie päeva pärast Krediidikassa keldris eriti julmalt veel 19 meest,nende seas Eesti õigeusu piiskop Platon ning Tartu ülikooii koguduse õpetaja ja usuteaduduse professor Gotthilf Traugolt Hahn.Hiljem mõrvati Võru-ja vilandimaal ning  Valgas veel kümneid inimesi.Lätis ja eriti Riias,mis oli Punaarmee kontrolli all palju kauem,mõrvati sadu inimesi,mis omakorda tõti kaasa vastuterrori,milles hiljem süüdistati pamiselt Landeawerhi Saksamaalt tununud vabakorpuslasi.''

Punased olid esimesest ehmatusest toibunud ja üitasid Eestisse tagasi tungida.Laidoner seadis nüüd eesmärgiks viia sõjategevus vaenlase territooriumile.Eesti piiridel punkesid verised lahingud.Edu ei saavutanud kunbki pool.Võitlus kippus muutuma kunamissõjaks,mis pani tugeva surve alla tagala vastupidavuse.Saaremaal õnnestus punatel rahvast ,,parunite võimu'' vastu ässitada.Umbes nädala kestnud mässu veriseks kullmatsioonks sai 21.veebruarili peetud lahing Upa küla juues,milles mandrillt toodud üksused mässajaid võitsid.Järgnes sõjavälikohuus,mis mitukümmend süüdlast surma mõistis.Kokku langes lahingutes ja hukati üle 160 inimese,valistusvägede poolel sai suma mõnikümend inimest.Eesti sõjavägi kasvas ja tugevnes,koos sellega suurenes usk oma riiki.Lääneliitlsed ei tahtnud aga ikkagi Eesti iseseisvust de jure tunnustadaPariiisi konverentsil Eeseti esindanud Jaan Poska nägi selle taga jätkuvat ihalust ,,ühtse ja jagamtu''Venemaa järele.Ikka ei usutud,et Eesti võib omapäi hakkama saada..





2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.