...Võit Võnnu all tähedanud veel nn Landeswehri sõja lõppu..Sakslased kavatsesid taganeda maalimasõjaaegsetlelepositsioonidele Daugava põhja põhja kaldal  ja seali uuesti vasturünnakule minna.Eestlaste rünnakuhoog oli aga liiga suur ja sakslaed suruti Riia alla.Daugava jõkke sisenesid Eesti sõjalsevad.3.jiuulil 1919 sakslased sunnitud Atntandi riikide esindajate vahendusel sõlmima vaherahu,millega kohusususid oma väed Lätst viimma.Võim Lätis läks jälle Ulmanise rahvsliku valitsuse kätte.kuigi vaherahutingiute kohaselt pidid sakslased oma väed Lätist välja viima,ei teinud seda mitte.Suurem osa riigisakslasii ja ka Landeswehri liikmeid liitus vene seikleja Pavel Bermont-Avalovi Läänearmeega kuhu sügiseks kuulus umbes 40 000 sakslast ja 10 000 venelast.Bermnt-Avalov ihadadas ainuvõimu Lätis.8.oktoobril 1919 alustas Läänearmee rünnakut,ähvardades Riiat.Läti valisus pöörudus abipalvega Briti laevasiku ja eestlaste poole,kes saatsid Riia alla soomusrongid.

TARTU RAHULEPINGU SÕLMINE:1919.aasta sügisel sisenes Eesti sõja viimasesse faasi.',kus tuli saavtatut kindlustada ja maa sõjast välja viia.Esimese ettepaneku vaherahu sõlmimiseks oli Nõukogude Venemaa teinud juba juulis.Eestil ei oleks olnud rahu sõlmimise vastu,kuid Eesti oli seotud kokkulepetega Antandi riikiedega,kex onakorda lootsid enamlaste purustamist ja ühtse Venemaa taastaist,kas just tsaaririgina,aga lgal juhul Antandi liitlasena.Eesti juhid olid kahe tule vahel-ühelt poolt mõisteti,et ühtse taastamisel pöle maaimas kohta iseseisvale Eestile,teiselt poolt aga vajati Antandi riikide toetust.Pihkvas üritarud rahuläbirääkimised aga tulemusi ei andnud.Nõukogude Venemaa rakendas rahulepingu sõlmimise toetuseks osa eesti töölisliikumisest ,mis oli vaatamata sõjale ikkagi põrandaaluste enamlaste mõju all.1919.aasta augusti lõpus kogunes Tallinnas ametiühngute I kongess,mille põrandaaluste käsilased suutsid üle bõtta.Nõuti sõja lõpetamist.Sotsiaademkraadist siseminiser Aleksander Hellat käskis kongressi teisel päeval selle katkestada.Politsei vahistas 102 delegaati,kes taheti üle rinde Nõukogude Venemaale saata.Rindele jõudnud ametiühigutegestest eraldasid soousronglased oma initsiatiivil 26 inimest,kes maha lasti.ühel neist õnnesus siiski pääeda.Veel ohtlikumaks Eestie olid sõjaväes puhknud rahutused,nagu 1919 aasta juulis Tartu tagavarapogus puhkenud mäss,mis küll otsutavalt maha suruti.Sõjavekohus mõitis 22 osalist surma.Lääneriigid lootsid punaste võimu Venemaal kukutada ja sügisel algas Nikolai Judenitši Lodearmee uus rünnk Petrogadile.Eesti väejuhatus Vene valgete edusse ei uskunud ega soovinudki eriti seda ning valmistus varakult kaitselahnguteks Eesti piiridel.Sügisel alustati kolme kaitseliini väljaehitamist Narva ees.Pinaarmee peatas Loodermee pealetungi Petrogradi väravas ja see löödi segipaisatuna tagasi Eesti piiriele.Demorsliseerunud Lodearmeelaste seas puhkes tüüfuseepideemia,mi viis haud tuhandeid sõdueid.Eestisse jõudnud loodeareelased relvitustati ja pandi karantiinilaagriesse,kuid tüüus levis ka Eesti sõdurite ja eriti meditsiinipersnali sekka.

Meeldib!