...Riigikogu jäi selles puktis presidendi poolele ja jättis kasutamata võimaluse juriidiliselt korrektselt pidurada dereediseadusaandlust,mida president Päts kasutas jätkuvalt päris aktiivselt.1937.aasta PS järgi pidi riigi kaitse all ollema küll töö,aga mitte tingimata töötajate põhiõigused.Üks vaba ühiskonna tunnus on ka streikimisvabadus,mida asuti piirama juba vaikiva ajastu alguses.1935.aastal kehtestas Päts dekreediga töötülide lahendamise seaduse,millega keelati pollitised ja solidaarsusstteigid.Streikimist lubati seadus ainulr siis,kui selle eesmärk oli parandada sterikijate endi seisukorda.1937.aasta PS paragrahv 27 küll mainis streikisõigust,kuid erinevalt PS-st ei taganud streigivabadust enam põhiseadusliku õigusena,vaid delegeeerti see lihtseaduse tasandie.Kas ja mil määral õigus,PS-s deklaratiivsel õeldud.Nikolai Maim 1939.aasta loengukonspektis on märgitud:,,Põhiõigused,eriti territoriaalsed,on üldjoontes samad,mis 1920.a.PS-iski.''Muudetud on peamiselt ainult redaktsiooni- nii on lahkuminek välisest külest.Üldine tentents 1937.a.PA-s on,et tõstetakse eriti välja kodanike sõltuvust riigist - esilduvad kolletivistlikud suunad.''Maimi hinnagul ei olnud seega põhiõiguste muudatused kuigi suured.Eraldi tõi ta välja vajaduse piirata põhiõigusi hädaseisukorras või ka teistest PS osadest lähtudes.Ka rõhutas Maim ,,kodanikumeelsuse''tähtsust,mis ei tohi ,,tagasi''kohkuda ühegi ohvri ees''riigi ksuks.Seega kui eelmevate muudatuste kohta oli Maimi hinnang neutraalne,siis-bõibolla ka 1939.aasta rahvusvaheliselt pingelist tausta arvestades-öil tema põhiõiguste piirangud ja eelkõige kodanike kohustused tähtis osa Eesti1937.aasta PS jõustus 1.jaanuarl 1938.Riigivolikogu valimised toimusid juba 1938.aasta veebruars ja Riigikogu uus koosseis alustas tööd aprillis.Koos kohaike omavalituste esindaatega valis Riigikogu esimsks Eesti Vabariig presidendiks Konstantin Pästsi.Pärast seda jätkus riigi valitsemine üsna samal moel.Kas Pätsi valitsemine presidenina oleks kuunenud tema tegavusest riigivanemana ja erti riigihoidjana veelgi autoriteetsemaks või mitte,jääb vastamata.Kaitseseisukorda pikendati edasi kuni 17.juunil 1940 sisenesid Eestisse Nõukogude Liidu täiendavd väed ja Eesti okupeeriti.21.juunil vabastas nõukogude võimu poolt ametisse seatud Johannes Varese (Barbarus;1890-1946) valitsus välja senise valitsuse.1.augusti 1940 sunniti president Päts esitama Riigikogule palve volituste mahapaneku kohta,mis rahuldati,Peaminister Varesele pandi ka presidendi ülesannete täitmine.

Eraõigus -- balisaksa ja Vene keisriiigi visa püsimine Eesti õigusena:Üksikisiku tõstmine võiusttähtsamaks on valgustuse päradina saanud euroopluse õiguslikuks tuumaks.Eesti Vabariigi rajajate püüd oli üles ehitada eurooplik,vabadus vamust kantud riik.Just eraõiguses saavad vabad ja võrdsed kodanikud oma õiguslikku vabadust teostada,sest see on võrdsete õigussubektide omavaheliste suhete õigus.Tsaari -Venemaal ei saanud niisugune vababaduslik ekssteeerida ega toimida,sest Vene impeerium ühislkonnakorraduses lõpuni seisuslikuks.Veel enne põhiseadust võttis Asutav Kogu 9.juunil 1920 vastu seisuste kaotamise seasuse,mille esimemene artikkel ütles konstitusioonilise paatosega:,,Eesti demokraalikus vabariigis kaotatakse kõik seisused.''.Üldise võrduspõhimõtte sätestas ka 1920.aasta PS parakrahv 6:,,Kõik Eesti kodanikud on sedause ees ühetaolised.''Vaatamata neile konstitustsioonistele deklaratsioonidele ja riigiõigusliku raamistiku loomisele jäi eraõiguse ühtustamine ning üksikisikute võrdsuse ja vabaduse teostamiseks vajaliku eraõigusliku aluse seadusandlik kindlustamine siiski vaid poolele teele.Seisuste kaotamise seaduega tühisatati 19.sajandi talurahvaseadused  ning varem üksnes aadlike,linnakodamike,evangeelsete vaimulike vabade elukutsete esindaate eraõigussuhteid reguleerinud Balti eraõiguse seadustiku (Balti Eraseadus,BES) kehtivus laiendati kõigile Eesti elanikele,tehes erandi vaid Tartu rahu tukemusel Eestiga liidetud Vene aladele,kus pidi jääma kehtima keisririigi sisekubermangude õigus.BES taasesitas kogu õiguliku paljususe ,mis oli kujunenud  juba keskajast,näiteks maa-ja linnaõiguse eristamisse.See oli vaid üks paljudest BES-s kinnistatud erisustest,aga segaduste põhjustamiseks oli sellestki küllat.

Bali Eraseadus:,,Vene impeerimis püüti juba Katariina II (1729- 1996,keisrinna a-st 1762) algtusel korradada õiguse kodifitseerimist,koondades üht või teist euvadkonda ammendavalt reguleerivad normid saedustikesse.Kuna Läänemere provitside (Eesti-,Liivi-ja Kuramaa)õigus erines impeeriumi teiste piirkondade õigustest pidid need saama oma kodifitsreeritud provintsiaalõiguse.Nii 19.saandi Vene kui ka Balti provitaaalseadustike üks üks tähtsamaid tunnuseid on,et Nikolai I (1796-1855,keiser a-st 1825) ettekirjutuse järgi pidid need koondama üksnes juba varem kehtinud õiguse ega tohyinud kaasa tuua mingit oiguslikku või ühiskondilkku reformi.Selles mõttes erines kodifitseerimine Vene impeeriumis põhimõtteliselt kaasaegseist paralleelidest Euroopas,kus uute ammendavate seadustike abil refomiti kogu õigus-ja ühiskonnakord.Tartu ülikoolis pprovintiaalõiguse professoina ja Tallinna raehärrana tegutenud Friedrich Georg von Bunge(1802-1897) koostas aastatel 1856-64 Peterburis keisri isikliku kantselei kodifitseerimisosakonnas töötades Balti Erasedude,mille ametik nimtus oli ,,Läänemere kubermangude provintsiaalõigus.III köide:Eraõigus.Liivi,Eesi ja Kuramaa eraõigus''.BES jõusus 1.juulil 1865.BES oli väga mahukas seadustik,koondades 4636 artiklit.Kodifitseeimisosakonnas valmis ka BES venekeelne tõlge.1870.aastal ostustas keisririigi kõgrgeim kohus ValitsevSenat,et tekstide vastuolu puhul tuleb lähtuda venekeelsest variandist.BES tervikuna jäigi kättesaadavaks üksnes saksa ja vene keeles,eesti keelde oli tõlgitud vaid ükikud osi ja needki mitte ametlike tõlgetena. 

Meeldib!