...Kohalike täitevvõimuorganite ehk valla-ja linnavalitsuste õigusi suurendati kohalikke elaninikke esindava volikogu arvelt.Haldusterritoriaalse reformiga muudeti alevid sama nimega linnaseks ( vaid Võõpsu slev liideti Räpina vallaga) ja linnad jagati omakord klasiidesse.Tallinn pealinnana jäi eraldi klassi.1937.aasta PS sätestas kohaliku omavallisuse kohta:,,Kohaliku valitemisala korraldamine ja kohalike elualade arendamine toimub seaduse alusel kohalike omavalitsuste kaudu.''Kohalike omsvalitsuste nimkirja enam ei sätestatud,kuid nähti jälle ette teise kohaliku omavalitsuse tasandi ehk maakonna loomimine.PS-st oli välja jäetud ka võimalus teostada kohalikku võimu riigi eriasutuste kaudu.Kohaliku omavalitsuse õigust uurinud Vello Olle hinnangul võib seda regulasioooni pidada varasemetega võrreldes läbimõedumaka ja süsteemsemaks ning need sätted ei olnud ka iseenesest demokraatia põhimõttega vastuolus.1938.aastal andis president dekreedina välja maakonnaseaduse.Maavolikogu liiikmeid ei valinud rahvas,vaid valla-ja ilnnavanemte täiskogud.1934.aastal sisse viidud Maavanem oli ühelt poolt maaomavaltsuse juht,teiset poolt riigi esinaja maakonnas ja allus oteselt siseminitrile.Peale selle säilis valiususe juba 1934.aastal sisse viidud õigus kinnitada ametisse omavalitusjuhte,reguleerida omavalituste töökorraldust jm.Omavalitsuse pädevuses olevate ülesannet hulk uute seadstega pigem kasva,ehhki neile laekuvad maksud jäd peaaegu endisks.Riiklik järelvalve omavalitsuse tegevuse üle muutus ajavahemikus 1918-40 järjest tugevamaks Kui aastatel 1918-34. toimus järelevalve kohaliku kontrolli põhimõttel ehk järelevalveintantsid pidid kohalike omavalitsuste õigusvastaste aktide tühisatamiseks pöörduma haldukohusse,siis 1934.aastal mindi üle keeluprintsiibile.See tähendas,et järelvalveoogan võis oma keelva aktiga tõkestada teatud tähtaja jooksul kohalku omavalistuse õigusakti jõustumise.Keeluprintsiip säilis ka1938.aasta reformi järel.

,, HALDUSÕIGUSE JA PROTSESI ÕPETAMINE NING TEADUS TARTU ÜLIKOOLIS 1920-40.''Ddsti Vabariigi algusaastail pidi haldusõiguse õppejõu puudumise tõttu seda ainet õpetma riigiõguse professor Nikolai Maim.1923.aastal kanideeris TÜ haldusõiiguse orofessoiks koos kahe teise kandidaaga Bdapesti ülikooli eradotsent ,ungarlane Istvan Cskey (1889-1963).Ta oli õppinud Kolozvari ( praegu Cluj-Napoca,Rumeenia),Sfarsbourgi ja Heidelbergi ülikoolis ning olnud teiste hulgas tuntud Saksa õigusteadlaste ja riigiõiguse teoreetikute Paul Labandi (1838-1918) ja Geirg Jellinki (1851-1911) õplilane.Csekey töötas TÜ haldusõiguse professorina aastatel 1923-31 olles viljakas nii õppe- kui ka teadustöös.Talle anti ersndina õigus pidada loenguid saksa keeles-alguses viieks aastaks,seejärel tähtaega pikendati Loengud olid haldusõiguse ja -ptotsessi eri aspektisest,aga ka Ungari ja Eesti riigiõigusest.Peale Csekey õpetas aastatel 1925-38 õppeülasandetäitjana haldusõigust ka riigikohtunik Anton Palvadre.Enna Tartus lahumist oii Csekey kasvatanud endale väärilise järeltulija.Artur Tõeleid-Kliimann oli TÜ kasvandik.Tsa täiendas end pärast ülikooli lõpetamist Berliinis ja Viinis.Viinis oli tema mentor Austria tuntud õigusteadlane ja õiguseoreetk Hans Keksen (1881-1973),kelle konseptsiooni järgi kujundati Austrias nii halduskohupidamise kui ka põhiseduslikkuse kohtulku järevalve süsteem.Kliimann oli küll selgelt mõõutatud Kelseni meetodidest haldusõigusteadusest,kuid ei jaganud tema õigustoreetilisi vaateid.Kllmanni doktoritööd iseloomustas  Nikolai Maim kui algupärast ja metoodilist õigusteoreeilst teost eesii keelas.Juba pärast magistritöö ,,Üldine ja Eesti valitsemisõiguse ja valitesmisajade kohtuprotsess'' kaitsmist (1827) sai Kliimannist abiõppejõud administratiivõiguses,vasti ka tööõiguses1933.aastal valiti Kliimann Csekey vabanenud kohale adminitratiivõiguse ja -protsessi erakorraliseks proffessoriks.1934.aastal toetas õigusteaduskond tema kanddatuuri korralise professori ametikohale,kuid riigivanem Konstatin Päts lükkas oma värkekete volituste alusel Kliimamanni taotluse tagasi,märikides põhjusena,et ta on töötanud erakorralise professorina liiga lühikest aega.1936.aastal sai Kliimann siiski ka korralseks professoriks.Kliimann oii üks õigustedauskonna vlljakamaid liikmeid teadustöö valdkonnas.Ta kirjutas arvukali seaduste analüüse,atikleid ja retnsensioone.1937.aastal ilmus ,,Haldusprotsess',mis oli nii õppevahend kui ka prakikute käsiraamat.Haldusõiguses ja tööõiguses ilmusid küll vaid eri välaannetena tema autorieeritud konspektid,1939.aastal valmis Kiiimannil monograafia,,Õiguskord''-süteemne õigusteoreetiline käsitlus õiguse olemusest ja toimimisest.''

Rahvuavaheline õigus.Eesti omariiklust püüti algusest peale ka rahvusvaheliselt.Välispoliitilisi perspektiive kaauti juba 25.augustil ( 7 septembril) 1917.aastal Maapäeval tehti põhimõtteline otsus  moodustatda välismaale saadetav delegatsioon.Välisdelegatsiooni liikmed jurist ja õigusteadlalne Ants Piip,ajakiranik Kaarel (Karl) Robert Pusta (1883-1964),

Meeldib!