... Esimene äärmus oleks eraõiguse jaoks tähendanud Balti Eraseaduse taaskehtestamist kkgu selle detailiirikkuses ja keskaegses õiguspaljususes.1992.aastal valtsenud poliitilised jõud ei pidanud siiski silmas 16.juunil 1940 kehtinud õiguskorra mehaanillist taaskehtestamist ja eraõiguse puhul kaugeltki mitie tollal kehtinud BES taaskehtestamist.Hoopis tsiviilseadustiku eelnõu selle 1940.aasta seisus pidi saama uue tsiviiilseadusandluse nurgakiviks,nagu näitab 1992.aasta oktoobris koalitsioonikokkulepe:Õiguskaitse on Eesti riiigi kestma üks tugisammas.Kiirelt tuleb teostada õiguskaitse-ja kohtusüsteemireform.Välja tuleb töötada ja vastu võtta kaasaja Euroopa normidrle vastavad tsiviil-ja kriminaalseadustik.Seaduanlus tuleb viia vastavusse nii uue põhiseaduse kui rahvusvaheiise õiiguse üldkehtivate normidega.Seejuures tuleb lähtuda Eesti Vabariiigi sõjaeelsest seadusandlusest ( eekõige tsiviilseadustiku 1940.aasta eelnõu vastavatest osadest),kasutades selle kaasajastamiseks ka varem Eesti seadusloome aluseks olnud Saksa õigussüsteemi.''Ühelt poolt leidus poliitikute seas neid,kes nõudsidki 1992.aastal kiiresti faksiimiena taastrükitud TsS kehtestamist ehk siis Riigikogus 1940.aastal katkenud seadusandusmenetuse lõpuleviimist.Teisalt oli esindatud ka seisukoht,et kehtiv ja õiguspraktikutele tuttav ENSV tsiviilkoodeks võiks kehtima jääda,see vajaks vaid veidi kohendamist eraomandi ja lepiguvabaduse põhiõtete järgi.Tegelikult päases eraõiguse reformimisel msksvusele hoopis kolmas,mõlemast ajaloolisest traaditsioonist üha enam lahti ütlev ja kaasagset euroopalikku või läänelikku õigust eeskujuks võttev suund.Eesti õõigusreforme peetakse õigusiikult kõige radikaasemateks ja samas ikkagi hästi läbimõeduteks,võrreldes kõigi teiste NSVL lagunemisle ( taas) tekkinud ja sotsialislikust süsteemist vabanenud Ida - Euroopa riikidega.Eesti edu võti oli ilmselt õigel ajal õigesse kohta koondatud inimestes ja julgetes valikutes.Justiitaministeeriumis loodi õigusloome asekansleri ametkoht,mida 1992-95 aastal tättis Juhan Parts ( snd 1966),hiljem Eesti riigikontrolör,minister mitmes valitsuses,2003-05 peaminister ja 2016.aastast Euroopa Kontrollkoja liige.Ministrid vahetusid 1990.aastate allgupoolel tihti.Hilisem riigikontrolör Mihkel Oviir ( snd 1942) hoidis justiitsministeeriumi kantslerina aastail 1999-2002 miniteeriumi üldist kurssi püsivana.Tema teeneks saab pidada ka ministeerimi komplekteerimist väga noorte ametnikega,mis tegi võimalikuks kõige otustavama ja radikaasema õigusrefomi.Õigusloome asekantsleri (1995-2002) Prrdu Pänal tuli selles ametis koordineerida ja korraldada ennenägematult ulatuslikku õigusoomet Eesti õiguskorra peaaegu täieliku uuendamisel.2002.aastal võttis ta Oviirilt üle kansleriameti ja on 2005.aastast Tallinna notar.Uuste eraõiguse seadususte väljatöötamisel olid ministeemis 1990.aastatel aktiivsellt tegevad Arne Zeno (snd 1966),Priidu Pärna (snd 1971),Jaanus Ikla ( snd 1971),Villu Kõve ( snd 1971),Priit Kama (snd 1971);Harri Mikk (snd 1973),Jaanus Ots ( snd 1973),1973),Karin Sein (snd 1974),Martin Käerdi (snd 1975),Urmas Volnes (snd 1976),Kaupo Paal (snd 1977) jt. Nende sünniaastad näitavad,kui kui noor oli see tuumik,kes 1990.-ndate reformiaastate kujundas Eesti eraõiusliku seaduandluse sisu.

Eesti justiitsminirid alates 1990.aastast.

3.4.1990.-30.1.1992 Jüri Raidla (snd 1957) - varem 1982-88 Halinga kolhoosi aseesimees ja EKP algorganistasiooni juht,EKP Pärnu rajoonikomitee I sekretär ja Pärnumaa volikogu esimees,PA ekspedijkomisjoni juht:hiljem Eesti Pangaliidu tegevdirektor,advokaadibüroo Raila / Partnerid austaja,1995 -2001 Eesti Advotuuri juhatuse liige.

30.1.1992-21.10.1992.Märt Rask (snd 1950) varem advokaat,1990-92, justiitsministri esimena asetäitja;hiljem adokaadibüroo Teder / Rask partner,1995-96 siseminister,1999-2002 justiitsminister,Riigikogu X koosseisu liige,õiguskomisjoni esimees,2004-13 Riigikohtu esimees,preagu advokaat.

21.10.1992- 23.5.1994.Koido Kama (snd 1957)-vaerem metsnik,Eesti Komitee ja PA liige,Eesti Vabariiggi Ülemnõuogu liige ja omadireformikomisjoni esimees;1994-95 siseminister,mitme ministri ja ministeeriumi,ka Riigikontrolöri nõunik,Võri instituudi dirsktor.

2.6.1994-8.11.1994 Urmas Arumäe (snd 1957)-varem äriõiguse õõppejõud mitmea erakõrgkoolis,hiljam advokaat ja mitme advokaadibüroo asutaja,kohliku omavalituse poliitik ja ametnik ,Viimsi vallavanem.

Meeldib!