...Tänapäeva Läti õigusteadlased on aga kriitilised ajaloolise seaduse taaselustamise suhtes ja tsiviilseadustiku kõrval kipub vohama üksikseadusandlus,mis ohustab õigusselgust ja - kindlust.Tsiviilseadustiku moodutavad seadused võeti Eestis vastu nende valmimise,mitte süstemaatilisa asukoha järgi seadustikus.Asjaõigussedusega oli kiire,sest üleminekuaja reformiseadutega loodud eraomandil põhinev elukorraldus vajas selget õiguslikku alust.Et nõukoude õigus vaba eramandit ei tunnustanud,oli ENSV tsiviilkoodeksi omamandiõiguse peatükist uues sotsiaalmajanuslkus olukorras rohkem tüli kui abi.Asjaõigusseadus oli otsustav hüppelaud modensesse eraõgusesse.Eesti majandus-ja õigusruumis tekkis 1990.aastate alguse reformide tulemusel suur hulk eratatud kortereid.Nende jaoks vajalikud erisätted loodi 1994.aastal Saksamaa eeskujul vastu võetud korteriomandiseadusega,millele 1995.aastal järgnes kortereriühistuseadus.2018.aastal asendas need ühtne korteriomandi-ja korteriühistuseadus.1994.aasta tsiviilseadustiku üldosa sedaus pidi lisaks tavapärasele üldosa rollile täitma ka kaugmaleulatuvaid ülesandeid,sisaldades hädavajalikke üldreegleid nendegi eraõiuse valdkondade jaoks,kus uusi seadusi alles välja töötati.Üksikseaduste valmimisega kaotasid üldosa raamreeglid oma tähnenduse ja nii kaasnes võlaõigusseadus kui tsiviilseadustiku viimasena valminud osa vastuvõtmis ja kehtestamisega uus,muudesse valdkondadesse kuuluvatest normidest vabastatud üldosa seadus,mis hakksa kehtima võlaõigusseadusega samast päevast,1.juulist 2002.See käib ka rahvusvahelise eraõiguse normide kohta,mis leidsid oma koha üldosa seadusega sama ajal vastu võetud ja kehtestatud rahvusvahelise eraõiuse seaduses.1.juuli 2002 oleks võinud seega tõepoolest saada Eesti kehtiva tsiviil seadustiku valmimise lõpptähiseks,kui 2008.ja 2009.aastal ei oleks järgnenud uusi pärimis-ja perekonnaseadust.1994.aasta perekonnaseadus ja 1996.aasta pärimiseadus olid nõukogude õigust taas rohkem mõjutatud kui asjaõiguseseadus,rääkimata võlaõiuseadusest.Nende seaduste koostajadki olid pigem juristide vanemast põlvkonnast.2008.aasta pärimisseadusega muudeti pärimisõuguse süsteemi põhjalikult asrndades Eesti varasemas nii BES-s kui ka nõukogude õiguses tunnustatud vastuvõtusüsteemi Saksa,aga samuti Prantsuse õigusele omase loobumisüsteemiga.Perekonnaseaduse eelnõu taotletud oluised varalised muudatused ( nt vara juurdekasvu tasaarvestus  seadusjärgse abielurežiimina) jäid eelnõu ja diskussioonide tasemele ning lõpptulemus ei erine kuigivõrd juba enne kehtinud perekonnaseadusest,olles küll Saksa õigusle sarnsem.Üks tähtsamaid seaduseks saanud muudatusi oli eestkoste täielik allumine kohalikule kontulilkule kontrollile varasema kohalike omavalitsuste kontrolli asemel.Esimestele seadustele,mis kehastasid nõukogude õigustraditsioonist radikaalselt erinevat läänelikku eraõigust,järgnes Eesti juriidilises avalikkuses märgatav vastumeelsus uue õigus suhtes.

Meeldib!