EESTI ÕIGUSE 100 AASTAT
62, Põlva, Eesti

....Neist täthsaimaks on kujunenud 1959.aastal rajatud EIK,kes menetlb konkreetsieid inimõiguste rikkumise kaasusi.Algselt vaatas inimõiguste rikkumise kohta esitatud kaebusi läbi komisjon,kes andis arvamuse kaebuse põhenduse kohta.Kohtusse andisid asju komisjon ja liikmesriigid,hiljem said selle õiguse ka invaliidid ja juriidilsed isikud.1998.aastal komisjon likviseeriti ja EIK Strasburgis muutus alaliselt töötavks kohtuks.Kohu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist,kohtunikud on sõltumatud nin nad valib ametisse EN Parlametaarne Assamblee.

Eesti kohtunikud Euroopa Inimõiguste Kohtus alates 1994.aastast

1994-1998 Uno Lõhus,varem vandeadvokaat ja TÜ kriminaalõiuse dotsent;hiljem TÜ küllisprofessor,Riigikohtu esimees,Euroopa Liidu Kohtu kohtunik ja Rahvusvahelse Alilse Vahekohtu kohtunik.

1998-2010 Rait Maruste,varem TÜ kriminaalpsühholoogia dotsent ja Riigikohtu esiees;hiljem XII ja XIII Riigikogu liige,Rahvusvahelise Alalise Vahekohtu kohtunik.

2011-         Julia Laffranque,varem töötas justiitsministeeriuis,muu hulgas õigusloome asekantslerina,muuhulgas õigusloome asekantslerina Riigikohtu halduskolleegiumi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegumi liige,TÜ Euroopa Liidu õiguse profeaaor.

---------------------------------------------------------------------------------------

EIK-sse saab kaebuse esitada iga isik,isiktute rühm,või üehendus,kes väidab,et riik on rikkunud tema konvetsioonga kaitstud õigusi - kui kõik võimalused enda õiguste kaismiseks elu-või asukhaiigis ammendatud.Isegi siis jääb EIK-le õigus valida,kas ta võtab kaebusus menetlusse,umbes 95% kaebustest jäetakse vastu võtmata.2017.aastal esitati EIK-sse kokku 63 650 kaebust (võrdluseks :2006.aastal oll neid 51 000).Praegune kohtunik EIK-s Julia Laffranque ( Vahing;snd 1974) on avaldanud põhjaliku analüüsi EIK otsuste mõjust Eesti õigusesele.Eesti on ka liige mitmes ÜRO juurde kuuluvas valdkondlikus organisatsioonis ,nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO),Maailma Terviseoganisatsioon (WHO) jt.Liikmena on Eesti ühinenud enamiku nende rganisatsioonide vastu võetud konevetsuoonidega.Peale ülemaailmsete organisatsioonide on Eesti paljude Euroopa ja paljude piirkondlike organisatsioonide liige ning ühinenud peaaeu kõigi riigi-ja ühiskonnaelu puudutavate rahvusvaheliste lepingutega.Erinevalt näiteks Hollsndist või Austriast ei kehti Eestis rahvusvhenlineõigus,k.a rahvusvaheline lepinguõigus iseenessest üiimulikuna Eesti õiguse suhtes ( PS § 123).Samas peab Eesti ikkagi täitma rahvusvaheisesest lepinugust tulenevad kohustused,isegi kui nende täitimine on Eesti oma õigusega vastuolus.Eesti õigusteadus ja -praktika on alates 1990.aasatest (nt Henn-Jüri Uibopuu Vallikivi on välja töötanud põhiõtted ja juhised,kuidas kollisioonijuhtumitega ümber käia.Eesti pole kunagi varem olnud nii tihedalt seotud rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja suhetesse kui tänapäeval.Kõigist teistest 0rganisatsioonidest täiesti erineva moodustisena mõjutab Eesti enda õigust enim just Euroopa Liit.El eelkäijad olid pärast II maallmasõda Eiroopa majanduslikuks ja julgeolekupliitilises integratsooniks rajatud ühendused:Euroopa Kaitseühendus (1951/52),Euroopa Söe ja Teraseühndus (1951/52) ja Eurooopa Aatomienergiaühendus(1957/58).1957.aastal kirjuutati Roomas alla ka Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) leping.Mõni aeg hiljem koondati EMÜ alla varasrd ühendused ja püüti veelgi tihedama lõimumisesni liikmesriikide seas.






1 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.