EESTI POLIITIKA 100 AASTAT
63, Põlva, Eesti

...Kes ütles?Laidoner.Jah,vastupanu 1939.aastal oleks sissetungi toonud varem- ent arvatavasti vältinud liidendamise otse Nõukogude Liiduga.Inimkaotused alanuks varem ,ent jäänuks kogusummas vähemaks,sest Moskval polnuks vajadust Eestit suruda Venemaa tasemele.Nendest Moskvale allutatud maadest,mis jäid väljapoole NSV Liitu ei tulnud massiküüditamisi Siberisse.Miks Soome venitas järeleandmiste tegemisega?Seal oli presidendist sõltumatu parlament,kelle enamus uskus,venelased ei julge rünnata (ent ründehetkel oldi selleks vlmis ikkagi).Miks nad nii uskusid,kui ometi Baltimaade allavandumine oleks pidanud neid demoraliseeima?Andmestik olukorra kohta oli samaladne.Selle hukgast sai valida meelapärast oma mõtteviisi kohaselt.Ajalugu oli aga kujundanud erineva mõtteviisi.Soomes andsid mõõtu vabade talupoegade järglased,kelle hoikut ilmestab ( ja ilustab)Anton Kangese ja Artturi Jarviluma näidend ,,Põhjalased''(1914),Eests seevastu old päriorade järglased Augugust Kizbergi tragöödia ,,Enne kukke ja koitu'' (1918)vaimus.Ja ainult ühel pool oli omapäine paralment.Eesti õigustused vastupanuta alistumiseks kehinuks samavõrra novembris 1918.Ei saanud olla nõrgemat riiki,kui oli Eesti Vabariik Saksa kupatsiooni lõpul.Tollal ei saadud aru,et lootust pole ja tehti rumalst peast õige otsus.1939.aastal tehti just nagu ratsionaalsest peast kahjulikum otsus.Välissurvele alla vandunud diktaator hoidis ikka veel sisevõimu enda käes,selmet kõiki rahvuslikke jõude kaasata.Uluotsa peaministriks panemine (12.10.1939 ) oli vaid tsentrikute ümbervangerdus.Tõnissob soovitas saata läände rühma noori hartlasi,et moodustada vajaduse korral ,,välisdelegatsioon'' 1918.a kombel.Päts tõmbus hoopis krampi ja sulges eraisikuile väljapääsu Eestist.Tsensuurialune ajakirjandus oskas ainult rahvat valeikukult rahustada.Pole siin mõtet kirjeldada lõppvisinat juunis 1940.,küll aga küsida,millisel viisil vaikiv ajastu aitas kaasa vaikivvale alistumisele.Jõusuhteid sügisel 1939 mõjutasid Pätsi-Laidoneri eelnevad tegemised ja tegemata jätmised.Tegemata olid jäetud kindlused ja relvastus.Tehtud oli rahva tasalülitamine.Eliidi isemõllevam osa oli surutud võimu juurest eemale.Diktatuuri võim sõelus enda poole kaasajooksikuid ja karjeriste,mitte meelekindalid isemõtlejaid.Raskel hetkel oli valitsuse ja rahva vaimne vastupauvõime oli väiksem kui kui Soomes.Diktaator ei julgenud usaslda rahvast,kelle lootusi taastatada demokraria ta oli aasta-aastalt petunud.Kas võinuks minna meelikindamalt,kui demokraatia püsinuks või Päts selle kiiresti taastanuks,nii nagu aalguses luas?Vähe meelelkindlalt poleks saanud minna.Demokraatia ei suudagi nii kiiresti alistuda kui diktatuur,sest valitsusel isemeelse parlamedi nõusolekut ja vaba ajakirandus esitab vastuargumente.Kas vabadussõdalaste valimisvõit (mis polnud kindel) viinuks Saksa sõiduvette ja millste võimalike tulemustega?See küsimus eeldab,et nad olid pigem saksameelsed kui kodukootud ja seda ei hakks arutama.On vastik möönda,et läksime halvimat mõeldavat teed.On meeldivam mõelda,et midagi ei olenud ,,meist''.Meist kui rahvast tõesti ei olenenud enam,kui kord nõutusime diktatuuria,sest diktaatrid ei kuula rahvast..Valitsusest aga olenes mõndagi.Kui Päts ei olks baase möönnud oleks NSV Liit rünnanud ja võitnud.Võitis ka Soomet,aga siiski teisiti kui Eestit.Tagantjärele on kerge rääkida.Aga kõige kergem on tagantärele endale sisendada,et midagi valesti ei tehtud.Vead on selleks,et neist õppida.Kuidas neist õppida,kui neid ei mööna?

1 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.