...Kui igal inimesel tuleb tunne,et kõik teised juba nõustuvad ja tema peab oma aju kah selles suunas ära pesema.Kohtasin seda mõtteviisi korduvlt paguluses ja laulva revolutsiooni ajal Eestis..Tarand julges välja öelda,mida kõik nägid,kuid ei teadnud,kas avalik arvamus neillubab näha.Öleks see alati nii lihtne nagu muinasjutus.kus kunigas on tõesti alasti! Aga mis siis,kui tal on siiski särgiräbal seljas? Siis on vaja rohkem kodanikujulgust,et häält teha.Piirileping ei teostunud,ent lääne silmis oli Eesti endast olenva teinud.Koos lõpnanaabritega sai Eesti 2004.aastal euroliitu ja isegi NATO-sse.Moskva avaldas üllatavalt vhe vastuseisu,kui NATO laienes otse Venemaa piirile.NATO omalt poolt hoifus toomast võõrvagesid Baltimaile,peale õhuhäire.Eurovääringule üleminek võttis veel aastaid,kuid sellel polnud nii põhilst tähtsust.Eks sellegi puhul jagunud eriaravamusi.Üldiselt on peamiste erakondade läänepoliitika olnud küllaltki üksmeelne,peale Keskerakonna põlisjuhi paari jänesehaahi.Euroliitu kuulumine kitsendab Eesti sisemaist tegsvusvabadust ( aga seda teevad välisteurid niikuinii),andes samal ajal eestlastele enneolematu võimuluse kaasa rääkida üleeuroopalises poliitikas.See toimub nii Euroopa Lidu Nõukogus japarlamendis kui ka amatikohti täites Brüessellis.Selle mõju on veel vara hinnata.Üks on aga juba praegu kindel,Kui  Eesti peaks sattuma rakesse olukorda,siis pole see Euroopa otsusetegijaie mingi abstraktne piirkond,vaid maa,kust pärineb see või teine vägagi kokreetne kaastöötaja.

Vhemusrahvuste poliitika

Moskva rajas Eestis ulatulku tsiviilganisoni venekeelsetest kolonistides,kes Nõukodude Liidu oludes vähe lõimusid pärisrahvaga.Nad eeldaid,et nenega suheldakse vene keeles ja väljendasid seda mõnikord terava üleolekuga.Laulva revolutsiooni ajal toetas osa neist eestlaste püüdlusi,osa tegutses vastu ja enaik vaatas pealt.Pärast Nõukogude Liidu variseist osa lahkus,enamik jäi.Neil nõudis aega õppida kuidas olla vähemusrahvus neile uues riigis ja eestlastel kuidas olla enamusrahvus.Kui oli ilmne,et tulnuist rohkem ei lahku,oli tulusam selle tegelikkusega arvestada ja katsuda neid Eesti ellu lõimida.Mitte,et see olnuks lihtne.Sõnavaragi oli keeruline.Kes nad siis olid? Kas indentuseta ,,muulased''? või venelased? Eesti venelased? Meie venelased? Märgataval osal olid mitte vene juured.Kas siis pigem venekeelsed? Ja kui nad vähehaaval Eesti kodakonduse said,siis kas venekeesed Eesti kodnanikud? Või lühemait venekeelsed eestlased? Kui nad avalikkuses tarvtavad voolavt eesti keelt,kas siis vene kodukeelega eeslased?Millist neist lugeja vastu võtab ja millne tal karvsd turri ajab?Mida tähendab ,,rahvus''? Lääne-Euroopas tekkisid riigid enne kui teadvustati erilisi erinevusi.Seal kipuvad rahvus ja kodkondus tähendama sama.Kui oled Prantsuse kodanik,siis pranslane ka siis kui kodus räägid Elsassi saksa korsika itaalia murret.Ida-Eyoopas teadvustai etnillisi erinevusi,enne sellel alusel riigid loodi.Seal kiputakse eristama rahvust ja kodakondust.Viimasel 25 aastal oleme hakanud neid samatama.Kummatigi valitses maalimas 50 aasta eest arusaam,et inimesel saab olla ainult üks rahvus ja kodakondsus.Nüüd aga on küllaltki tavaline,et tal on taskus mitme riigi pass.

Meeldib!