...keemiatööstuses lausa 62% ja energeetikas 17%.Mäetööstuses tervikuna oli langus väga väike -0,6%.Tööbörsidel ja töövahatalituskontoreis registreeritud töötute ja tööotsijate arv saavutas 17 000-ga maksimumi 1933.aasta veebruaris (1928.aastal samal kuul oli see olnud 47 000;Eesti arvudes 1920-1935,1937:336).Suure deressiooni aastatais iseloomustab kõikjal maailmas impordi ja valuutapiirangute kiie laienemine ning suunumus autarkiale,mis 1930.aastate teisel poolel veelgi süvenes.Jooksevhindades vähenes vaadevatel aastatel Eesti eksport 64% ja import 70%,samas kui 1927.-1931.aastal keskmistes püsihidades oli langus vastavalt 21 ja 52%.Selle põhjuseks oli üldine impordinõuluse langus,metsasaaduste ekpordis oli oma osa aga ka Nõukogude Liidu poosel dumpinguhidadega metsamaterjalide müügil,mis surus niigi madalad maaliaturu hinnad veelgi rohkem alla.Enamgi veel,Venemaa haistis neil aastatel ka uut ärategemise võimalust Eestlle,mida väljendab kas või NSV Liidu läbi aegade madalaim osatahtsus Eesti ekspordis -vaid 0.4 ja 1,9% vastavalt 1932.ja 1933.aastal.Linaeksport hakkas järjest rohkem kammitsema tselluloosist toodetava kunstsiidi võidukäik.Majandusliku tõusu aastatele iseloomuks olnud passiivne maksebilass pöördus 1931.aastast positiivseks,mis võimaldas ohjata väliskohustusi.Eesti seisis raskete valikute ees,eriiti pärast seda,kui meie ekspordi peamine shtmärk Suurbritannia (28 % koguekspordist 1931.aastal) 21.septenbril 1931 oma vääringu kullat lahti sidus ja lasi mõneks ajaks naelsterlingi ,,ujuma''..Tulemuseks oli naelstelingi odavnemine endistviisi vana kulla pariteedi juurde jäänud krooni suhtes.1932..aastaks kekmiselt 27.%.Rootsi seevastu loobus krooni seotusest kullaga juba kaheksa päeva Suurbritannia vastavat otsust,mõistes,et oma peamise kaubanduspartneri suhtes vastuvoolu ujumine lõpeb varem või hiljem hukauslikut Rootsi majandusele.Üsna pea järgnesid talle teised Skandinaavia maad ja Soome.Koos Suurbritanna ja rema asumaadega oli nende riikide osatähtsus Eesti ekspodis 1930.aastal kokku 48 %.Sedamööda kuidas odavnesid nende riikide värinud,halvenes Eesti konkurentsivõime sealsetel turgudel.Riigi majandus poliitkas reageeriti sellele riikliku adminitreeriva sekkumise tugevdaisega ( valuutakonroll,administratiived impordipiirangud kaudne devalveerimine välisvaluuta tehingute 15-%-lise makstamisena,ekspordi monopoilseeriine,eksporditoetused jms).Näiteks valuutakontrolli hakati rakendama 18.novembril 1931 vastu võetud välismaksuvahendite ja väärtmetallide liikumise korraldamise seadusega (Riigi Teataja 1931,nr,95,lk 1145),milie üleandeks polud mitte niivõrd tavakohse kapitali lahkumise tõkestamine kui just impordi piiramine.Nende riikllike abinõude rakendamisega kaasnes aga riigieelarve defitsiidi suurenemine:1930/1931.,1931/!932.ja 1932/1933.rahandusaastal ületasid riigieelarve kulud tulusid vastavlt 5.5,5,3 ja 3,6% võrra (Eesti arvudes 1920-1935,1937:184).Seeiuures vhenes tollide osatähtsus maksude kogulaekumises 53-54 %-lle ja riigieelarvelistes tuludes 20-21 %-ile.

Meeldib!