...Peamiselt teeniti seejuures suhkrukontrollidega,mille osatätsus tollimaksude kogulaekumises tõusis kunu 42%-ni.Teisalt polnud eraldumispüüdlused maaiamajandususes varem nii intensiivsed kui suue depressiooni ajal.Kõige rohkem kannatasid suurriikiide autaikiapoliitika tõttu loomulikult väikeriigid See oli paratamatuse tõdemine(Janusson 1932:6).Tõepolest ainulit,et Eesti oli nnde sõnade ilmumise aegu valinud Saksaaa ( jäik valuutakontroll),mitte Suurbritannia (naelsterlingi kohanemine nõudlusele) tee.Samas ajandas teiste odavnev vääring neist riikidedst importima,mis omakorda kahandas Eesti Panga kulla ja välisvaluuta varru:1930.aasta teisest kvartalist hakkasid Eesti Panga välisvarad kiiresti vähenema,jõudes madalseiseisu 1932.aasta kolmanda kvartali lõpuks (vastavalt 31 ja 18,9 miljoni kroni väärtuses).Sedamööda langes kulla ja välisvaluuta kattemäär Eesti Panga jooksvate kohustuste suhtes 41,5 %-ile ehk väga lähedale Eesti Panga põhikirjaga sätestud 40 %-ile.(Eesti majandus 1934:108).Inglise naela kulla aluselt lahkuise hetkel moodustas välisvaluuta Eesti Panga välisvaluuta ja kulla kuvarust 75 %,mis omakorda koosnes põhilisel naelsterlingies nomineetitud varadest.Eesti keooni seotus naelsterlingiga tähendas ühtlalsi seda,et kursiki vähendamiseks nii pallju kui võimalik oli enamik siinsete ettevõttete ekspordilpigutest sõlmitud naelsterlingisKrooni senise kullaväärtuse hoidmine ei tähendanud seega mitte üksnes Eesti kaupade kiiret kallinemist Suurbritannia ja Suurbritanniale järgnenud riikide turgudel,vaid ka  riigi ameliku valuutaresevi väärtuse järsku kukkumist.Ingilise naela odavnemisega mitte kaasa läinud Eesti Pangale tähendas aee 4,8 miljoni kroonist kursikahjumit,mis moodustas 72% panga 1931.aasta kogukahjumist ( Eesti Pank 1934.a,,1935:104)See jäi ka ainsaks krooniaja aastaks,mll Eesti Pank lõpetas kahjumiga. 

Meeldib!