Maailmaturu hinnatõus koos ostujõu kiire suurenemisega siseturul tõj kaasa toiduainete umbes 15%-lise hinnatõusu.Tallinnas oli näiteks 1936.aasta keskmine võihind 16% kõrgem kui aasta varem,sealiha kallines 59%,vasikaliha 27%,lambaliha 21%,nisujahu 38% jne ( Jansson jt 1937:43).Elatusmaksumus tõusis 11,3 %.Suurenes investeerimisakriivsus,ületades 1936.aastal kaks kord surutise-eelse kõrglonjuktuuri taseme.Aastaid 1935-1938 võib vaadelda Eesti majanduse ,,kuldajana'':kasvasid nii toomine kui ka elanikkonna reaaltulud ja säästud,vähenes tööstus ning suurenes ülgine majanduslik aktiivsus.Eesti tööstuse areng oli märkimisväärne ka muu maalimaga võrreldes .Rahvasteliidu sekretariaadis majandusanaüütikuna töötanud ning hlljem New Yorki Colombia üiikooli ja Pricentoni ülikooli korraliseks majandusprofessoriks tõusnud maaimamainega eesti majandusteadlase Ragnar Nurkse andmtel kuulus Eesti nende 12 riiigi hulka,kus tööstustoodang suurenes aastatel 1929-1938 rohkem kui 3,3%:NSV LIit 313%,Jaapan ja Läti 75%,Kreeka 65%,Soome 56%,Iirimaa 49%,Eesti ja Rotsi 46%Tšiilli 37%,Taani 36%,Uus-Meremaa 35% ja Rumeenia 33% (Nurkse [1944] 2017:256) Tõsi,ta möönab,et võrdlevad andmed selliste samuti kiire indusriliseerimiga riikide,nagu Argentiina,Austraalia,Brasiilia ja India kohtapuudubad.

Struktuursed nihked tõõstuses

1)Tsaar-i Venemaa pärandatatud suurtööstuse hääbumine;

2) suure depressioni ajal ja selle järel süvanenud suunatus siseturule ning seetõttu ka kskmiste ja väikeettevõtete uus ,,hingamine'';

3) indrustialiseerimise idee võidukäik 1930.aastate keskpaigast;

4) eelmisega seotult kodumasinate ressursside laienev kaustuselevõtt ja eeskätt just sellega seostuvad strukutuursed nihked;

5) väliskaubanuse ümberorienteerumine Venemaalt muudele riikidele ( seda loomulkult mitte üknes tööstustoodangu puhul;

6) riiklku ettevõluse arendamine;

___________________________________________________

 Neis ühi või teist protsessi oi on juba eelpool käsitletud,mistõttu järgnevalt peatutakse lähemat vaid tööstuse üldistel sturktuursetel arengusuundadel.Põhliselt on need seotud maailmamajanuses toimunuga ja selles mõttes käis Eesti kas patamatult või teadlikult suuresti ühte sammu üleimse peavooluga.Töötajate arv ja toodang kasvasid ennaktempos väike-ja kesktöösuses ,mis olid suunitletud peaaegu täielikult siseturule.1932.aastal oii näiteks kesktööstuses hõvatute osatähtsus suur-ja kesktööstuses hõivatute koguarvust 15,3%,mis seejärel suurenes pidevalt 17,%-ni 1936.aastal.Sellele järgenenud mõingane langus tuleneb riigi mitme rajatud suurettevõtte töö alustamisest 1930.aatate lõpul.Kui 1920.- 1930.aastate tööstusstatistika,millele toetub ülgjoontes ka käesolev käsitlus,hölmab tavakohaselt vaid suur-ja kohati kesktöösust,siis 1936.aasta majandusloendus annab ühekordse arvulise pildi ka väiketööstuse,sh käsitöö ulatusest .Hõlmates arvestusse ka väiketööstuse ja käsitöö,ilmnevad tuntavad erinevused võrreldes selle harustruktuuriga,mis toetub ainult suurtööstusele.Tööstuses tervikuna suureneb sel juhul nende harude osatähtdus,kus tootmise põhiraskus lasus väiktööstusel ja käsitöölisteteks klassifiseerunutel (eelkõige toiduaine,-puidu ja õmblustööstus) ning sedamööda väheneb nende harude osatähtsus,kus olid ülekaalus suurettevõtted.

Meeldib!