EESTI MAJANDUSE 100 AASTAT
66, Põlva, Eesti

Suurimaks põlevkiviõli tootjaks kujunes Sakksa kapitali osalusega A/S Eesti Kiviõli:1930.aasstal rajati õlivarik,mis oli tollal suuim põlevkivi utmisvabirik maailmas,millele 1937.aastal lisandus teine õlivabrik.Silamäel tootiis kiviõli Rootsi kapitalile kuuluv Eestimaa Õlikonsotsium ja Kohtla kevanduse juures Briti kapitalie kuuluv The New Consolidated Gold Fieds Ldt.!939.aastal toodetud 179 000 põlevkiviõli tähendust resp.alal ( altes Reichxgebet) 741000 tonni naftat (nn Suut-Saksamaal s.o koos Austria ning Böömi ja Määri protektoraadiga 888 000 tonnini),endise Poola territooriumil 523 000 tonni ja Prantusmaal 70 000 tonni (Statistches Jahrbuch...1942:62) .Sellest relvatuva Saksamaa suur huvi Eesti põlevkivi vastu.Suurens ka põlevkivi osatätsus primaarenergia tarbimisel.Kuna energia kogutarbimise kohta andemed puuduvad,tuleb seda iseloomutada kaudselt kütuste tarbimiseega tööstuses,kus põlevkivi kujunes juba 1924.aastast pamiseks energiaallikaks.Haruti olid põlevkivi peamisteks tarbijateks tselluloosi-ja paberi-,tekstiil-,nin tsemnditöösus.Põlevkivi kõrval arendati Eesti oma energiavajaduste katmiseks kiiresti ka rurbatööstust:pressturba tootmine suurenes aastatel 1922-1938 näiteks 56 000 m3-lt 477 000 m3-ni Turba tootmise kasvu üheks põhjuseks oli seejuues puidu vabastmine ekspordiks.Ühlasi hakati kasutama turvast elektrienergia tootmiseks ja Tallinna-Haapsalu raudteeliinil vedurikütteks.1923..aastal valmisid turbaküttelistest eletrijaamadest suurematena Elamaa jaUlila jaamad.1924.aastal elektifitseeriti Elamaa elektijaama baasil Tallinna ja Pääsküla vaheline raudteelõik.1939.aastal anti käiku Tootsi turbabiriketitehas.Eelkõige Põhja-Eesti jõgedele ( Narva,Jägala,Kunda,Loobu,Valgejõgi) rajati mitu väikest hüdroeletrijaama,millest suurim oli Narva jõe vee-energiat kaustav Kreenholmi jaam.Klassikaline näide on 1922-.- 1924.aastal ehitatud 1,1 megavatise võimsusega Linnamäe hüdroelektrijaam Jäglala jõel,mida omal ajal peeti kõige kaunimaks tööstusehituseks Eestis.See jaam oli mõedud rajatava Põhja Paberi-ja Puupapivabrikute aktsaühususe Tallinna sulfittselluloosi vabriku käitamiseks.

1 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.