Linnamäe hüdrojaama toodang oli 1920.aastate lõpul ja 1930.aastate alul võrreldav näitrks Ellamaa elektrtjaama omaga.Kolmanda olulise maavarana võeti 1921 aastal kasutusele fosforiit.Seda hakati vaheduva eduga kaevandama Ülgase kaevanduses ,mille toodang kasvas 1938.aastaks 13 000 tonnini.Esialgu kasutati kaevandatud maaki fosforiidijahuna ning 1929.aastast ka rikastatud kujul ja segatult impoditud superfosfaadiga.Pärast seda,kui Ülgala kaevandus tehnolopleks 1938.aastal tulekahjus hävis.aalustati juba järgmisel aastal koostöös Saksamaa keemiakonterni I.G.Farbenindustriega uue fosforiidikaevanduse ja rikastus vabrku rajamist ( kuni 400 000 tonni aastas) Maardusse.,kusjuures Saksamaalt saadud laen tuli tasuda uue ettevõtte toodanguga.Meie fosfuriit teisks põlevkiviks,mis aitab tõsta meie rahva jõukust,on ka kasuks põllumajandusele,annab pajudele tööd ja leiba ning võimaldab meie majanduselu kohaldada muutunud oludele.Üksikutest tööstusharudest olid nii töötajate kui ka taadangu mahu poolest olulisesmad eelkõige siseturule suunitletud tekstiili-,ja toiduainetetööstus.Teekstiilitööstuses töötas 1938.aastal 25,9% kõigist toodanust.Kergetöösuse tähtsamad allharud olid peale puuvillatööstuse ( Kreenholi Puuvl'illasaaduste Manufaktuur Narvas ja Balti Puuvllla Ketramise ja Kudumise Vabrik Talllnnas) veel ( Sindi Kalevivabuk),lina - ( Narva linavabrik) ning põhilisetlt väikeettevõtlel ja käsitööle tuetuv õmblustööstus.Toiduainetetööstuse oluliesmad allharud olid tubaka-(tuntumaks ettevütteks Laferme),piima- ning šokolaadi ja lomvekitööstus ( Kawe,Ginovker ja Co ning Brandman) Õllevabrikutest oli populaarsem A.Le Coq Tartus.Üksktoodetest eristus selgelt või,mis moodustas aastatel 1929-1932 rohkem kui 30% Eesti kogu ekspordist.Väga mitmekesise tootisstrukuuriga metallitööstus oli khandatud tootmisele siseturu tarbeks.Valmistari mitmesuguseid lihtsamaid masinaid ja tööriistu mitmesugutele tööstusharudele japõllumajandusele,aga ka näiteks trammivaguneid Tallinna linnale.Suuremad ja n.ö sünboolse tähendusega ettevõtted olid laia tootmisprofiiliga Franz Krull,Ilmarine,mille ruumides tegutses ka üks Eesti kahest suuremst jahuveskist ja 1935.aastal asutatud Raadi-Elektroonika Tehas ( RET) Tallinnas ning Tartu Telefoni vabrik.Kphalikule tootimisele toetuv tseuloosi-ja paberttööstus oli suunitletud peamiselt ekspordile.

Meeldib!