EESTI MAJANDUSE 100 AASTAT
63, Põlva, Eesti

Pärast rahvamajandusnõukogude süsteemi likvideerimist oli Eesti majandus juba rõhutatult üleliidulisi vajadusi järgiv.See muutus ülimalt abstraheerutud mõisteks,s.o Eesti terriooiumil paikneva majandusliku konglomeraadi sünonüümiks.Ka ENSV 1978.aasta konstitutsiooni 16.paragrahv määtatles Eesti majanduse üksnes NSV Liidu rahvamajanduse kaudu:,Eesti NSV majandus on koosisosa ühest rahvamajanduskopleksist,mis hõmab kõik ühiakondliku tootmise jaotuse ja vahetuse lülid NSV Liidu terriooriumll.''Niisiis oli Eesti majanduse nn sotsialitliku rekonstrueerimise lähtekohaks indrustrialiseerine,mis tootmislikut küljest oli põlevkivikeskne ja poliitilis-organisatsioonilisest kükjest liidukeskne.Eesti kujunes majanduse iseloomult üsna kiiresti indtustriaal-agaraamaaks.Kõtvuti kõtusetööstusega suurenes esialgu ennaktempos veel kergetööstuse ( Kreenholmi manufaktuui ja Balti manufaktuuri taastamine ja laiendamine toimus üleliidulist tarbijat silmas pidades),ehitusmaterjali-,masina-ja metalli ning keemiatööstuse toodang.Eesti ööstuse harustrutuuri muutusi aastatel 1945-1989 iselooustab tabel 2.4.Siinkohal tuleb rõhutada,et Eesti tööstust puudutavad arvandmed hölmavad vaid üksnes n-ö tsviiltösstust.Otsene sõjatööstus,millei  kohta andmed puuduvad,oli teiste liiduvabariioidlikudega võrreldes Eestis siiski üsna tagasihoiidlikult esindataud.Ühtlasi viidi indudrutaliseerimine Eestis läbi - nagu oli olnud NSV Liidus tavaks - teisre majandusharude,eeskätt põllumajaduse ja eriti elanikkonna msdala ostujõu arvel.Tõsi,sõjajargse taastamise või siis indtutriaseerimise läbiviimiseks vajaliku kapitaii moodustamisel polnud selles midagi ebatavalist.Ebatavaline oli aga see ,millise karmusega ja kuui pikalt sellist poliitikat NSV Liidus viijeldi,peale selle veel pidev ühiskonna militaliseerimine.Teisalt veeretati põllumajanduse teele pidevalt uusi takistusi.

1 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.