Reforme torpedeeritakse.Inimesed,kellega ma töötasin välja kongressi materjale (siin on peetud silmas 1971.aastal toimunud NLKP XXIV kongressi),on juba kõrvale lükatud,kutsutud aga hoopis teised.Enam ei oota ma midagi.''

Siinaed ,,tootemargid''seostusid Eesti-välise taribija jaoks enamasti kerge-ja toiduainetetöösusega,peale selle veel üksikud erandid.',nagu Estonia klaverid või Notma mänguasjad.Eesti masinatöösus tootis põhiliselt tootmisvahendeid nagu paljukopalisi tranšee- ja drenaažiekskavatoeid,elektrimootoreid,mitmesuguseid aparaate,jõumuundureid,nafta-ja gaasitööstuses kasutatavaid õhkjahuteid.Sellised tavatrbija jaoks sümboolsed tooted nagu lätlaste VEF-i kaubmärgi all müüdavad rssdioaparaadidid või siis Jelgavas toodetud väikebussid ( RAF) Eestil puudusid.Seda tühikut ei täitnud ka Volta vahvliküpsetajad ja õliradiaatorid,Norma välklambid ega RET-i koduelektroonika.Eesti suurimateks tõõstusesettteks olid sel ajal tootmiskoondis Eesti Põlevkivii js Kreenholmi Manufaktuur,kus näiteks 1954.aasta alul töötas vastavalt 11 398 ja 9619 töötajat ( 1977.alul vastavalt 13 422 ja 11 409 töötajat)Rohkem kui 25 000 oli veel tootmimiskoondises Eesti Kalatöösrus ( (8149),Kohtla-Järve Põlevkivikemia tootmiskoodnidises ( 4268),väikeseid individuaalõblustsehhe ühendavas tootmiskoodises Lembitu (3849),M.Kalini nimlises Tallinna Elektroonikatehases ( tootmiskoondis Eleltrotehnika;3704),laevaremondi tootmiskoondises ( 3597),naha -ja jalatsite tootmiskoondises Kommunaar (3526),tootmskoondises Norma ( 3291),trikotaažitootmiskoondises Marat (2902),Tallinna vineeri-ja mööblikombinaadis ( 2888) ning õmblustootmiskoondises Baltika (2859).Üldse oli Eesis ilma nn kolhoositööstust arvestamata 1970.ja 1980.aastatel umbes 300 tööstusettevõtet,millest paljudel olid tsehhid või jaoskonnad mitmes linnas ja sulas,aga ka sõjaväeosade lähedal,et anda tööd ohvitseride naisele ( Maratil näiteks Dejevos ja Baltikal,Keila-Joal).Eesti suurimate tööstusettevõtete hulka kuulusid ekstettioriaalsetena ka NSV Liidu Keskmasinatööstuse Ministeeriumlie allutatatud umbes 7000 töötajaga Dvigatel Tallinnas ja Baltijaets Narvas (seal toodeti 1980.aastatel muide kooliarvuteid Juku),samuti Sillamäe keemiatehas kui peale uraani rikastamise toodeti sisseveetavast maagist alates 1970.aastasrst ka haruldasi muldmetalle.

Meeldib!