Kui vaadelda eraldi aastaid 1970-1989,siis neil aastatel vähenes näiteks põllu-ja metsamajanduses hõivatute arv vaid 13 000 võrra ( 117,9 tuhandelt 104,9 tuhandele).Kui arvestada,et samal ajal suurnes Eesti rahvamajanduses hõivatute koguarv 112,8 000 võrra,tulen tõdeda,et suurem osa sellest juurdekasvust,eelkõige tööstuses ja ehituses hõivatute 33,2-tuhadelisest juurdekasvust ning neist harudest teenindavatsse harudesse siidunute asendamiseks keeti sisserännuga.Ees terendasid uued suurehitused,mis toiminunuks võimsate immigratsioonipumpadena.1982.aastal hakati rajama uut sadamat Muuga lahe äärde,kus kavadnati kolmanda põlekiviküttelise suurelektrijaama ehitamist ning fosforiidi kaevandamist Virumaal.Neist toetus vaid esimene,osutudes juba iseseisva Eesti majanduse jaoks 1990.aastatel lausa kullasooneks.Uus-Tallinna merekaubasadam,mille võimsuseks kavandati 5.5 miljonit tonni,oli ette nähtud eelkõige teravilja ja puuviljade impordiks.Sadama avasid 1986.aasta detsembris pidulikult NSV Liidu peaminister Nikolai Rõžkov ja tema Soome kolleeg Kalevi Sorsa.Kuna kogu Muugale saabunud söödateravilja ei suudetud mujle NSV Liitu ära vedada,siis sai sellest ka panus rekorillise teraviljakoguse tarbimisele Eestis 1988. ja 1989.aastal.Muuga sadama ehitmise ja ekspluateeriise lugu jõudis otsapidi ka mütoloogiasse,mis ei jäänud neil aegdel tegelikkusest kuigi kugele ( Aeg Tallinna sadmas... 2005:172):Vaesti pärast pidulikku tseremooniat lasksid naljamehed ringlusesesse viidates kuulsa kirjamehe Ernst Heminway veenduusele,et igas maailma sadmas võib kohata vähemalt ühte eestlast.Lisandus oli selline,et ka  Muuga sadamas olevat üks,nimelt sadamakapten Rein Raudsalu.

_____________________________________________________

Eemal maailmaturust

Eesti nõukogulik majandus oli sisuliselt mõeldud tootma üksnes NSV Liidu siseturule.Rahvusvahelisteks võrdlustks kasutatav väljaveo suhe sisemajanduse kogutoodangusse oli siin tegelikult ülikõrge - 1987.- 1989.aastal 49-50 % ( need on esimesed aastad,mill kohta püüti hinnata sisemajanduse kogutoodngu suurust).Eesti tööstustoodangust veeti näiteks 1987.aastal välja,nii teistesse liiduvabaiikidesse kui ka välismaale 41% ,Eestis tarbitavast tööstustoodangust moodustas sisseveetu 45 %.Keemiatööstuse toodangust veeti välja isegi 80%,kergetööstuse toodangust 49% ning masina-ja metallitöösuse toodangust 45%.Eestis toodetu väljaveos olid kõige olulimaks toiduaianed ja kergetööstuse tooted.Toiduainetööstuse toodangust veeti välja Altandil püütud kala ja sellest valimistatud konserve,liha-ja piimatooteid (aastatel 1975-1988 tarniti nn üleliidulisse liha-ja piimafondi vastavlt 31-39 ja 38-53 %.Eesti toodagust;ümber arvestatuna lihale ja söödareviljale piimale) ning kondiitritooteid.

Meeldib!