Seejuures toetus liha-ja piimatoodete väljavedu suursti naftadollarite eest Kanadast ja mujalt imporditud söödateraviljale ( 1987.ja 1988.aasral ,,ealdati'' seda Eestile näteks 1,3 miljonit tonni).Kergetööstuse toodngu väljaveos olid olulisemad puuvillane riie ja lõng,villane riie ning õmblus-ja trikootooted.Masina-ja metallitööstuse toodangust olid tähtsamad mitmesugused aparaadid ja elektrotehnikatooted,sh elektimootoid,paljukopalised ekskavaatoid,nafta-ja gaasitööstuses kasutatavad õhkjahuid ning autode turvavööd;metsa,-puidu -,tselluloosi-ja paberitööstuse toodangust mööel,puitlaastplaadid,tsellluloos ja paber;ehitusmaterjalitööstuse toodangust tsement.NSV Liidu siseselt olid väljaveetava toodangu peamised sihtregooonid Venemaa ( sellest 3/5 langes sealse Loode-ja Keskrajooni osks),Ukraina,Läti,Valgevene,Kasahtan ja ;Leedu.1987.aastal oli nende osatähtsus väljaveos teistsse liiduvabariikidesse vatstavalt 60,6,13,0,7,2,4,9,3,7 ja 2,5%.Samad liiduvabiigid olid olulisemad ka sisseveos.Nagu juba eelpool öeldud,koguti Eestist välja ja Eestisse sisse veetava toodangu statistilist andmestikku esimest korda 1956.aasta kohta.Alates 1961.aastast koguti andmeid vaid väärtuslises arvestuses,kord viie-kuue aasta järel ühiskondliku koguprodukti harudevahelise maatriksbilansi koostamiseks ( nn input-output meetod).See atatistika oli mõeldud loomulkult ainult ametialaseks kasutamiseks.Vaid ühel korral jõudis statistika aastaraamatusse tabel,mis andis ülevaate Eesti välja-ja sisseveo harustruktuurist ( Eesti NSV rahvamajandus 1968.aastal:1969:38).Samal ajal olid Eesti majandussidemed geograafiliselt äärmiselt ühesuunalised-nii sisse-kui ka väljaveos valttses ülekaalukalt kaubavahetus teiste liiduvabariikidega.Väljaspooe NSV Liitu läinud toodang moodustas enamasti vaid 5-7% kogu koguväljaveost.

Meeldib!