Vaid üksikuil on üleüldse šansse - ja sedagi pärast äärmiselt üleminekuperioodi iituda majnduslikult ja kultuuriliselt kokku kasvava Euroopga.Tänu mitmekeisisele majandusstrtktuurile,haritud elanikkonnale ja lääne lähedusele on Balti vabariikidel ( Eestil,Lätil,Leedul) küll paremad võimalused teatva ajaliise viivtusega liituda Lääne-ja Kesk-Euroopa üldise arenguga.Tõsiseks takisuseks nende vabariikide edasisele aerngule on aga väline sõltuvus toormest.Nagu NSV Liidu ajutine majandusblokaad Leedu vastu näitas,ei ole need vabariigid praegu praktiliselt suutelised energiat ja tooret kõva valuuta eest ostma.Selle uurimuse autorid andsid toonaste Balti de facto liiduvabariikide majanduslikule võimekusele toime tulla iseseisvate riikidena 77 punkti 120-st võimalikust ning paigutasid Baltimaa oma ,,edetabelis''Ukraina järel ja Venemaa ees teisele kohale.Nagu aeg näitas,tulid Eesti,Läti ja Leedu sellega toime,Ukraina ja Gruusia mängisid seevastu oma võrdlemisi soodsa lähtepositsiooni maha.Lisast 2 nähtub,et Baltimaad pidi ,,päästma''tööstus,nende ettevõtlusmeelsus,lähedus Euroopale ja taristu,olemasolu,mille eest teeniti maksmumpunktid.1991/ 1992 .aasta vahetuse sündmused ( riikliku isesisvuse taastamine,rublatsoonis vallanunud hüperiflatsioon,endiste turgude kokkuvarisemine) ja loobumine ühinemast Venemaa dikteeriva Sõltumatute Riikide Ühendusega  (SRÜ) sundisid Eestit sellek,et kaosest välja tulla,tegutsema ad hoc põhimõttel.IME aeg oli lõplikul läbi saanud.30.jaanuaril 1992 Edgar Savisaare valitsusjuhi kohalt välja vahetanud Tiit Vähi pidi tunnitama,et 80 % Eesti tööstusest ei vaja keegi.Sel hetkel olid välistatud teoreetilised vaildused teemal,,graduaalsed ehk järkjärgulised versus šokiaalsed reformid'',kuigi eelkõige Poola näitel olid ühe või teise lähenemise head ja halvad küljed kõne all.Pealegi oleks piir gradualismi ja šokiteraapia vahel olnud sel ajal ebamäärane.Majanusrefomidega kiirustamine oli Eesii jaoks elu ja surma küsimus.Otsutavaks sammuks oli olnud 20.juunil 1992 roimunud rahareform,millega Eesti väljus rublatsoonist ning sai ühese ja üldtunnstatava mõõdupuuga vääringu-Eesti krooni.

Meeldib!