Kõnee kutuurilisi sätteted: kõneldava,selle meeleolu vastavus olukorrale,valitsevale meeleolule;vestluskaaslase arvestamine;kaks ärgu rääkigu korraga;tähelepanematule ei korrata.Kõneväärsus

1) Hääl ajal könele,halval ajal e vait.

2) Juma andku heal ajal kõnelda ja kurjal aja vait olla.

3) Vaata enne mehe otsa,kui rääkima hakkad.

4) Kaks kotti ei kõlba korraga jahvatama

5) Ega õpetaja kuradi pärast jutlust ei pea.

6) Ega kuradile kaht jutlust peeta.

7) Ole rõõmus rõõmsatega,nuta nutjarega.

8) Kes kuulmata sandi pärast kahte jutlust peabb.

9) Hobune komistab nelja jala peali,miks siis inimene mitte sõna pealt.

10) Hobune komistab nelja jala pealt.

--------------------------------------------------------------------------------

1) Üks häda on rääkida,teine häda on vait olla.

2) Vait olemine on ka mõnikord hea vastus.

3) Häda rääkida,vaev vait olla.

4) Parem paar sõna südamest,kui pikk palve peast.

5) Suu on loodud küsijaks.

6) Kes palju küsib,saab targemaks.

7) Hää küsija,parem kostja

8) Kes kõneleb,see külvab,kes kuulab,see lõikab.

9) Eks see koer käuksutab,kelle kaigas käib.

10) See koer teeb häält,kellel kivi pihta läks.

     VIRISEMINE,NURISEMINE HÄDAMINE,MURETSEMINE.PESSIMISM JA OPTIMISM.NAER,NALI;EDEVUS,KERGUS.

         Virisejal,nuriseja alati viga ( leplik lepib halvemagagi).Heale antakse,virisejale mitte

1) Pahal lapsel palju viga.

2) Paha ratas karjub ikka kõige rohkem.

3) Kass uriseb ikka,kui hiir suus on.

4) Virisejal on silmad ka villis.

5) Sandil seal seitse viga.

6) Paha siga mõnda viga.kärss kärnad ja maa külmetand.

7) Üks siga üheksa viga.

8) Kass sööb oma toitu ikka nurisedes.

9) Viis siga mitu viga.

10) Üks siga sada viga:kärs kärnas,maa külmetand.

11) Hea lepib vähesega,aga paha ei lepi paljugagi.

Meeldib!