LOOMAKASVATUS,KODULOOMAD

      Loomapidamiskalender

Tavalised loomatoiduvarud

1) Kui mihklipäeva saab vanatont heinu kuivatda,siis ei tule loomatoidu puudust

2) .Tõinisepäevast pidi pool loomatoitu alles olema.

3) Jüripäevani peab karjaheina olema,nelipühini tööheina.

4) Lojuse toidu puudus on nälja ema.

    Karjatamine:kevadine ,,võtmete kätteandmine''loomadele;vatajase karjatamise tulukus,mihklipäev-karjatusperioodi lõpp

1) Madisepäeval antakse kanade võti kätte ja madu pöörab omale teise külle.

2) Madisepäeval saab kukk võmed puusa.

3) Kui madisepäeval kana võtme kätte saab,siis saada ka kõik teise loomad võyme kätte;kui aga kana mitte,siis teised ka mitte.

4) Kui kanad madisepäeva oma võtmega süüa ei saa,siis ei saa ka sead paastumaarjapäeval.

5) Kui kana ei lähe,ega siis muu loom ka ei lähe.[ Loomade kevadise väljamimeku kohta]

6) Sigade künd ja naiste külv on kevadel kõige esmine.

------------------------------------------------------------------------------------------

Lehmde piimaanni muutmine

1) Kui kasemahl rammus,siis lehmapiim lahja;kui kasemahl lahja,siis lehmapiin rammus olema.

2) Jaan võtab piimast oma jao,Pärtel võtab piimast pera.

3) Jaan võtab püti,Jaagup kaks,Laurits laob lakaotste.

4) Jaakub võttab pütti,Laurits kaks,Pärtel pühib põhja.

5) Vikati tagast kahaneb,aga sirbi tagast kasvab piimaand.

Lambapügamine

1) Noorekuuga nurme,vanakuuga varju

2) Jüripäev annab lammas kuue,mihklipäev kasuka.

3) Märdi-ja kadrinapääva vahe ei niideta lambaid.

4) Märdi-ja kadrinapäeva vahel ei niideta lambaid,siis viivad sandid villa ära.

5) Luts on lammaste lugeja.[ Enne lutsinapäeva niideti ikka lambaid

Loomade tapmine sügisel

1) Olev tuleb,tapab soku,Laurits lambe ehk kitse.

2) Laurits tuleb,laud seljas;Pärtel tuleb pusa peos.

3) Kui tuleb mihklipäev,siis löpeb öina vaev.

4) Tapa sügise härg ära,neli vakka rukki jää söömast tagsi.

    Loomade toitmine,hooldmine,kohtlemine

Loomad ja loomatoit:mida ja kui palju kellelgi;mis kellelegi kõige tõhusam (meeldivam,kahjulik) jms.

1) Suutäis leiba peremhe käest oleja hobusel enam kui sulse käest ooder kaeru,

2) Hobune õelnud,et kui ta iga päev tüki leiba saab,siis meest tees peale ei jäta.

3) Hobuse suulised antakse härgade ette

4) Siga sõõb peremehega ühes lauas.

5) Sool on sea suretaja.

6) Seasaba kasvab ikke viljasalves.

7) Ädalahein on vlija eest loomale süüa.

Sööda/hoolda looma hästi ( siis on loom sile,veoloom veab,siga lihub,lehm lüpsab,kana muneb,koer haugub,kass püüab hiiru)

1) määne huul,sääne kuul.

2) Ait on elaja jumal ja inimese  nõid.

3) Kammi hobust kotiga ja koti põhjaga,aga mitte kammiga.

4) Silita hobust seest,siis ei oe suga tarvis.

5) Anna hobusele kaeru,siis ei ole vaja suga.

6) Hobu ära aja piitsaga,vaid kaertega.

7) Hea peremees ajab hobust kaerega,mitte piitaaga.

8) Kuida sa looma toidad,nõnda ta veab.

9) Kui peremehel heinu on,siis härg adral.

10) Lehm lüpsab suust kana muneb nokast.

11)  Ega kana nokast ei mune ega lehm sarvest ei lüpsa.

12) Hobuse rautamine om hobuse palga maksmine.

       Veoloomade söötmise ja piitsutamise vahekorrast

1) Härga piitsuta,hobust hoia.

2) Mida pikem piits,seda edusam künd.

3) Mida pikem piits,seda suurem saak.

4) Piits on laisa hobuse kaeravooder

5) Piits annab poole kaerast laisale.

6) Pane hobune ette,aga piis hoia peos.

-----------------------------------------------------------------------

1) Parem sõõta,kui sõita.

2) Ennem võib hobu meest lõhkud,kui mees hobust lõhkuda.

3) Anna hobune teise kätte,siis anna väits kah.

4) Anna hobune teisele,siis anna nuga ka kaasa.

Meeldib!