Kasutaja kirsss päevik

üks pisar su silmadest sündis
tasapisi mööda põske ta kõndis
kas sündis ta õnnest või kurbusest
kas sõnadest või tuli millegi kaotusest?

see pisar, üksi su põse peal
huvitav miks ta kõnnib seal
ja miks ta märja jälje jätab järgi
kas ta koristada ei taha oma jälgi

vaikselt mööda põske voolab allapoole
jättes natuke kurva ilme näole
ta tähendus jääb ikka mõistatuseks
ja ta ilu ikka imeliseks

We sign our cards and letters BFF
You've got a million ways to make me laugh
You're lookin' out for me; you've got my back
It's so good to have you around

You know the secrets I could never tell
And when I'm quiet you break through my shell
Don't feel the need to do a rebel yell
Cause you keep my feet on the ground

Vahest tundub, et elu on paganama lihtne,
kuid siis, algab tee, mis viib vaid allamäge!
Kuidas jääda seisma, ei tahaks ju libastuda,
selles suures hoos mis mu jalgeall valitseb.

Kuid siis, paistab kusagilt kaugelt üks täpp,
see kasvab ja kasvab kuni jõuan selle juurde.
Siis läheb pimedaks ja algab tee tundmatuses,
kohas mida veel keegi kohanud ei ole!

* Miks Me anname kohe alla, kui raskeks läheb?
* Miks Me igatseme kedagi nii väga, et valus hakkab?
* Miks on elu sama keeruline ja kõver nagu lõpmatu jõgi?
* Miks Me vahel kardame inimestele näidata oma tõelisi tundeid?
* Miks Me kardame näidata inimestele oma pisaraid?
* Miks vahel tundub armastus meile kui vangistus?
* Miks Me kardame oma tunnetest rääkida?
* Miks Me kurvad olles tahame alati üksi olla?
* Miks Me ei julge paluda ühte Kallistust?
* Miks Me tunneme suudeldes nagu meil kõhus liblikad lendaks?
* Miks Me teeme näo, et naerame, kuid sisimas nutame?

Kui mind ükskord enam siin pole, kui mind ükskord enam ei tule .Ei näe sa mu nime ekraanil..
Ei kuule mu häält sulle vastamas, kui valid mu numbri, kui vaatad mu pilti ja see on tuhmunud.
Ja silmad mis sealt vastu vaatavad on kauged ja võõrad. Kui hüüad mu nime ja sellele ei reageeri keegi..
Kui püüad meenutada möödunud tutvust, inimest kellele olid sa nii tähtis..
Nii vajalik...Nii kallis...
Kes sind armastas...
Kui tunned hinges igatsust ja tühjust ise nüüd, siis tea - mind enam siin pole..
Olen läinud, olen läinud siit kaugele ära, kuhugi kus mul nüüd hea.
Kuhugi kus pole seda valu, pole igatsust, sest sina ei tule sinna niipea veel järele...
Kuhugi kus on palju minusuguseid, kes taga nutavad sinusuguseid..
Olen läinud... Lihtsalt...
Ära...

Kui kõrged olid lauad ja laed!
Kui lähedal päike! kui lähedal taevas, kui kaugel aed!
Ma olin väike.

Olin väike, kuid ihkasin juba.
Rohkem kui nukku ja nukutuba,
rohkem kui pildivihku,
rohkem kui linnukest pihku,
täringuks tähte
ja palliks kuud
rohkem kui tooreid tikrimarju,
rohkem, rohkem kui midagi muud
ihkasin,
oh kuidas ma ihkasin
tulipunast vihmavarju!
Ja siis viimaks, viimaks ometigi
ta oli mul tõesti peos,
tõesti mu südame ligi,
mu kaenlas, mu süles,
kord kinni, kord lahti!

Kesk jooksujahti
tõstsin kilgates üles
suure päikese poole
omaenese väikese
tulipunase päikese!

Mulle pole vaja tuua taevast tähti ja kuud , et ma oleksin õnnelik , kuna ma olen ka ilma selleta seda . Mulle pole vaja uusi tuttavaid , sest mulle piisab ka oma sõbrannadest . Mulle pole vaja nuga südamesse lüüa , et ma sureksin , sest seda ma ei tee - ma ei tunne oma südant enam . Mulle pole vaja valetada , kuna ma näen , kui sa seda teed . Mulle pole vaja teeselda armastust , mida tegelikult ei ole , kuna ma saan aru , kui sa seda teed . Mulle pole vaja tekitada lootust südamesse , kuna see lõppeb igakord samamoodi - haiget saamisega . Ma olen õnnelik , ma olen õnnetu - olen nagu olen , kuid siiski tean , et suudan alati edasi minna.

Ära ütle, et elu on inetu, halb,
oma koormat et kanda ei jõua.
Ole uhke ja sirge sa saatuse all,
ära iialgi paremat nõua.

Varja maailma eest oma pisaraid,
rõõmu selle eest kõigiga jaga.
Pea meeles, et alati õnnemaid
leidub murede merede taga.

Ära kadesta naabrite varandust,
vaeseid iial ei tülita vargad.
Hoia puhtana enese armastust,
hoia sõnu, mis siirad ja hardad.

Ära ütle, kui hommik on ududes hall,
et päikest sa enam ei oota.
Vaata ringi nii palju on ilusat ees,
tuleb uskuda ainult ja loota.

Ära kuuluta tundmusi tuultele,
kergel käel ära südameid loobi.
Hoia mõistust ja hellust ka muudele,
sest tagasi põrkuvad hoobid.

Ära ütle, et elu on inetu halb
ja väsinud oled sa vaevast.
Püüa alati aimata pilvede all
sinist lapikest heledast taevast.

Kui hoolid inimesest, näita seda talle ja kui Sa armastad teda siis ütle talle.
Tee seda kõike selle inimese nimel kellest Sa üle kõige hoolid.

*Kui hoolid - näita.
*Kui armastad - ütle!
*Kui vihkad - tee elu põrguks!
*Kui igatsed - nuta.
*Kui kahetsed - vabanda.
*Kui rõõmustad - naerata.
*Kui kurvastad - naerata ikkagi.
*Kui vihastad - karju.
*Kui kardad - ära ole üksi.
*Kui tahad - tee.
*Kui masetsed - kuula head muusikat.
*Kui oled pettunud - sõima kellegi nägu täis.
*Kui armukadetsed - löö rivaal julmalt minema.

Nii tuleb käituda ;)

Sha-la-la-la-la, sha-la-la-la-la
You used to call me your Angel
Said I was sent straight down from Heaven
And You'd hold me close in your arms
I loved the way you felt so strong
I never wanted you to leave
I wanted you to stay here holdin me