DANG GUI
Dang gui kasutajate hulk on sedavõrd suur,et taim on levinud ka Lääne taimesete ravimite turule.Traditsioonilises Hiina meditsiinis kasutatakse Dang Gui"d verevaeguse raviks,seega mõjutab see
peamiselt südant ja maksa,mis hoolitsevad verevarustuse eest.
BAI ZHU
kuulub qi puudulikkust ravivasse taimede gruppi.Eluks vajalik energia tuleb õhust ja toidust.Oma iga-
päevase energiataseme hoidmiseks ja tõstmiseks kasutatakse peamiselt kahte elundit:kopse ja põrna.
HUANG QI
See taim ravib qi puudulikkust.Igapäevaselt õhu ja toiduga energiavarusid täiendades kasutame peamiselt kopse ja põrna,viimast peetase THM-is tähtsamaks siseorganiks.
MU XIANG
See taim reguleerib ja kosutab takerdunud või seiskunud qi"d,tasakaalustab seedetratkti tööd ning aitab
peatada valu.
HUO MA REN
Ho Ma Ren kuulub allapoole suunatud taimede kategooriasse,leevaedades kõhukinnisut(kergendab väljaheite välhutamist),Huo Ma…
1.Aaronikepp:inspiratsioon." Meie armastus ajab üha kindlamalt juuri"
2.Adiantum: diskreetsus. " Võite minu ausõnale kindel olla"
3.Akaatsia: (valge) puhas armastus,sõprus." Ma jumaldan teid"
4.Allpikann: ükskõiksus. " Ma ei tunne teie vastu midagi"
5.Asalea: õnn,armastus ja romantika." Olete kütkestanud minu südame"
6.Aster: järelmõte. " Kahetsen oma impulsiivsust"
7.Basiilik: formaalsed tänusõnad." Meie kõnelus pakkus mulle rõõmu"
8.Begoonia: Keelatud armastus,hoiatus." Me peame olema ettevaatlikud"
9.Bergamott: köitvus. " Olete vastupandamatu"
10.Daalia,kollane: vastumeelsus. " Te ei veetle mind"
11.Daalia,punane: äraütlemine." Meie teed ei ristu enam kunag"
12.Daalia,valge:tagasilükkamine." Hüvasti"
13.Digitaalis: teesklemine,pealiskaudsus." Kahtlen,kas te mind tegelikult armastate"
14.Elulõng: sügava intellekti hindamine" Pean teie kaunist mõistusest lugu"
15.Emajuur: kurbus. " Kuidas küll võisite mind nõnda kohelda?"
16.Forsüütia:…
ISELOOMUST
1.Iseloom on täielikult välja arenenud tahe. Novalis
2.Iseloomu ühtsuses seisneb inimese täiuslikkus. I.Kant
3.Iseloom avaldub pisiasjus. J.J.Rousseau
4.Iseloom lähendab inimesi palju rohkem kui mõistus. E.Renen
5.Mida inimene saadab korda oma elu kestel,sõltub rohkem tema iseloomust
kui kui teadmiste rikkusest. K.Baer
6.Töö vajutab pitseri iseloomule. Ovidus
7.Iseloom seisneb võimes tegutseda põhimõtete järgi. I.Kant
8.Et kooskõlastada tegusid sõnadega,selleks on tarvis
iseloomujõudu. A,Herzen
9.Hõlpsam on panna jõge teistpidi voolama kui muuta oma
iseloomu.Araabia vanasõna
TAHTEJÕUST.
1.Siin maailmas oleneb kõik tahtest. B.Disraeli
2.Kindel tahe on kõikvõias. J.W.Goethe
3.Inimene,kes tingimata midagi tahab,sunnib saatust
alistuma. M.Lermontov
4.Kõige vägevam on see,kes hoiab iseennast oma
võimuses. Seneca
5.Inimesed teostavad alati rohkem tahe kui mõistus varal. C.Bernhard
6.Vastupidavuses on rohkem õilsust kui jõus.J.Ruskin
7.Nagu tuli muutub heledamaks kokkupuutes külmaga
nõnda ka meie tahe,puutudes kokku takistustega,
karastub ning muutub tugavamaks. M.Mountatigne
8.Põhimõtteta ja tahteta inimene on nagu laev millel
pole tüüri ega kompassi;ta vahetab suunda iga tuule-
muutusega. S.Smiles
9.Kui on üldse on olemas usk,mis suudab nihutada
mägesid,siis on see usk enese jõusse.M.Ebner-Esschenbach
10.Kui tahe on kõva nagu teras,siis saavutad sa alati
oma eesmärgi. Vena…
DELFIINID
HALLDELFIIN
Põhitunnused:tumehall,rinnal ja kõhul helehallid laigud.Seljauim,loivad ja sabauim üleni tumedad.Külgedel arvukalt paralleelseid arme.Sabauim pikk,sirpjas.Pea tömp ( vrd.silmikdelfiiniga),silmad tulevad tumeda slmaümbruse tõttu hästi esile,laubapadjand veidi nurgelise
kujaga ja seda poolitab sügav vagu.Loivad pikad,terava otsaga.Vanaloomi eristab silmik-ja mustdelfiinist
heledam värvus.
Tegevusjälgede joonised:kolju;alalõua vähe hambaid (hrl.4 paari,mitte rohkem kui 7 paari) ülalõualuus
tavaliselt hambaid ei ole.
SILMIKDELFIIN
Põhitunnsed:selg ja külgede ülaosa pruun kuni tumehall,külgede alaosa ja kõht heledamad.Nokis lühike,lõug esileulatuv.Seljauim pikk,sale,sirpjas,asub selja keskpaigas.Kehaehitus tugev.Kurdhammas-
delfiinil on pea pikk ja koonjas ning seljal kitsam tume "keep".Halldelfiinil on tömp,nokiseta pea ning
pikem ja kõveram seljauim.Valjasdelfiinil on pikem ja saledam nokis ning keerukas tähn,uster.
KURDHAMMASDELFIIN
Põhitunnused:selg ja küljed tumehallid,mustjaspruunika varjundiga,alapool valge täpiline.Huuled koonuots valged silmad tumedad.Pea koonjas,nokis…
MUST-KARIHIIR
Tunnused.Karvkate kahevärvuseline,kuid kõhupool on peaaegu sama tume kui seljapool.Eeshambad
laiad.Üheköbruliste hammaste suurus väheneb ühtlaselt tahapoole.
Elupaik.Kasutab erinevaid elupaiku,kuid eelistab niiskeid okasmetsi ning tootlikke kooslusi,kuis leidub rohkesti saaki.TOIT.Putukad,vihmaussid,ämblikud,väikesed selgroogsed ( konnad).
Sigimine.Sigimisperiood juunist augustini,aastas 2--3 pesakonda,pesakonnas,1--10,keskm.6--7 poega.
Mõõtmed.Tüvepikkus 55--82 mm,sabapikkus 41--55 mm.tagakäpa pikkus 13--15 mm.Kodülobasaalpikkus 16-- 23,3 mm.Kehakaal 6,5--14,5 g.Hambavalem:3/1,1/1,3/1,3/3 = 32.
LAANE-KARIHIIR
Nimetus.Soo-karihiir
Tunnused.Jalad valged,hõbedaselt läikiva karvaga.Keha kahe värvuseline,ülal-ja alapool selgelt piiristunud.Sabaotsal kohev tutt.Üheköbrulised hambad üsnasuurused,( vrd. väika-karihiirega).Suuruselt
mets-ja väike-karihiire vahepealne.
Elupaik.Okasmetsad,tundrad ja nõmmerabad.Öösel aktiivsem kui päeval.TOIT.Pms. putukad ( eriti mardikalised),mõned ämblikuliigid,hulkjalgsed ja vihmaussid,lehiseseemned.Võib süüa ka väikesi imetajaid.
Sigimine.Sigimisperiood juunist augustini,aastas kuni 4 pesakoda,pesakonnas 2-11.,keskm.7-8 poega.
Kevadise madala arvukuse aastatel osalevad esimeste pesakondade noored emasloomad sigimises oluliselt kaasa populatsiooni kiirele taastumisele.
Mõõtmed.Tüvepikkus…
ARMATUSEST PIMESTATUD:Levis kuuldus,et Rudolfil oli juba teismeilset saati pahelisi kalduvusi,
HIRMSAIM KARUSTAMATA JÄÄNUD KURITEGU
Catilina elas kokku paljude aadlidaamide vestaalidega.Viimaks hakkas talle meeldima naine nimega
Aurelia Orestilla.Too võis olla küll prostituut,sest nagu kirjutab Sallustius,ei olnud auväärsetel meestl
naises ülistada mitte midagi peale tema ilu.Kui ta lõi pulmade eel kõhklema,katte koos mehe täis-
kavanudud võõraspojaga samasse majja elama asuda,laskis Catilina oma varasmast abielust pärineva
lapse mõvata.Sel viisil tegi ta oma uuele abikaasale majas koha vabaks.
RÄNGIM KARISTUS ABIELURIKKUMISE EEST
Vana aafriklane Macrinus laskis umbkaudu 200.aastail pKr siduda abielurikkujad kahekaupa kokku,
enne ta nad põletas.
ESIMENE JA PIKIM KIVISILD ÜLE DOONAU
106.aastal pKr laskis keiser Traianus ehitada üle Doonau silla,mis viis roomlaste vallutatud Daakiasse
umbkaudu meie päevde Rumeenia aladel Projekti ajuka oli arhitekt…
POISS JA TÜDRUK.ARMASTUS,RIKUTUS,VAEALAPS.
Toompea linnus Läbi aegade on olnud tavamõtteks,et miuinaeesti linnus Lindanyse asus Toompea