Kasutaja nilla päevik

Kuidas saaks küll selgeks segase loo ?

Aru ma ei saa ,kas olen tervik või on mind pool?

Mis roll on minul üldse selles kummalises loos ?

Kas tunded on ehtsad ,või on see ainult poos ?

Kui kõik oleks tõene, oleks koos vaid kaks------

Milleks vaja veel kolmandat ??????????

See ongi selgusetu ses segases loos,

miks sa küll ei suuda teha otsust kellega olla koos---------

Aga mina tahan tervikut mitte poolt !!!!!!!!

Üks mõte mul kargas pähe --

kui õige õue läheks

ja veeretaks lumest palle.

Teeks matsaka memme ja toeka taadi

kel kaenlas luud

ja veel taaditütre ja memmepoju ----

Seisaks maja ees uhkelt see lumine pere,

lai naeratus näol ütleks möödujail ,Tere" !

ning öösel kui lastel peal tukk

ja ei laula ükski kukk ,

nad hardalt vaataksid kuud

ja taat annaks memmele suud,

ütleks : , Ma armastan sind ...minu küljeluu

ja olen sul truu ,kuni kevade suure sulani,

koos…

Otsisin sireliõitest õnne,

valgetest,sinistest ,lilladest.

Otsisin mitu päeva...õnn jäi leidmata.

Arvasin,äkki õnn peitub jaaniöötulede suitsus ,

kiigeplatsilt kostvas simmanis

või teadjanaise loitsus........

Ka sõnajalad ei õitsenud,

metsaall hämar vaikus.

Kõrgel puuladvus kerge tuuleiil

ja puutüvel pärlendas vaiku....

Mööda rohtu tallatud rada sammusin kodu poole

mõtlesin --tuleb panna punkt õnneotsimisloole.

Kuid otsitav ootas mind lähedal,

seal kus lookleb tilluke oja.

Seal kaldal askeldab keegi,keegi kel sõpra on vaja.

kes aeg-ajalt laulab kähedalt ja alati trpile tõttab

kui kuuleb mu sammude…

Oootustest ,lootustest hõivatult aina tormame ringi.

Kaunite soovide täitumist elu harva vaid kingib.

Ikka ja jälle seikleme tunnete tunnelis mingis,

otsides endaga sarnaseid --armastust ihkavaid hingi.

Harva kuid aeg ajalt siiski, näitab saatus pehmemat palet,

süda siis uskuda tahab,kõike öeldut .....ka ilusat valet .

Nii ruttame,ruttame ,ruttame mööda elutee keerukaid käike

ja usume siiralt ja tõsiselt ,et järgmise käänaku taga,

paistab soojem ja heledam päike!!!!

Need juulikuu viimased päevad...

päikeses virvendav tulikuum õhk,

kõik mured kuhugi jäävad

saab pruuniks nii turi kui kõht.

Ka lainetes lupsu võib lüüa kui kala

ja tunda ,et oleks kui näkkide soost

ning pilvitut taevast vahtides kaua,

saab üle ehk mõnestki segasest loost...

Kas selja all sõmerjas rannaliiv

või kodune kummelimuru,

mis lõhnav ja pehme kui liblikatiib,

end mõnusalt nendesse suru

ja tunneta seda kui mõnus see viiv,

see suvi, see päike ,see soe tuuleiil,

see meie eestimaa suvi.

…

Käes kesköö,kuid mees ei tea

kus naine ja kodune säng....

tal käib mäng-

raha ja panused,panused raha..

kõik mis vähegi on saab mängitud maha -

kui vaja ka hing !

Milleks raha ja kodu ja hing?

Tähtsam on sõpradering

ja viski ja sigariving..

Milleks naine ja lapsed ja säng-

kui käib mäng!

Pea koitma lööb hommik

ei meest vaeva äng...

tal alles veel mõned sendid

ja mis peamine......mäng!!!

On aoeelne suvine hommik mil kohtume taas

me istume kastesel rohul

ümber lillelõhnane aas

Üle soovide silla sammume

tunnete tallermaale

kus kuumas kirgede tules

ühte sulame

naudingu vikerkaareks...................

.....üle me raugete kehade

kummub kuplina taevas

õhk on täis linnulaulu

ja meil tundub,et lamame

tohutus õnnelaevas

Äsja ööunest ärganud päike

soojendab ihu ja meeli,

kõrtes sahistav tuuleiil

sosistab inimkeeli

......ära veel ärka!!!!!!