Päevikud

FEIK SÕBER :  Kutsub su vanemaid eesnime pidi.
ÕIGE SÕBER : Kutsub su vanemaid emaks ja isaks.

Enne pulmi:
Mees:Hurraa!lõpuks ometi! Ei jõudnud ära oodata!
Naine:äkki lähen ära?
Mees:EI.EI ÄRA ISEGI MÕTLE SELLELE!
Naine: kas sa armastad mind?
Mees:muidugi
Naine:kas sa oled mind kunagi petnud?
Mees:Ei kuidas see sulle üldse pähe tuli!
Naine:kas sa suudled mind?
Mees:ikka!
Naine:kas sa hakkad mind peksma?
Mees:mitte mingil juhul!
Naine:võin ma sind usaldada?

PÄRAST PULMI:LOE KOGU TEKST ALT ÜLES
 

Pärast järjekordset talumatut tyli  jooxin  ust paugutades kiiruga ning nuttes toast välja.
Raske oli läbi pisarate hingata,
metsa..
Tihedasse metsa.
Sinna,
kus talle lapsepõlves olla meeldis.
Sinna,
kus sai segamatult olla.
Sinna,
kus keegi kedagi hukka ei mõistnud.
jooksin mööda vana tuttavat looklevat samblasse tallatud rada.
Läbi torkivate põõsaste.
  värisesin üle kogu keha ning tundsin  piinavat valu..
tahtsin isa ja tüttre juurde..
kuid miski hoiab mind tagasi
mis pulbitses mu sees,
see valmistas mulle põrgupiinu.
Nii mitmeidki kordi keerlesid mu peas enesetapumõtted,
kuid ma ei teostanud neid.
  mu süda ja hing olid kyll kildudex purunenud,
kuid ma  tean
et kusagil on keegi,
kes vajab mind ...

Aina vaid mõtled sa, jätan sind üksinda.
Õige küll, nii see on, kuid ma teisiti ei saa.
Praegu veel nii on see, olen süüdi su ees.
Kuid on parem, mida varem sellel lõpu teed.

Ref:
Võta mind kaasa ja kaugele saarele vii
Minna su juurest ei kuhugi sealt saa ma siis
Küllap seal kunagi heaks minagi muutuma peaks
Võta mind kaasa ja kaugele saarele vii.

Hommikul üksi jääd terve päeva mind sa ei näe
Millal kord tulen ma, seda öelda sul ei saa.
Ootusvaev südames, pikad päevad on need
Kuid on parem, mida varem sellel lõpu teed.
 

 
Ära ütle,et elu on inetu,halb,
oma koormat,et kanda ei jõua....
Ole uhke ja sirge sa saatuse all,
ära iilagi kergemat nõua.

Varja maailma eest oma pisaraid,
naeru selle-eest kõigiga jaga.
Pea meeles,et alati õnnemaid
leidub maailmamerede taga.

Ära kadesta naabrite varandust,
vaeseid iial ei tülita vargad.
Hoia puhtana eneses armastust,
hoia sõnu,mis pühad ja hardad.

Ära ütle,et hommik on ududes,
et sa päikest enam ei oota.
Vaata ringi,nii palju on ilusat ees.....
tuleb uskuda ainult ja loota.

 Armastus ei ole asi,
ostan, müün ja vahetan.
Armuda on ilus tegu,
kui sa hoolid, armastad!

Armastus ei ole asi,
mida leidub igast poest.
Armastus ei ole tunne,
mis kustub mõne hetkega!

Armastus ei ole asi,
mida annab lõhkuda.
Armastus on parim asi,
mis võib elus juhtuda

 Ilm on jäätuvalt külm, kuulen sinu tasaseid hingetõmbeid enda vastas ja unustan korraks kõik muu. Oleme eksinud oma teel ja otsime rada, mis juhataks koju.

Väsinud pikast käimisest vajume kokku ja puhkame metsade lõputus kohinas, meie meeli haarab vabaduse võimas käsi ja laseb meil lennelda vabalt.

Soojus on hääbumas, aga sina mu kõrval oled jääv. Ma võtan su käe ja surun enese vastu, käsi mis on nii külmunud aga ometi valmis ära andma nii palju soojust.

Sa kaitsed mind selle kohutava tuule eest, hoiad mind kõvasti enese vastu ja puudutad õrnalt mu keha. Vaatan läbi märgade silmade sulle otsa ja ühe ainsa hingetõmbe jooksul kukub üks pisar mu põselt. Tajun su mõtteid.

Seal me lamame üksteise kõrval ja tunneme üksteise mõtteid. Su väsinud pea uinub mu süles. Vastu tuulehooge sirutan oma näo ja katsun õrnalt su juukseid.
Jõudsime jälle siia maailma ja leidsime enda raja. Elame vaid teineteise jaoks, just nii see ongi ju mõeldud.

 Soovide kaevul ei olegi põhja,
kätte sealt ilmaski kõike ei saa.
Püüad sealt pärleid käsi haarab vaid tühja,
tõeline aare jääb leidmata.
Leia sealt kaevust hellust ja SÕPRUST ja hoolitsust.
Suuremat aaret elus olemas pole,
kui tunned Sõprade lähedust!!
Ilusat sõbrapäeva!!

 mina,teie, meie... me oleme inimesed ja kui me eksime on see inimlik nii et püüame siiski olla kõik sõbralikud ja lahked üksteise vastu ja armastada teineteist nii rõõmutes kui ka muredes ja seda kõike teha siiralt ja ausalt ...

mängida joonistada kirjutada  pilditeha teistesd