Päevikud

Maksuamet paha, paha
tahab saada minult raha.
viskan raha parem maha
Jõuluvana kelgu taha.
Päkats leiab selle üles
papp on varsti vana süles
siis me saame palju kinki
issi auto, emme meiki.

Kulla-kallis Jõuluvana
kus sa saatsid Näärivana?
Saatsid Siberisse vist
sest ta oli kommunist.

TAEVAS PILVINE JA HALL,
LUMI KRIUKSUB JALGE ALL.
VÄIKELINNA TÄNAV TÜHI.
VIST KÕIK PEAVAD JÕULUPÜHI.

ÕNNIS JÕULUPÜHA VAIKUS ...
TÄNAV NAGU UNNE SUIKUS.
ÜHTKI INIMEST MA'I NÄE,
KAS SIIS VIIMNEPÄEV ON KÄE?

KÕNNIN UINUND TÄNAVAL,
LUMI KRIUKSUB JALGE ALL.
EI, SEE TÄNAV VEEL EI MAGA!
PEATUN ÜHE AKNA TAGA.

TOAS ON HELE KÜÜNLAVALGUS,
LAPSED KUUSE JUURES SALGUS.
SALMI LOEB SEAL VÄIKE POJU.
MINAGI SIIS TÕTTAN KOJU.
 

HÄID PÜHI SÕBRAKESED!!!!!!!!

Kord elas üks tüdruk, nii noor ja rumal
tal öeldud oli ammu et armastus on ilus kuid ka väga valus
teda oli kasvatatud hästi ja hoitud eemale kõigest pahast
ta oli tugev ja teadis mida tahab
kuid saabus sügis ja ta nagu lind lendas kodust
ema õpetust ei pidand enam
leidis kellegi kes tundus talle samasugune, teistsugune kõigist teistest
kõik oli nii ilus
nii valge ja puhas
ta teadis et ta leidis erilise, ja kokku nad jäävadki
nad veetsid aega palju, laususid asju kauneid...
kord ta pidi lahkuma, ütles et tuleb tagasi, et armastab ja läks
oodatud sai kuid, ja juba ka aastaid
üksi
sest vastuollu astutud põhimõtetepärast jätsin maha kõik
kuid sa ei tulnud.. aga miks??
aega möödas on palju, kuid küsimused vaevavad ikka
ma olen leidnud kellegi kes on hea aga vahel mõeldes tagasi mõtlen et mis oleks saanud kui sa oleks tulnud tagasi.. 

Kui sõber hea,
siis kevad tuleb pea.
Talle kingin lilli,
tema mulle pilli.
Talv meil kurvameelne,
suvi lõbus,rõõmsameelne.
lähme õue mängima,
sõpratega hängima.;):D

sul on ilusad sügavad silmad
ma ei tea, mis värvi nad on
tean vaid ilusaid sügavaid silmi
mis mind armastusest pimestand on

kui vaatan neisse, siis upun
upun sootuks ja ma ei tea
kas üldse kunagi lootust
on kaldale ujuda

see on jõud, mis vägesid näitab
jõud, mida peatada ei saa
kui see kord oma imesid paotab
siis tea, see ongi...imedemaa

Seda, mida hoida ei saa
ma kinni hoida tahaks.
Seda, mida anda ei saa
ma edasi anda tahaks.
Ja nii nagu ei keegi teine
ma armastada tahaks.
Elada, naerda ja nutta
ma vaid õnnelik olla tahaks

Soovin veel korraxki olla Su kõrval
ja koos saata päikese kaljunõlval.
Sinu embuses vaadata tõusvat kuud
ning kirglikult anda viimast korda suud.

Tahan tunda Sinu kehasoojust veel,
et jääx mälestus mu tuleviku teel.
Su mahe hääl jääb mu kõrvu kajama,
mina kogu hingest jään Sind vajama

Istun üksi pimedas toas
Sind oma mõtetest ära ei saa
Huvitav kas sa mõtled ka mulle
Öösel vähkren unetult voodis
Pole vaja geeniust, et arvata miks
Vaid sulle mu süda tuksub
Vaid sind oma unenägudes näen
Ei suuda oodata millal kohtume
Sinuga rääkides peatub aeg
Mu tundeid sa veel ei tea
Ilmselt teada neid ka kunagi ei saa
Nii raske on teeselda vaid sõpra
Kuid kardan äraütlemist
Kardan su naeru ja su pilkeid
Ilmselt kunagi sa teada ei saa
Et meeldid kellelegi - mulle

Võib-olla armastaksid Sa veel ühe suve
kui segi poleks sadamad ja saared
kui segi poleks maailm ja ta kaared
ja kui ei armastaks nii väga enda huve?
Võib-olla üheks sügiseks veel armuks
kui poleks seda meretagust kaugust
oleks lihtsalt raugus
ja liigne agressiivsus taanduks tarmuks?
Võib-olla põleksid Sa kires ühe talve,
kui poleks majas sooja andvat ahju?
Kui poleks oma vabadusest kahju,
kui uinuks mõistus, mis on liiga valvel?
Ah jäta kevadeks kõik hingevaevad
ja naudi päikest mis on praegu taevas!