Päevikud
vöimalus naistel möisa mehi
iial enam ei usalda mu süda
Sa võid
mind hüljata.
Sa võid mulle kuri olla,
mind vihata.
Aga parata ma ei saa,
ei näe mõtet ma sel,
ega hiljem kahetseda taha,
armas oled hetkel.
Ma ei röövi sind,
ega su unistusi,
ainult vajan sind
ja su kallistusi.
Kui sina mind ei vaja,
minu lähedust ei taha,
siis jäägu vaid su hääle kaja,
muud ma sinust ei taha.
Tahtsin Sinuga rääkida, proovisin mitu korda
tundsin, et kõik minu mõtted vastuseta jäid
Tahtsin Sinuga rääkida, tunnetest, mida tunnen
tajusin aga, et Sina hoopis oma rada käid...
Mäletad seda, kuis olime koos
mõistsime sõnadeta
Mäletad seda, kus jutuhoos
aeg mõnus oli ka sõpradeta
Mäletad seda, kuis kuulasid mind, minul aega oli Sinu jaoks
Mida saan teha, et sellised hetked
me suhtest ära ei kaoks?
neiule kes teeb röömu aga ka samas tekitab pahameelt
Mix armastus piinab?? Miks armastus piinab.
Ja unustada ei suuda ma sind.
See põleb mu sees kui leekiv sysi.
Kas armastad mind,
ma parem ei kysi.
Sest vastus on eitav.
Kas sind suudan unustada,eks aeg näitab.
Sind ma endast välja saama pean.
Sind uskudes tegin vea.
Nyyd kahetseda on hilja.
Ei tee enam sa minust väljagi...
Ärge siis keegi solvuge ;)
Ainuke tõsieluline fakt, mis on saanud NaSa Teadlaste poolt heaks kiidetud!
Tume laik,mis üha kiireneva tempoga võtab mõõtmeid,mida ei suuda peatada kõige heledm rõõmuja lootuse kiir.See haarab mind endasse raputades läbi kõikˇilmalikud füüsilised ihuliikmed.
Kõik põleb see on ainult tunne ja sinu materiaalsus hääbub igavikulise õuduste almanahhi.Sa sulad ja sa vabaned sellest füüsilisest kloaagist ja sulle jääb paar grammi õhku ,mis antakse meie kõikide hirmude ja õuduste kujutelmade tööriistale-varjatud minale.
Ja TEMA oskab loopida.põletada piinata ning lõpuks saata sinna kus ei leita enam väljapääsu-ENESEHALETSUSENI
tõsine löök allapoole vööd...ja ma tunnen elu kloaagi maitset.Mitte,et see oleks nii vastik,aga seda maitstes olen igaviku tööriist,kellele võib ta armutult taha panna....ja olla seejuures õnnelik...pildudes pärlitena inimrassidele mõttetut möga ,mis paneb neid ekstaasis oma esivanemate poole pöörduma....
Nilbe muie suul,vahtides inimkonna heidikute meeletut püüet ennast tõestada...kartmata kiskuda selle nimel end alasti...anda seda mida on.......,aga seejuures kaotada tykike ennast,mis see hetk juba põleb igaviku kateldes..nii pooleldi tules otsime enda eksistentsi....
appikarje universumisse.....ja olemegi need,keda läbivad jumala rõõmuorganid...
Kui seda loed,su silmad liiguvad just nende sõnade üle,ole hea ja kirjuta kommentaar milles on mälestus sinust ja minust. Isegi kui me tihti ei räägi. See võib olla ükskõik mida tahad,head või paha.