Päevikud

rohkem,kui mõelda võid,
sa valgust mu ellu tõid.
on kõik minus sinu päralt,
lähed ära,kustub,sära.

sinu siiras pilk
ja su hääletoon,
on see tõe,
või suur,
või veel
illusioon,
et oleme koos.

ela ilmas õnnega,
peksa poisse panniga.
ja kui sellest on veel vähe,
siis anna kastruliga pähe.

kodus on sinine taevas,
kodus on päike niii soe.
taeva all pilved kui laevad,
hellus kui põue nüüd poeb.

kui sind on tabanud mure,
või siis kui sul rõõmus meel.
on kodu see,on kodu see,
küll sinna leiab tee.

sinust tunnen ma pidevalt puudust,
sulle iial ei murra ma truudust.
võin hüpata sinu eest tulle,
sest oled kõige kallim sa mulle.

kui vihata tahad,
võid vihata mind.
ma leian küll teise,
kuid armastan sind.

armastus on tugev,
nagu kivi,
aga valus nagu tuli.
armastus on ilus aeg,
kui konnad tiigis krooksuvad.
ilma armastuseta,
siin ilmas,
magada ei saa.

punane vein ja siidilinad,
pole need,mis mõistuse viivad.
su pilk,su puudutus,
nii hea,su keel mu jalust,
nõrgaks veab.

kas tahad saada,
mind endale.
vajan sind,
ainult sind,
sel ööl.

su puudutus mind,
kui taevasse viib,
mind suudelda võid,
praegu ja siin.