Kasutaja aleks30 päevik

1.Ilmal on suur suu ja laiad kõrvad.
2.Kes ilma suu kinni paneb.
3.Laterdajal on alati lai suu.
4.Kes ilma suud võib lukku panna.'
5.Kurja kõne alt ei saa inime kuhugi.
6.Sõna on on nagu varblale:lendab suust,ei saa enam kätte.
7.Ära ütle kõike välja:sõnal on saba taga.
8.Sõnal on jalad all.
9.Mis koer haugub,see tuleb.
10.Vana koer ei haugu asjata.
11.Ilm sõelub kõik välja.
12.Rahva raamat on kõige targem.
13.Rahva raamat on lai.
14.Kopika eest asja,rubla eest lärmi.
Iseenda kiitmisest ja teiste laimisest.
1.Iga setu kiidab oma potti.
2.Kiida iseennast,siis saad kiidetud.
3.Ära ennast liiga kiiga kiida,siis siis sind keegi ka ei laida.
4.Ei kiitmine midagi,kui tegemine puudulik.
5.Kes tühja räägib,see tuult sõõb.

Kahe kiriku vaheline riid saavutas oma harupunkti 15.sajandil- benetiktiini munga andsid Montmajoiris

Rooma kuuria keelas Maontmajouri eksbenetiktiinidel kategooriliselt valareliikviate kummaardamise ning

Janina IOHORSKA
(1914 - 1981)
Noor ilus naine on looduse ime.Mitte enam noor ilus naine on
kunsti ime!
Pisarad ei jäta plekke!
Armastuses on tasuta ainult kuu taevas!
Rumal jutt, et naine on nii vana,nagu ta välja näeb.
Naine on nii vana,nagu ta ütleb!
Tamara KLEIMAN
(s.1953)
Dekoltee on veel üks mateeria säilitamise vorm!
Lõhe seelikus lubab ajaga sammu pidada!
Parem üks mees,aga iga päev!
Kristina KOFTA
ilus naine on sama mis rändkarikas!
Gina LOLLOBRIGIDA
(s.1927)
Armatus on kõige parem kosmeetika!

Anita LOOS
(1893 - 1981)
Kui naisele on antud vaimsed võimed,
siis mitte ainult selleks,et mõelda,vaid veel millekski!
Rikas mees on sama,mis ilus naine!
Katherine MANSFIELD
(1888 - 1923)
Paradiis on vaid üks lõputu esmaspäev!
Parem juba armastada ühte naist kui
kummardada mitut nagu ikooni!
MARIA
(1875 - 1938)
Naiselik vooruslikkus peab olema tõepoolest suur:
seda peab ju jätkuma kahele!
Mirelle MATHEU
(s.1946)
Suudlus on armastuse vahtusraha!

KURVITSKÄRBLASED.Kurvitskärblased on väikesed kuni keskmise suurusega ja küllaltki saledad.Neil on pikad jalad ja pikk tagakeha,mis aheneb tagasuunas.Enamik liike on pruunid või hallid,kuid mõnel on
ka eredamaid laike.Pea on poolkera kujuline,silmad on suured ja puutuvad isatel omavahel peaaegu
kokku.Tundlad on lühikesed.
SELTS:Diptera.
SUGUKOND:Rhaiondae.
LIIKIDE ARV: 350-
SUURUS:0,6-1,5 cm.
TOIT:nii vastsed kui valmikud on kiskjad.
TÄHTSUS INIMESELE:tähtsuetud.
KAERAKÄRBLASED.Neid veidraid kärbseid ei saa kellegagi segi ajada.Suur rindmik näeb küljelt väga
küürus välja,tagakeha on tavaliselt puhetunud ja ümar.Pea väike ja kaetud peamiselt silmadega,mis
puutuvad kokku mõlemal sool.Lühikesed tundlad tunduvad vahel olevat vaid kahelüliised kuna aluslüli on
peidetud.
SELTS:Diptera.
SUGUKOND:Acroceridae.
LIIKIDE ARV:500.
SUURUS:4-8 mm.
TOIT:vastsed on parasiidid ( ämblikel).valmikud toituvad vedelikest ( nektar).
TÄHTSUS INIMESLE:tähtusetud.
PARMLASED.Need putukad on jässakate kehadega,väheste karvadega ka kiired…

Rakvere linnused Kuna Rakvere linnustest on 2008.aastal ilmunud Oliver Pageli ja Odette Kirsi raamat ,,Rakvere linnuse ajallugu'', vilksatas eeialgu mõte,kas mul ülds maksab oma nina selle linnuse

PÄRISKONNALISED
Maailmas elab u.5000 liiki päriskonnalisi.Enamus päriskonnalisi elab troopikas ja lähistroopikas.Päriskonnalistel on lühike keha,üsna pikad tagajalad ja tavaliselt soomusteta nahk;saba ei ole.Graatsilisemad,niiskema siledama nahaga ning hüpates liikuvaid päriskonnalisi nimetatakse tavaliselt
konnadeks,jässakamaid,kuivama ja krobeisema nahaga ning pms.kõndides liikuvaid kärnkonnadeks.
PRUUNID KONNAD.

Kõik pruunida konnade rühma kuuluvad liigid on väga sarnased.
HARILK KÖIDIKKONN
Levla.Enamik Pürenee poolsaarest,Prantusmaa,Belgia,Hollandi lõunapiiri lähedased alad,P-,K-ja Edela-
Saksamaa ning Sveits.Teda on ka P-Marokos (Rifi piirkonnas.Vähesel määral introdutseeritud mõnel poole Inglismaal.
Tunnused.Väike ümar punnis silmade ja vertikaalse pupilliga konn.Täiskasvanud isendid on tavaliselt
lühemad kui 5 cm.Nahk üsna sile,sellel võib olla väikesi näsasid ja sõmeraid,millest osa paikneb piki
selga ja külgi kulgevate ridadena.Värvus varieeruv.

1.Kõik,mis kütkestab inimesi,mis eruatab meeli ja paneb vaeva nägema,ei too neile vähematiki õnne.
Vaeva nähes arvavad nad,et heaolu on selles,mida nad ihaldavad.Aga soovitu kätte saanud,hakkavad
nad kohe jälle muretsema,oma hinge piinama ja kadetsema selle pärast,mida neil veel ei ole.See
on täisesti arusaadav,sest vabadust ei ole võimalik saavutada oma tühiste soovide täitumiega,vaid
vastupidi,soovidest vabanemisega.Kui sa tahad veenduda,et see on tõsi,siis rakenda oma tühistest
soovidest vabanemiseks kas või poolgi sellest energiast,mida sa siiani oled kulutanud oma soovide
täitmiseks,ja sa näed õige pea,et saad sedaviisi palju enam südamerahu ja õnne.Lahku rikaste ja
mõjukate inimeste seltskonnast,lõpeta kõrgest soost ja võimukate inimeste meele järele talitamine
…

1.Armastus sunnib vaikima kõik muud kired;ta on käsija,
kellele kõik võimud alistuvad. Plutarchos.
2.Armastus on ainus kirg,mis ei tunnusta,ei minevikku ega
tulevikku. H.de Balzac.
3.Ilma eneseohverduseta on armastus mõttetu. F.Dostojevski.
4.Kokkuvõttes armastus pole midagi muud kui omaenda
väärtomaduste vastupeegeldus teistes inimetes. R.W. Emerson.
5.Piisab õige väikesest lootusekübemest,et sünniks armastus.
Lootus võib küll mõne päeva möödudes haihtuda kuid armastus on
ikkagi sündinud. Stedhal.
6.Mida tugevam on inimese iseloom,seda vähem muutlik on
ta armastus. Stendhal.
7.Usaldus ja austus on mõlemad armastuse alussambad,
ilma milleta ta ei saa püsida;sest ilma austuseta pole armastusel
mingit väärtust ega ilma usalduseta mingit rõõmu. H.Kleist.
8.Armastus see on alaline,tugev ning terve närvde erutus;
ta…