Päevikud
Mustafa Kemal'i düşünüyorum;
Yeleleri alevden al bir ata binmiş
Aşıyor yüce dağları, engin denizleri.
Altın saçları dalgalanıyor rüzgarda,
Işıl ışıl yanıyor mavi gözleri.
Mustafa Kemal'i düşünüyorum;
Yanmış, yıkılmış savaş meydanlarında
Destanlar yaratıyorlar cihanın görmediği
Arkasından dağ dağ ordular geliyor
Her askeri Mustafa Kemal'i gibi
Mustafa Kemal'i düşünüyorum;
Gelmiş geçmiş kahramanlara bedel
Hükmediyor uçsuz bucaksız göklere.
Al bir ata binmiş yalın kılıç
Koşuyor zaferden zafere...
Mustafa Kemal'i düşünüyorum;
Ölmemiş bir kasım sabahı
Yine bizimle beraber her yerde
Yaşıyor dört köşesinde vatanın,
Yaşıyor damar damar yüreklerde.
Mustafa Kemal'i düşünüyorum;
Altın saçları dalgalanıyor…
Önde zeytin ağaçları arkasında yar
Sene 1946
Mevsim
Sonbahar
Önde zeytin ağaçları neyleyim neyleyim
Dalları neyleyim.
Yar yollarına dökülmedik dilleri neyleyim.
Yar yar!..Seni kara saplı bir bıçak gibi sineme sapladılar
Değirmen misali döner başım
Sevda değil bu bir hışım
Gel gör beni darmadağın
Tel tel çözülüp kalmışım.
Yar yar
Canımın çekirdeğinde diken
Gözümün bebeğinde sitem var
Bedri Rahmi EYÜBOĞLU
Merhabalar Değerli dostlar
Yarışmaya katılmak için
5 Aralık Türk Kadınına Seçme ve Seçilme Hakkının verilmesinin 78. yıldönümü kutlu olsun.
Gâzi Paşa'mızı saygı, şükran ve rahmetle anıyoruz...
"Kadınlarımız için asıl mücadele alanı, asıl zafer kazanılması gereken alan biçim ve kılıkta baş
Gâzi Mustafa Kemâl, Mart 1923, Konya
http://www.seslikardesfm.clubelele.com/ rodyo muz ineter uzerınde yayına başlamıs wwww.seslikardes .com sohbet sıtemız var
Sellele vastuseks hakasti Eestis 24..juunil Moskva käsul moodustama nn hävituspataljone,mis said Stalini valjakuulutatud põetatud maa taktika põhjal vaba käed karistusoperatsioonideks,omakohtuks,rüüstsmiseks ja tapmiseks.Suured tsiviiilelanike massimõrvad leidsid aset Tartus ja Kuressaares,kus vange lasti maha kohapeal.Trükis on avaldatud 179 hukatu ja 2199 kohtuvaliselt mõrvatu nimed,kellest valdava osa moodustasid tsiviilisikud.Piirkonniti on 1941.aasta suvesõda uuritud üsna põhjalilult.Kohe pärast Eesti okupeerimist alustas Nõukogude võim eestlaste mobiliseerimist.Sõja puhkedes mobiliseeriti üle 33 000 mehe Punaareesse ja toimetati Venemaale.Peale nende teenis 1941.aasta suvel Punaarmee 22.territoriaalkorpuses 5573 meest.Paljud Eesti Vabariigi tegevteenistuses olnud ohvitserid olid selleks ajaks maha lastud või saadetud Venemaale vangilaagrisse.Augustis 1941 hakati Punaarmees teeninud eestlasi kui isikud,kes rahvuslikel ,sotsiaalsetel või muudel põhjustel ei väärinud usadust,saatma rindelt tagalasse NKVD-le alluvatesse tööpataljonidesse.Enne seda,juulis 1941,oli Porhovi lähistel sakslaste poolele üle läinud umbes 4500 meest.Osa tööpatalondesse suunatud,nagu varasemate aastkäikude mehed:sündind 1896-1906 nng ustavam element:hävituspataljonide liikmed,miilitsatöötajad jt paigutati ümber kolhoosidesse või ettevõtetesse.Väidet,et tööpaaljonde suri umbkaudu 12 000 meest,ei ole arhiivimaterjalidega tõestatid.Tööpataljoni viletsusest päästis vaid rindele saatmine.Ühe osa rindele saadetud meeste tee lõppes Velikie Luki all 9.detsember 1942 -26.jaanuar 1943.Seal hukkus umbes 2000 eesti sõdurit.Eestlaste ogukaotusi on Punaarmee koosseisus on hinnatud erinevalt-9785-st 20 000 meheni.1941.aasta suvel,kui rinne lähenes,evakueeriti Eestist Nõukogude tagalasse ettevõtteid koos töötajatega tuhandeid tsiviilisikud.Enamik 1949.aasta okupatsioon käigus sõja eel NSV Liidust saabunuid,kelle kohta täpsemad täpsmad arvandmed puuduvad,ruttas nüüd Eestist lahkuma.Evakueeritud tsiviilelanikke oli umbes 25 000,neist 20% hukkus kas tagalas või teel sinna.Küsitavused Nõukogude tagalasse saadetute ja vabatahtlikult lahkunute ning pärast sõda naasnute ümber jäävad ilmsekt aastaiks püsma.Rahvstkukaotute hulka tuleb arvata ka need umbes 1600 isikut,kes ei kuulu loetud kategooriasse.1.jaanuaril 1939 elas Eestis 1…
9.august1 armastuse tuur noorte pärnu kell 21.00
10.august tallinn kell 21.00
11. tartu noorte armastuse tuur kell 21.00
12.viljandi kell 21.00
13.rakvere kell 21.00
14. paide kell 21.00