Päevikud


aleks30
62, Põlva, Eesti

...Enne Esimest  maailmasõda,kui Grüberg oli Fokkeri tehases katselendur,töötas Haas seal montaažgiosakonna juhatajana.Vabadussõja ajal oli keegi Johannes Haas Diviisi lennusala nr.1 motoristiks.Avatavasti on tegemist sama mehega.Oli Johannes Keuse baltisakslane või eestlane,pole teada,lennutunnistuse sai ta 6.septembil 1913.Eeslaseks peetud Martin Trepp on läinud ajalukku sellega,et tulistas alla ilmasõjas alla neli Saksa lennukit, ning et 1917 anti talle Auleegioni orden.Tegemisist on siiski 1892.a.Šveitsis sündinud mehega,kelle eesti päritolu mllegagi tõestatud.Ka Pärnus koolis käinud Peetet-Eduard Tomsoni on meie lennundusajaloolased sageli eeslaste huka arvanud,kuid tegemist on siiski läti rahvusest mehga,nagu mõned tema kohta säilnud dokumendid tunnistavad.Täisiti ekslik on kirjandusse lipsanud väide,et ta olevat 1919.a.punalendurina haiglasse sattunud ning Landesweri poolt tapeud.Tomson tuli punast poolelt 1919a.üle Läti vabariigi teenistusse ja abiellus kahvinnaga.6.aprillil 1911 sai sõjaväelnduri dipomomi st-kpt V.Bertšenko.Tegemst võis olla sama mehega,kelle kohta Eesti lehtedes teatati,et eelimisl aastal ajalehte ''Narvskaja Žižn'' toimetanud Bartsenko on Sevastopolis lenduriks hakanud.


aleks30
62, Põlva, Eesti

.. 22.oktoobril 1911.a. sooritas Peterburis lenduriksami ka Viljandi postisorteerija Aleksadr Golanschikowi tütar Ljubov Sellele Petrburis Molly Moret nime all mustlaslaulude esitamsega leiba teenivale ja raamatupidamist õppivale neiule jättis pranslase Gyot'lend aastal 1909 nii sügava mulje,et tal tekkis tahtmine ka ise õhku tõusta.Pärast esimest lendu M.Jefimovi kaassõtjana ta enne järele ei jätnud kui oli Gattšinas lennueksami sooritanud,seda neljanda naisena Venemaal.Keiserlik Aeroklubi andis talle 29.oktoobril 1911 lenduritunnistuse,mis kandis järjekorranumrit 56.Laasi kirjelduse järgi ''Golantschikowa oli väga kena 22 aastane neiu ja baaridaamiks kuulas Petebugi lokaalis ''Willa Rode's'',Novaja Derevnjas,mis teatavasti oli Rasputini eelistatuim pummeldamiskoht.Kord 1911.a.keegi väga rikka vene kaupmehe poeg pummeldas seal ning lausus,et võivat mõistuse kaotuseni armuda naisesse,kes landab.Golantschikova joobnud noormehel sõna sabast kinni ja õppis noormehe kulul lendama,mis oli tol ajal kaunis kallis lõbu,õppemaks oli 500 rbl,peale selle tuli siisse maksta tagatis 600 rbl.suuruses summas,selleks,kui õpilane purustab lennuki.Venemaal,nagu mujalgi maalimas nõuti 1911.a-st alates eksamil kolme lendu sultud marsruudil pikkusega vähemalt 5 km,kusjuures tuli sooritada kaks kahksat ümber teineteisest 500 m kaugusel paikneva masti.Seejärel tul lennata 5.km ja maanduda mitte kaugemal kui 50 m ettenähtud kohast.Õhus pööret tehes hoidsid vene lendurid kandepinnad rangelt rõhtasendis,sest selle aja arusaama kohaselt kadeti,et lennuki kallutamisel napiks tiibada all õhku,mis teda üleval hoiab.Pärast eksamilendu oli Golantschikoval kõigepealt kavas demostratsioonesinemine Riias 5.mail 1912 ning äärepealt oleks see lend jäänud tal ka viimaseks.Keegi hipodroomi aia taga seisnud piletita pealtvaatajaist viskas kaika maannuva lennuki propellrisse,mistõttu Golantschikova oli sunnitud lennusuunda muutma.Selle tagärg oli vastu aeda puruks sõidetud lennuk ning vigastatud lendur.Paranenult sõitis Gollantchikowa Beriiniini,kus loootis lendurikarjääri jätkata.Saka ja prantsuse keeli valdav kena…


aleks30
62, Põlva, Eesti

...Vahetult enne oma esimese surmasõlme sooritamise päeva oli Rajevski olnud tunnistajaks kahe prantslasest instruktori lennukite kokkupõrkele,mille tagajärjel mõlemad surnuks kukkusid.Et ka Rajevskil endal oli varem avarii juhtunud,siis tegi ta oma surmasõlmelennul esimesele sõlmel kohe veel 11 otsa -iga eelnevas avariis kaotatud hamba eest.Lpn Rajevski õpetas Esimese maailmasõja ajal välja üle poolesaja sõjaväelendri ning jõudis pool aastat rindel olla.Lisaks 4,3 ja 2 järgu Geotgi ristile teenis ta välja ka 3 järgu Stanisslavi ja Anna ordeni.Hiljem läks ta punaste poolel ning hukati 1937.a.Kummalisel pärast Gagarini kosmoelendu avaldas esimesele kosmoselenduile ajaleleheveegudel tunnustust ka postuumselt rehabilteritud piloot-aviaaror Rajevski.Jambugis 21.juulil1890.a.Aleksander Daniel Michelson sai lenduidiomi Ülevenemaalisest Keiserliust Aerokiubist 22.oktoobril 1911.a.Kaks aastat hiljem lõpetas ta Sevastopoli sõjalennukooli.Esimeses maaiilmasõjas autastiati teda kõikide nelja jätgu Geogi ristidsga.Ka tema jäi Vene kodusõja ajal punaste poolele ning temast sai Mskva lennkooli instrukotor.


aleks30
62, Põlva, Eesti

...7.augustil 1911.a.kell kuus hommikul Peterburis Komandandi aerodroomil tegi neljanda eestlasena eksamilennu Riia Polütehnilukumi üliõpilane ja ainuke Ülevenemaalise Keiserliku Aeroklubi eestlasest liige Karl Laas.Ta lendas kaheistmeisel biplaanil Farman Narudnõi nr 10.Karl Laas sünd. 21.aprillil 1892) asus pärast kolme aastat Riia Polütehnikumis õppimist 1915..a. vabatahtlikult Vene sõjaväkke ning võti sõjaminister Suhhomlinvi soovitusel väljapool järjekorda sisseastumisekamiteta Nikolai sõjaväeinseneride kooli.Selle lõpetamise järel suunati Laas 1916.a.Riia rindele,kus ta vapruse eest ülendati leinadiks.Vabadussõja ajal teenis Laas varundusülem Reimani käsundusohvitserina.Pärast eralennujaama asutamist Ülemstel 1932) asus ta sinna tööle.K.Laas oli mitmekülgne mees:ta olevat osanud isegi sankriti keelt.Laasi instruktoriks oli ta koolivend Aleksandri gümnaasiumi päevilt - Ülevenemaalise Keiserilku Aeroklubi liige Aleksandr Rajevski  sünd.22.mai 1887Harkovis;hukarud 7.okt.1937).Gümnaasiumis oli Rajevksi üpris keskpärane õpilane,keda lõpueksameil vaid jumalasõna tundmises oli väga hea hinde vääriliseks peetud.


28.07.2019
LihtsaltLihtne
51, Tartu, Eesti

Kasutaja Liivia Pärtel foto.


LihtsaltLihtne
51, Tartu, Eesti

66721231_458237508069837_742732255884161


LihtsaltLihtne
51, Tartu, Eesti

Kasutaja Emotsioonid elust foto.


LihtsaltLihtne
51, Tartu, Eesti

67455828_2374524672594378_50913867667792


28.07.2019
LihtsaltLihtne
51, Tartu, Eesti

Kasutaja Emotsioonid elust foto.


aleks30
62, Põlva, Eesti

... Hiljem juhatas Linno Kiievis lennusalka.Mõna aega teenis temaga samas roodus porutšik Pjotr Nesterov,kes sootitas 9.1913.a.esimese surmasõlme maailas ja sai selle tembu eest kümme päeva aresti.Georg Linno jäi Venemaal puhkenud kodusõjas punaste poolele ning 1918.a.nimtati ta Tööliste ja ja Talupoegade Punase Õhulaevastiku peavalitsuse ülema asetäitjaks  teaduse ja tehnika alal.


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.