Päevikud


aleks30
63, Põlva, Eesti

 Eesti majanduse olematut konkurentsivõimet välisturgudel iseloomustab vahest kõige paremini asjaolu,et 1980.aastatel jõudis Eesti tööstustoodangust välisturgudele,nagu juba täheldatud vaid 2-3%,sellet 2/3 läks sotsilstlikesse riiidesse,vablt konventeeritva valuuta eest õnnestus müüa vaid 0,4-0,5 % ENSV tööstustoodanust.Ekspordiks tootnud tööstusettevõtetes oli eksport toodangu osatähtsus 1970.ja 1980.aastatel keskmiselt 2-3 % Vaid üksikutes ettevõtetes oli see püsivalt suurem.kui 10%:1980.aastate teisel poolel näiteks Talleksis,Tallinna klaverivabrikus,möölivabrikutest Standardis j Võru mööblivarikus ning Viljandi metsakombinaadis.Üldse hinnati Eestis toodtu osatähtsust NSV Liidu kogueksprdis tegelikes väliskaubanduslikes vaid 0,2%-ile,samal ajal kui Eesti osaks langes 0,7% NSV Liidu tööstustodangust.Eraldatus maalimamajndusest ja sellest lähtuv mugadumine kõigega leppiva NSV Liidu iseturu tarbeks tootisel ning täelik kaitstus maailmaturu võimaliku konkurentsi eest viisid lõppkokkuvõttes tootmise tehnilis-tehmoloogiise mahajäämuse süvenemisele,tootmiskultuuri allakäigule ning sedamööda toodangu konkurentsivõime edasiele langusele maailmaturul.1970.aastate alguseni ei eiranud Eestis toodetu ekspordi koosseis mingilgi määral sõjaeelse Eesti ekspordi koosseisust- 1960.aastate lõpul moodustasid Eestist välisriikidesse eksporditud toodngust 70-80% liha-ja piimatooted ning puuvillane toorriie ( arvestatuna sisturu hindades).Seega oli,, sotsialisilikult'' inddustialiseeritud Eesti toodngu eksport 1960.aastate oolõpul veelgi ,,agraarsem'' kui 1920.ja 1930.aastatel,kusjuures võid ekpororditi 1968.(s.o rekordaastal) 12 900 tonni,mis jäi seega 1800 tonniga alla 1938.aasta ekspordi mahule.Eesti või läks peamiselt Tšehhoslovakkiiasse,Saksa DV-sse ja teistesse sotsilimimaadesse,mõnda sega ka Suutbritanniasse.Arenenud turumajandusega riiiidesse eksporditud toodangu hulgas olid ülekaaus toore ja madala töötlusastmega tooted nagu turvas,täispuidust lihtmööbel ( sh voodipõhjad),rehad-labidad,voodilinad.Mitmes lääneriigis patendeeritud põlevkivist tooted,nagu Nerosiin osteti kütteõlina.Kogu Eesti suurejoonelisest masinatööstuse toodangust jõudsid arenenud turumsjandusega iriikidesse vaid Volta elektrimootorid ja Norma turvavööd ( viimased ei kajastunud ENSV ekspordistatistikas),needki põhiliselt mujalt NSV Liidust eksporditud toodagu koosseisisus.

--------------------------------------------------------------------------------------

Nõukoguliku majanduse loojang

1980.aastate teisel poolel NSV Liidus ja teistes…


aleks30
63, Põlva, Eesti

Seejuures moodustas aastatel 1980-1989 väljapool NSV Liitu tarnitu vaid 1,9-2,9% Eesti tööstuse toodangust (siseturu hindades arveatatuna) ehk teisti öeldes - Eestis todtust jõudis näiteks Lätti rohekem kui kõidesse välisriikidesse kokku.Suhteid välismaailmaga asendas siinsete ettevõtete ja kaubandusorganistsioonide ,,kauplemine''NSV Liidu välismajandussidemete riikliku monopoli kehtestavate üleliiduliste,seejuures nõne erandiga haruprintsiibil toimunud väliskaubanduskoondistega.Perestroika ajal hakati moodustama ka liiduvaariiklikke väiiskaubanduskoodndisi,Eestis näiteks 1987.aastal Estimpex,mis toimisid samadel põhimõtetel üleliiduliste väliskaubanduskoondistega.Ekspordist teenitud valisvaluutalaekus NSV Liidu välismajanduspanka,ettevõtted said endale ,,preemiaks'' napi bilansivälise valuuta kasutamise limiidi (1960.aastate keskpaigast sõltuvalt tootmishaust tavaliselt 1-4 %-di ulatuses ekpordi maksumusest välisvaluutas) oma toodangu müügist teenitud välisvluutast tootmisseadmete ja materjaide impordiks.Sellegi kasutamine oli ülimalt keerullne,kusjuures osaliselt sellest ,,tsentrlliseeiti''kõrgemal seisva ametkonna kasuks.Aeg-ajalt nende limiitide kasutamine külmutati,1980.aasta Moskva olümpiamängude eel ettevõtete vabalt konventeeritava välisvaluuta limiidid isegi tühistati.Alles 1987.aastal hakati rohkem ergutama ekpordiks tootmist- enne seda tugines ekspordiks tootmine nn tarnekäsundite süsteemile.Välisvaluuta oli NSV Liidus üks rangemini,kui mitte isegi kõige rangemalt ühisest katlast jatotav ressurss.Näiteks 1987,aastal jäi Eestisse siin välisturismilt teenitud välisvaluuta tuludesest vaid umbes 120 000 dollarit.Samal ajal hakati looma ka välisosalusega ühisettevõtted,mliie puhul kujunes Eesti omalaadseks katseväljaks.Esimetel aastalel rajati kümbedik kõigist NSV Liidus loodud  ühisettevõtest Eestis.



















29.10.2020
ELU10
31, Tallinn, Eesti

ESINMENE EI TULE JÄRGMISEL AASTA MEIE ESINEMINE NOORTEMAAILM MAAILMALPOU INGEL POHJUS MINGI MUKITV ASJUS KUI SEE LUGU EI ARVESSE SIIS MEIE BÄND LÄHEB LAIALI AGA MILLAL MEIE BÄND LÄHEB LAIALI AGA VIIMANE ALBUM PLAAT TULEB MILLAL NIMEGA PÄRAST SURMA VOITETUD HITT  LUGEGE UUDISEID 

NOORTEMAAILM.EE

15.JAANUAR NOORTEMAAILM MAAILMALOPP INGEL KONSERT JÄÄB ÄRA 2021 KELL 21.00

18.JAANUAR 2022 EI TULE KONSERTI KELL 21.00 MAAILMALPOU INGEL JÄÄB ÄRA



aleks30
63, Põlva, Eesti

Seejuures toetus liha-ja piimatoodete väljavedu suursti naftadollarite eest Kanadast ja mujalt imporditud söödateraviljale ( 1987.ja 1988.aasral ,,ealdati'' seda Eestile näteks 1,3 miljonit tonni).Kergetööstuse toodngu väljaveos olid olulisemad puuvillane riie ja lõng,villane riie ning õmblus-ja trikootooted.Masina-ja metallitööstuse toodangust olid tähtsamad mitmesugused aparaadid ja elektrotehnikatooted,sh elektimootoid,paljukopalised ekskavaatoid,nafta-ja gaasitööstuses kasutatavad õhkjahuid ning autode turvavööd;metsa,-puidu -,tselluloosi-ja paberitööstuse toodangust mööel,puitlaastplaadid,tsellluloos ja paber;ehitusmaterjalitööstuse toodangust tsement.NSV Liidu siseselt olid väljaveetava toodangu peamised sihtregooonid Venemaa ( sellest 3/5 langes sealse Loode-ja Keskrajooni osks),Ukraina,Läti,Valgevene,Kasahtan ja ;Leedu.1987.aastal oli nende osatähtsus väljaveos teistsse liiduvabariikidesse vatstavalt 60,6,13,0,7,2,4,9,3,7 ja 2,5%.Samad liiduvabiigid olid olulisemad ka sisseveos.Nagu juba eelpool öeldud,koguti Eestist välja ja Eestisse sisse veetava toodangu statistilist andmestikku esimest korda 1956.aasta kohta.Alates 1961.aastast koguti andmeid vaid väärtuslises arvestuses,kord viie-kuue aasta järel ühiskondliku koguprodukti harudevahelise maatriksbilansi koostamiseks ( nn input-output meetod).See atatistika oli mõeldud loomulkult ainult ametialaseks kasutamiseks.Vaid ühel korral jõudis statistika aastaraamatusse tabel,mis andis ülevaate Eesti välja-ja sisseveo harustruktuurist ( Eesti NSV rahvamajandus 1968.aastal:1969:38).Samal ajal olid Eesti majandussidemed geograafiliselt äärmiselt ühesuunalised-nii sisse-kui ka väljaveos valttses ülekaalukalt kaubavahetus teiste liiduvabariikidega.Väljaspooe NSV Liitu läinud toodang moodustas enamasti vaid 5-7% kogu koguväljaveost.


aleks30
63, Põlva, Eesti

Kui vaadelda eraldi aastaid 1970-1989,siis neil aastatel vähenes näiteks põllu-ja metsamajanduses hõivatute arv vaid 13 000 võrra ( 117,9 tuhandelt 104,9 tuhandele).Kui arvestada,et samal ajal suurnes Eesti rahvamajanduses hõivatute koguarv 112,8 000 võrra,tulen tõdeda,et suurem osa sellest juurdekasvust,eelkõige tööstuses ja ehituses hõivatute 33,2-tuhadelisest juurdekasvust ning neist harudest teenindavatsse harudesse siidunute asendamiseks keeti sisserännuga.Ees terendasid uued suurehitused,mis toiminunuks võimsate immigratsioonipumpadena.1982.aastal hakati rajama uut sadamat Muuga lahe äärde,kus kavadnati kolmanda põlekiviküttelise suurelektrijaama ehitamist ning fosforiidi kaevandamist Virumaal.Neist toetus vaid esimene,osutudes juba iseseisva Eesti majanduse jaoks 1990.aastatel lausa kullasooneks.Uus-Tallinna merekaubasadam,mille võimsuseks kavandati 5.5 miljonit tonni,oli ette nähtud eelkõige teravilja ja puuviljade impordiks.Sadama avasid 1986.aasta detsembris pidulikult NSV Liidu peaminister Nikolai Rõžkov ja tema Soome kolleeg Kalevi Sorsa.Kuna kogu Muugale saabunud söödateravilja ei suudetud mujle NSV Liitu ära vedada,siis sai sellest ka panus rekorillise teraviljakoguse tarbimisele Eestis 1988. ja 1989.aastal.Muuga sadama ehitmise ja ekspluateeriise lugu jõudis otsapidi ka mütoloogiasse,mis ei jäänud neil aegdel tegelikkusest kuigi kugele ( Aeg Tallinna sadmas... 2005:172):Vaesti pärast pidulikku tseremooniat lasksid naljamehed ringlusesesse viidates kuulsa kirjamehe Ernst Heminway veenduusele,et igas maailma sadmas võib kohata vähemalt ühte eestlast.Lisandus oli selline,et ka  Muuga sadamas olevat üks,nimelt sadamakapten Rein Raudsalu.

_____________________________________________________

Eemal maailmaturust

Eesti nõukogulik majandus oli sisuliselt mõeldud tootma üksnes NSV Liidu siseturule.Rahvusvahelisteks võrdlustks kasutatav väljaveo suhe sisemajanduse kogutoodangusse oli siin tegelikult ülikõrge - 1987.- 1989.aastal 49-50 % ( need on esimesed aastad,mill kohta püüti hinnata sisemajanduse kogutoodngu suurust).Eesti tööstustoodangust veeti näiteks 1987.aastal välja,nii teistesse liiduvabaiikidesse kui ka välismaale 41% ,Eestis tarbitavast tööstustoodangust moodustas sisseveetu 45 %.Keemiatööstuse toodangust veeti välja isegi 80%,kergetööstuse…


aleks30
63, Põlva, Eesti

Töötajaid oli neil aastatel 200-300-1940.aasta novembris allutati Volta ühena esimestest Eesti tööstusettevõtest Keskusele.Pärast II maalimasõda Volta taastati,ehitati üles suuresti Saksamaa reparatsioonimaksete toel.1945.aastal valistati 3300 võimusuklasi 0,25-100 KW vahelduvvoolu elektrimoototrit.100 000 piir ületati 1951.aastal,200 000 piir 1960 ja 300 000 piir 1976.aastal.Rekordaastaks oli 1972 kui toodeti 332 500 kõnealuse võimsusklassi elektrimotorit.1950.aatatel välmistas Volta umbes kümnediku kõigist NSV Liidus toodetud 8,25-100 KW võimsusega vahelduvoolu elektriootoritest.Tarbekaupadest toodeti elektriradiaatoreid ja vahvliküpsetajaid,1964.aastani ka triikraudu.1970.aastete lõpuks tõusis töötajate arv 2900-ni.Volta oli tüüpilene venekeelne  ettevõte,kus eestlaste osatähtsus töötajaskonnas oli alla 10 %.Volta oii ka parim näide nn üleplaanimisest.Tootmisplaanide pidev täitmata jätmine põhjusras tööjõu liikuvuse,sest keskmised palgad olid tehast karistavalt 20-30 % madalamad kui teistes võrreldavates Eesti masinatööstuse ettevõtetes.Direktorid vahetusid iga paari aasta tagant.Ettevõtte maine oli väga madal.Samas hinnati Volta elektrimootoreid NSV LIIdus kõige kõrgemalt.Toodetud elektrimoooritest tarbiti vaid 1-2% Eestis.1980.aastatel läks toodetud elektrimootoritest püsvalt 8-9 % välisturule,kusjuures Volta oli Eesti masinatööstuse ettevõtetest ainus,kelle toodang jõudis ka arenenud töösusriikidesse.''

_____________________________________________________

Rahvatulu vääeuslise strutuuri muutused aastal 1960-1989 siiski mingit sõnumit ei edasta.Täheldasa võiks vahest tööstuse tähtsuse langust 1970.ja 1980.aastatel ning paradoksaalsena ka põllumajanduse osatähtsuse tõusu 1980.aastatel,mis oli täiesti vastupidine suundumus võrreldes arenenud maailmaga.Siinkohal tuleb aga arvestda,ei 1) nõukoguliku arusaama kohaselt loodi rahvatulu vaid materiaalses tootmises ja 2) seda,et nende väärtuste taga on administratiivselt kehtestatud hinnad,mis ühel või teisel ajahetkel eelistasid- sageli iesoloogilistel kaalutlustel - üht või teist haru.Põlumajanduse tõid 1970.aastate lõpu ja 1980.aastat alguse ,,statisilisest madalseisust'' välja 1983.aastal kehtestud mägatavalt kõrgemd hulgihinnad.Loogilisem oli areng hõiva puhul.Selge suundumusega on täheldatav ühelt poolt põllu-ja metsamajanduses hõivatute osatähtsuse märimisväärne langus,teisalt aga muudes haudes,s.t…


aleks30
63, Põlva, Eesti

Need ettevõtted jäid aga Eesti statilisest infoväljast välja.Enesestmõistetavalt leidsid nõukgulikul poolsajandil saet olulised muutused Eesti majanduse struktuuris tervikuna,mida võiks eeldatvalt iselomustada nihetega rahvatulu või siis hõive struktuuris.

Tehas Volta

,, Volta oli Talleksi kõrval teine Eesti masinatöösuse tuntud ettevõte.Tehas asutati 1899.aastal.Elektrimootorite tootmisega alustati 1907.aastal. Volta esimene kõrgaeg jäi I maailmasõja aastatesse,kui valmistati sõjaotsstarelisi elekrimasinaid eelkõige allvee-ja muudele laevadele.Siis andis tehas tööd 1300 inimesele.1917.aasta augustis-oktoobris evakueeriti Saksamaa vägede pealetungi hirmus 90% tootmisseadmetest Kesk Venemaale.1920.-1930.aastatel toodeti ja remonditi peamiselt siseturu tarbeks mitmesuguseid elelktrimasinaid.


aleks30
63, Põlva, Eesti

Reforme torpedeeritakse.Inimesed,kellega ma töötasin välja kongressi materjale (siin on peetud silmas 1971.aastal toimunud NLKP XXIV kongressi),on juba kõrvale lükatud,kutsutud aga hoopis teised.Enam ei oota ma midagi.''

Siinaed ,,tootemargid''seostusid Eesti-välise taribija jaoks enamasti kerge-ja toiduainetetöösusega,peale selle veel üksikud erandid.',nagu Estonia klaverid või Notma mänguasjad.Eesti masinatöösus tootis põhiliselt tootmisvahendeid nagu paljukopalisi tranšee- ja drenaažiekskavatoeid,elektrimootoreid,mitmesuguseid aparaate,jõumuundureid,nafta-ja gaasitööstuses kasutatavaid õhkjahuteid.Sellised tavatrbija jaoks sümboolsed tooted nagu lätlaste VEF-i kaubmärgi all müüdavad rssdioaparaadidid või siis Jelgavas toodetud väikebussid ( RAF) Eestil puudusid.Seda tühikut ei täitnud ka Volta vahvliküpsetajad ja õliradiaatorid,Norma välklambid ega RET-i koduelektroonika.Eesti suurimateks tõõstusesettteks olid sel ajal tootmiskoondis Eesti Põlevkivii js Kreenholmi Manufaktuur,kus näiteks 1954.aasta alul töötas vastavalt 11 398 ja 9619 töötajat ( 1977.alul vastavalt 13 422 ja 11 409 töötajat)Rohkem kui 25 000 oli veel tootmimiskoondises Eesti Kalatöösrus ( (8149),Kohtla-Järve Põlevkivikemia tootmiskoodnidises ( 4268),väikeseid individuaalõblustsehhe ühendavas tootmiskoodises Lembitu (3849),M.Kalini nimlises Tallinna Elektroonikatehases ( tootmiskoondis Eleltrotehnika;3704),laevaremondi tootmiskoondises ( 3597),naha -ja jalatsite tootmiskoondises Kommunaar (3526),tootmskoondises Norma ( 3291),trikotaažitootmiskoondises Marat (2902),Tallinna vineeri-ja mööblikombinaadis ( 2888) ning õmblustootmiskoondises Baltika (2859).Üldse oli Eesis ilma nn kolhoositööstust arvestamata 1970.ja 1980.aastatel umbes 300 tööstusettevõtet,millest paljudel olid tsehhid või jaoskonnad mitmes linnas ja sulas,aga ka sõjaväeosade lähedal,et anda tööd ohvitseride naisele ( Maratil näiteks Dejevos ja Baltikal,Keila-Joal).Eesti suurimate tööstusettevõtete hulka kuulusid ekstettioriaalsetena ka NSV Liidu Keskmasinatööstuse Ministeeriumlie allutatatud umbes 7000 töötajaga Dvigatel Tallinnas ja Baltijaets Narvas (seal toodeti 1980.aastatel muide kooliarvuteid Juku),samuti Sillamäe keemiatehas kui peale uraani rikastamise toodeti sisseveetavast maagist alates 1970.aastasrst ka haruldasi muldmetalle.



aleks30
63, Põlva, Eesti

Liidulisse alluvusse läinninud ettevõtete juhtkonnast vahetati ,, Veimeri mehed'' ( mõnikord polnud nad isegi NLKP liikmed) üpris kiiresti väljatpolt Eestit toodute vastu välja,Teisalt saatsid rahvamajandusnõukogude süsteemi likvideedeerimist nn Kossõini reformid ( Aleksei Kossõgin oli aastatel 1964-1980 NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimee),mille sisuks oli mõnigate turumajanuslike stiimulite toomine majandusse.Ettevõtted hakkasid oma tegevuses juhinduma sellistesest näitajatest nagu kasum,rentaabkus ja omahind,fetišeeriud kogutoodangu asemel muutus oluliseks kaubatoodang.Majanuslikke stiimuleid hakati tõsisemalt rakendama tehnilis progressi,kvaliteedi,ekpordiks tootmise erutamise jmt valdkonnas.Tõsi,kasumist suurem (aastatel 1965-1975 NSV Liidus keskmiselt umbes 60%) võõrandati riigieelarvesse mitmesuguste normatiivide abil,mis olid tänapäevses mõttes segu ettevõtte tulumaksust ja omanikutulust.Nende refomide mõju oli suursti kosmmeetiline ja lühiajaline - Eesti tõõstuse kogutodangu kasvuteempos see näiteks võrdlemisi eduka rahvamajandusnõukogu aja taustal ei avaldugi - ning üsna pea hakati ka toonastest sihtidest järk-järgult taanduma.Omalt poolt aitas sellele kindalsti kaasa ka hirm Praha kevade võimaliku kordumise ees,nüüd ja NSV Liidus endas.Alates 1870.aastate keskpaigast ilmnesid majanduse arengus üha enam seisaku tunnuded,üha enam vähenes nõukoguliku majanduse konkurentsi võime läänemaailma suhtes,süvenes defitsiit kõikvõimalike toomisressussside ja tarbekaupade puhul.Seda peegeldab kiujukalt majanduskasvu järsk aeglustuine eriti 1980.aastatel nii NSV Liidus tervikuna kui ka Eestis.Aeglustus tootmise tehniine ja tehnoloogilne areng,eeskätt just masin-ja metallitöösuses,mis omakorda peegeldus ka Eestis toodetud  kaupade ekspordi vähenemises.Eufeministlkult nimetetati seda seisakuseisndit nimetatakse ,arenenud sotsialismiks''

Kossõgini kurtmised

Aleksi Kossõginile omistatakse sõnad,mis ta olevat lausnud 1971.aastal kohtumisel Tšehhoslovakkia peaminitri Lbomir Štougaliga:,,Midagi pole järele jäänud.Kõik on läbi.Kõik tööd on pattud,reformid sattusid inimeste kätte,kes neid üldse ei taha.



.






aleks30
63, Põlva, Eesti

         ,,,Arenenud sotsialism''

1965.aastal pöördus NsV Liit rahvamajandusnõukogude süsteemi juurest tagasi vertikaalse harulis-ametkondliku juhtimissüsteemi juurde,mis tähendas põhilse osa majanduse allutamist ülelldulistele ja liidulis-vabariikliku alluvusega ministeeriumidele.Keskus,s.o Moskvas asunud üleliiduliste ministeeriumide otsealluvusse viidi eelkõige energeetika ning maina-ja keemiatööstuse ettevõted,samuti tselluloosi - ja paberitööstus.Vabariikliku alluvusega ENSV Kohaliku Tööstuse Ministeerimile jäid suurematest ja tuntumatest ettevõtetest Norma,Salvo ja Vasar.Ehitusmaterjli-,kerge.,metsa-ja puidu ning kergetööstuse ettevõtted allutati vormiliselt kohalikele nn liidulis-vabariiklikele ministteeriumiedele,mis tähendas seda,et nende operatiivset juhtimist korraldati siinsetest ,s.o ENSV Ministriite Nõukogule kaasallutatud haruministeeriudest.Üleliidulites õigusktides võrdsustati liiduvabaiikide kõgeim täitevvõimu oragan - Ministrite Nõukogu- paremal juhul üleliidiliste haruministeeride ja ametkondadega,mida näitab kas või traditsioonline loetelu üleiidulistes normatiivdokumentides:,, ... NSV Liidu ministeerimid ja ametkonnad ning liiduvabariikide Minisrite Nõukogud...''.


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.