Päevikud


aleks30
61, Põlva, Eesti

Tõlise mehana tundsin end siis,kui ema kinkis mulle esimsed pikkade säärtega ja mis peamine,sügavate küljetaskutega püksid.Vist kooli alguseks.Ka siis kui käisme koos onutütar Asta Kelloga sauna taga ketis olevad oinast narrimas.Oinas oli jõuline ja tige,meie aga uudishimulikud ja tobukesed,kes olid kindlad selles,et küllap tugev kett ja raurvai teda paigal hoivad.Ei hoidnud.Nagu metsik elajas tormas ta koos keti ja vaiaga meie poole!


aleks30
61, Põlva, Eesti

Välja arvatud vahest lapselalapsed,kes ennast vanaisa-vanaema talus kõigele vaatamata suurepäraselt tundsid.Vanaisa kingitud lehm võeti emalt ära''Hommiku''koloosi loomise aegu detembrikuus 1948.aastal ,mil kolhoosi astusid esimseed 9 Aruküla peret.Minu ema nende seas.Hiljem,siis kui ema koos õega olid teel Siberi poole,15.mail 1952 toimunud J:V:Stalini nim.kolhoosi juhatuse koosolekul otsutati emalt äravõetud ainuke lehm ära kolhoosile hinnaga 3,50 rubla elukaalu kilogrammieest.Asi seegi1Kulina küla TSN Täitevkomitee arhiivifondi dokumemtides ja Arulüla majapidamisraamatus aastaist 1950-1953 on märigitud Kulina külanõukogu kolhoosi ''Hommik''kolhoosniku majapamises perekonnapeana kolhoosi ''Hommik''põllutööline Liisa Raude.Alles oli jäänud 0,60 ha maad,üks lehm,üks põrsas,üks utt,üks tall.Gustas ja Marie Kello elujõulisest talust  oli nõukogide võimu ja omakülameeste kaasabil hävitatud,pere purustatud..Mäletan,et kord pärast sõda jõulude eel,käis ema koos oma venna Karl-August elloga hobusega Rakveres lastele kinke ja muud vajalikku ostmas.''tagasteel Arukülasse,Kehala vallamaja juurres,tuli meile Aruküla poolt punaarmme veoauto.Auto peatus.Autokastist  hüppas maha kolm sõdurit.Kaks meest hüppas reele,kolmas hoidis rakmeist  kinni hobust.Koned vastu rindu sururutud,röövisid punaarmeelased  teelisi.Riided rebitt eest lõhki,otsiti läbi nii keha,kui ka kehakatted.Ära võeti kõik,mida võtta andis.Ka tühjad pudelid loobiti lumme.''Nii rääkis ema.Kodus ootavad lapsed jäid linnast toodud jõulukingita..Ära võeti isegi minu õpetajate Taremaade poegade ja tädi Lind linnast koju saadetud pesemist vajav pesu.

                               KOOLITEE ALGUS                                                                         Minu koolitee algas pärast vanaisa surma ema käe kõrval 1.septembril 1948.aastal Aruküla neljaklassiise kooli…


aleks30
61, Põlva, Eesti

Minu ''kulakuteks tunnistatud vanaisal ja vanaemal oli suure pere peale Arukülas seisuga 1.juulu 1948 21,8 ha maad,peekivist elamu pindalaga kõigest 50 m2,mda ta pida jagama oma poja Karl Kello perega,tallis 1 hobune,lauda 3 lehma,2 mullikat 1 siga,3 lammast ning 8 kana-kukke.1948.aasta alguses andis vanaisa ühe lehma mimu emale.Nii Saksa kui ka nõukogude okupatsioon tõid talurahvale kaasa sundnormid ehk toiduainete rekviseeriise nõude,mille suurus olenes konkreetse talu põlli.-heina- ja karjamaa suurusest.Ei pääsenud sellest ka minu vanaisa ja vanaema.Nende kaudu meie - nende lapselapsed.Saksa okupatsiooni ajal maksti eesti talupojale sundkorras üleantud põllumajanussaaduste eest 60% sellest hinnast,millega osteti põllumajandussaadusi kokku näites Ida-Prantsusmaal.Nõukogude kord tähendas eesti taluperemehele sundnorme teravilja,kaetuli,piima,liha,munade,villa ja heina pealt,mis ulatus 35-75%-ni prognoositava sissetuleke pealt.Lisas põllumajaussaaduste sunniviisilisele üleadndmisele tuli kõidel täiskasvanud perekonnaliikmetel osa võtta metsatöödest.Ikka selleks,et täita talule pealepandud metsanorm.Minu teada kuulus Viilu talu ned'nde talude hulka,mille puhul NSV Liidu sunniorganid rakendasid kkõige kõrgemaid norme.Selle eest,et mormid saaksid täidetud,pidid hoolt kandma peale maakonna varuisvolinike ka valdade varurumisagendid,omakülainimesed,kes allusid koholiele partorgidele ja täitevkomiteedele.Mäletan nende inimeste masenadavaid külaskäike vanaisa talusse.1948.aastal organieerisid komunistid Tšehholovakkias riigipöörde ja võtsid võimu üle.NSV Liit lõikas läbi Berliini ühendusteed,mille järel lääneliitlased organiseerisid õhusilla elanike varustamieks toiduga.Sõjas lüüasaanud Saksamaast kujunen kaks riiki.Juudid lõid Palesttiinas oma riigi.NSV Liidus sai alguse stalinismi raskeim perjood.J:Stalin muudeti jumalaks,tema austamine oli kõikidele kohustuslik,juhi kultus muudeti valitsevaks ideoloogiaks.Tajudes kommunismiohu Euroopas,otsisid liitlased vastuabinõusid NSV Liidu poliitikale.Kuumal suvepäeval,16.juulli 1948 suri minu auväärne vanaisa põline Virumaa põllumees Gustav Kello  66-aastaslt kurgutiisikusse.Selgelt on meeles vanaisa matused,mida talitas Viru-jaagupi kirikuõpetaja Jürgens. Gustav pukab oma esimese naise Eva kõrval Viru-Jaagupi kalmistul.Suur pere oli kaotanud…


aleks30
61, Põlva, Eesti

Esialgu aga oli vaja ka nendes tingimustes ellu jääda.1939.aasta põllumajandusloenuse kohaselt oli vanaisal-vanaemal 35,71 ha ainuomandi alusel kuuluvat maad,millele lisadus 5,5 ha raharendi alusel kuuluvat maad.Seega majandas vanaisa 41,21 ha maad.Viilu talu aias kasvas 65 viljapuud,mille õisi tolmendasid kevadeti kahesa mesilasperet ja 110  marjapõõsast.Tallis olid kaeraämbriga peremeest ootamas 4 tööhobust,,laudas perenaist kakstest lehma,3 siga,6 lamast ja 31 knna.Küünis ootasid tööd tatastraktor,viljapeksumasin,põllutöömasinad ja maaharimisriistad.Looulikult ei saadud hakkama kuivatita,,sepikojata karjamaata ega talumetsata.


aleks30
61, Põlva, Eesti

ÜK(b)P Keskomitee ja NSV Liidu Minstrite Nõukogu ühisotsus massilise küüdiamise kohta Baltivabariikidest jõudis Eesti maakondadesse 1948.aasta detsembrikuus,mile järel rakedusid tööle EK(b)P maakondade komiteed ja Riikliku julgeoleku Ministeeriumi maakonnaosakonnad17.jaanuari 1949.aasta kirjas J:V:Stalinle palus tollane EK (b)P I sekretär Nikolai Karotamm ,märtsiküüditamise peaorganisaator Eestis,ÜK(b)P Keskkomiteelt ja NSVL Ministrite Nõukogult juhendeid ja abi kulakuse,kui klassi likvideerimiseks,kulakute ja nende perekonnaliikmete,samuti sakas okupantide käsilaste perekondadeväljasaatmiseks Eesti NSV-st.N.Karotamme ettepanek Kremlile oli:''...väjasaatmine tuleb hoolikalt ette valmistada ja läbi viia veel enne 1949.aasta kevadkülvi.Väga olulne on,et see ürtus viidaks läbi üheaegselt Eesti,Läti ja Leedu NSV-s.Nõukogue Liidu pealinnas Moskvas välja töötatud kavade kohselt kuulusid Eestist väljasaatmisele kulate perekonad,metasvedi toetavad perekonnad ja nn natsionalistide perekonnad.Moskva määrangu kohaselt oli minu isa,kes oli süüdi mõistetud Vene NFSV kriiminaalkoodeksi parakrahv 58.1a ( isamaa reetmine) järgi 10-aastaks vangilaagrisse,Bandiit ja kodanlik natsionalist.Meie ja Aruküla jaoks tuli see kõik hlljem.


































































aleks30
61, Põlva, Eesti

          NÕUKOGUDE VÕIM ARUKÜLAS                                                                          

Punaarmee uue sissetungiga Eestisse ,sealulgas Viruaale,algas Eesti külas jätjekordne uus elu.Siia saabunud parteilastest punaväelastest said loodava ühiskonna uued juhid.1949.aasta märtsiküüditamise ettebalmistamie Eestis algas varakult.ENSV Minitrite Nõukogu 30.augusti 1947.aasta määruses nr.654 ''' Talumajapidamiste makustamise kohta Eesti NSV-s''määrati kndlaks kulklike majapiamiste tunnused,millest tuli lähtuda talunike kulakus tunnitamsel,kulaklike majapidamiste ja küüditavate nimekirjade koostamsel.Ka minu vanaisast ja vanaemast tehti kulakud Virumaa TSN Täitevkomitee 13.septembri 1947.aasta otsusega kulakud.Maa oli vaja puhastada metsavendadet,kehvktalupoegade ekpluateerijast-kulakuist,''natsionalistide perekodade liikmeist,haritlastest,kõigist neist,kes segasid segasid uue elu ülesehitamist Nõukogud Liidu eeskujul.


aleks30
61, Põlva, Eesti

Nii toimikutes sisalduv kui ka isa meenutused kinniavad,et tema kinnipidamiskohadeks olid Arhangelski vanglaagirid ( Kotlase vangilaager,Kanussa metsalaager),Arhangelski linna tööstuslaager ( Talaga?),Talaga (?) laager Arhangelski oblastis,Komi ANSV Abezi invaliidide vangilaagrer ja Inta lnna kivsöekaevanduse 3.laager.Inta linna 9.ja 2.laagris kandis teiste seas karistust alats 1946.aastast kuni 1956.aastani ka erukolonelleitnant R.-A.Bruus,46.rügendi II pataljoni omaegene ülem.Kõhutüüfus ja surale määrate baraki lavats.Mehe '' nagu kärbsed kukkumas'' Põhjala metesöödel.''Plaiinide'' omavoli ja pidev soov saada kas või korrakski kõht täis süüa.Painav igatsus kodumaale jäänud laste naise järele.Havad saadetised kodumaalt,mille sisu oli sageii enne paki kättesaamist tühjak tehtud.Isa rääkis,et tema kallal on katsetatud üleuulamist mingite salajaste aparatuuride abil.Ka vangis olles tundis ta pidevalt,et on kogu aeg kellegi valvsa pilgu all,kellegi vestluspartner kõige halvamas mõttes.Ta oli kindel selles,et ''veneastel on ülekuulamisaparaadi,millega mõjutatakse ülekuulatvate psüühikat,mille abil saadakse kätte neile vajalik informatsioon''Olid ülekuulajate käsutuses tõepoolest salajased vahendid,või kautari vangide mõjutamisks muudde füüsilselt ränkade võtete kõrval ka hüpnoosi?Usun,et käiku lasti kogu NKVD käsutuses olnud vahendid,millele lisandus ülekuulajate omavoli fantaasia üha metsikumate ülekuulamismeetodite leiutamisel.Harva saime isalt vangilaarites läbiotsitud,tsenseeritud kirju.Vahetevahel saats ta meile kellegi tehtud joonistusi endast,sirelitest,mis teatavasti polaarjoone taga ei kava.      


aleks30
61, Põlva, Eesti

                  ISA VENEMAA VANGILAARITES                                                                 ''18. või 19.detsemril 1945.aastal paigutati 545 meest vagunitesse.Meid saadeti tapiga Arhangelski oblasti Kotlses linna vamgilaagirisse.Mõne aja pärst viidi mimd Kotlase rajooni Kanussa metsöölaagrisse.Töötasin seal pöhjala metsades 1948.aasta keskpigani.Siis ei pidanud mnu tervis metatöödel enam vastu.Jäin aga väga nõrgaks ja min Arhagelski linna lähedal mingi jõe kaldal paiknevasse Talaga tööstus laagrirsse.Jäin seal veelgi nõgemaks.Olin Talagas kahel korral haiglas.1948.aasta novebiris,kui selgus,et töömeest minust ei saa saadeti mind laevaga linnast välja Arhangelski ooblat ühte haigasse.Viibisin selles haiglas raskete haigete korpuses kuus kuud.Pärast pooleaastast lamamist hakkasin ühes väikeses puutöökojas ( Talaga?) tasapisi tööd tegema.Kokku viibisin haiglas poolteist aastat'' ''1950 aasst märtsi või aprilli kuus saadeti mind Arhangelski oblastist Koma AVSV-sse Vorkuta raudtee ääres paiknevasse Abezi linna invaliidide laagrisse.Olin selleka ajaks tunnitatud kolmada grupi invaliidiks.ka selles laagris olles töötasin kuni 1953.aasta kevadeni puutöökojaa.''' ''1953.aasta mai või juuni kuus viidi mind Abezist Inta linna kivsöe vanglaagrisse:Kokku oli sellse linna 6 või 7 laagrit,''olpi'''.Mind paigutati vaglaagrisse nr.3,kus ülemaks oli üle Intta kurikuulus major Baradulin.Selles laagris haati vangidele natukest palka maksma,mille eest mina ravimeid ja toitu.Magu kannatas alahapesuse all,tunda andis vitamiinde puudus.Viibisn selles laagris kuni vabanemiseni 1954.aasta septembri kuu keskel.'' KGB toimikutest on mulle saanud selgekset isa karistuse kandmine algas 8.destsebril 1945 ja lõppes 28.augustil  1954.aastal.              


aleks30
61, Põlva, Eesti

                   ISA VENEAA VANGILAAGRITES                                                                 '''18 või 19.detsembmeril   1945.aaatal paigutati Tallinnas 545 meest vagunitesse.Meid saadeti tapiga Arhangelski obalasti Kptlase linna vangilaagrise.Mõne aja pärast viidi mind Kotlse rajooni Kanussa metsatöölaagrisse.Töötasin seal põhjala metsades kuni 1948.aasta märtsikuu keskpaigan.Siis ei pidanud minu tervis metastöödel enam vastu.Jäin väga nõrgaks ja mind saadeti Arhangelski linna lähedal mingi kaldal paiknevase Talaga tööstuslaagririsse.Jäin seal veel nõrgemaks.Olin Talagas kahek korral haiglas.1948.aasta novebris,kui selgus,et töömeest minust ename ei saa ,saadeti mind laevaga linnast välja Arhangelski obalsti ühte haiglasse.Vibisin selles haiglas raskete haigete koruses kuus kuud.Pärast  poolaaastast lamaist hakkasin ühes väikeses puutöökojas tasapisi tööd tegema.Kokku viibisin selles haiglas poolteit aastat'',on isa hiljam Tallinas elades meenutanud.


aleks30
61, Põlva, Eesti

Samal päeval,8.mail 1945 pidasid rügementide ülemad A.Rebane,P.Maitla ja Võhma omavahel nõu selle üle,kuidas läbi Tšehhiaa pääseda laaneliitlaste juurde.Sinna püüdsid pääseda nii sakaslased kui ka teistest rahvusetest Saksa sõjaväes teeninud mehed.Lootused Lääneriikde ja NSV Liidu vahel Euroopa jagamisel viivitamatult puhkevale sõale osutusid asjatuks.Vastupidi,,NSV Liit saavutas Lääberikidelt üha uusi jarelaandisi,mille tulemusena saavutati vabad käed Ida-Euroopas.NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissari juures asuva erinõupidamise 26.mai 1945 protokolli nr.19 mõisteti isi 10-aastaks vangi Venemaa pranduslike tööde laagriesse.Teenimise eest Omakaitses ja Saksa sõjaväes.Teel Venemaa vangilaagritesse detsembris 1945 poetas isa Rakvere raudteejaamas maha kirja emale,milles teatasmet ''sõdame Venesse,180 meest tuleme kõik tagasi''.Küllap püüdis isa sellisel viisil rahustada meid.Kiri emale oii teel mitu kuud.Sest ei teatud ema õget perekonna nime.Kõik tundisd teda Kello Liisana.Koku arreteeriti Eestis aastatel 1945-1946 umbes 36 000 inimeat.Ligikaudu 35 000 põgenes metsa,jätkates seal vastupanu nõukogude terrorirežiimile.Metsavennad alustasid taas aktivset tegevust,rünnates okupatsioonivõiumude käsilasi,täitevkomiteesd,rahasaadetisi,raideed,tranpodiolonne.Ubes sama ajal 16.oktobril 1946,murti Saksamaal tunnajate juureolekul 12-ne tippnatsi kaelaluud.Hermnn Göringi asemel,kes mürgitas end vangikambris tsüankaaliumiga enne surmaotsue tädeviimist,astus esimesena võllapuu alla kuulus Sakas väilsminiter Joachim von Ribbntropp.Mees,kes 1939.aastal ulatas meie jaoks saatusuliku sõbramehe käe teisele kurjategijale Jossif Stslinile.Tol päeval huati ka Tallinna Reaalkooli endine õpilane Alfred Rosenbeg.Martin Bormann pääses seekord eluga.


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.