Päevikud


aleks30
61, Põlva, Eesti

Saksamaa kapituleerumise järel jagasid liitlased selle neljaks tsooniks.Põgenikud sattusid kas Ida-Saksamaale ehk teisisõnu Nõukogude tsooni,kus nad vangistatati ja saadeti Venemaale,või Lääne-Saksamaale( USA,Briii või Prantsuse tsooni),Lääneliitaste hõivatud aladel hakati pärst sõja lõppu õõgenikke koondama DP-laagritesse.Põgenikega tegalemiseks loodi vastav organisatsioon UNRRAmille keskus asus Washingtonid.1.oktoobril 1946 avaldatud andmelil viibis Saksamaa DP-laagrs 32 229 eestlsst.Pärast nn dip-aastaid asus 27  096 inimest


Rahvusvahelise Põgenikeoganistioooni abiga teistesse riikidesse.Saksamaale jäi 4000 isikut.

3.7.Teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991                                                     Pärast Nõukogude okupatsiioono algust asus Nõukodee Liit varem koostatud arhiivinimetike põhjal kõrvaldama neid,kes võisid Nõukogude võimule vastupanu osutada.NSV Liidu tagalas sõja.-aastail ette valmistatud nimekrjadesse olid kantud eestlased,kes avaldasid rahulolematust Nõukogude võimuga.Eestimaalasi hakati uuesti küüditama ,seekord veelgi massilisealt ja laiaulatuslikiumalt.

Sõjajärgsed aastad 1944-1953:Enamiku inimeste jaoks Euroopas oli aõda lõppenud,nad võisid rahust rõõmu tunda..Pärast sõda ja okupatsioone igatses rahu ka Eesti rahvas,kuid koos teise 1944.aastal alanud Nõukogude okupatsiooniga puhkes taas arrerteeimiste laine.Arreteerimisnimekrjad olid Nõukogude Liidus koostatd juba varem.1945.aasta võeti arhiividokumenide alusel arvele 45 376 inimedt,neist 13 830 isiku anded anti üle operatiivorganitele.Nõukogude repressiooonide uurimise käigus oli 2003.aastaks dokumenteeritud kokku üle 53 000 poliitilise aresti,avaldatud on 34 620 arretteeritu andmed.Need arvud hõlmavad mõlemat Nõukogude okupatsiooni.28.augustil 2944,seega veel enne kogu Eeesti vallutamist kuulutas Nõukogude okupatsiooni võim taas välja mobilisatsiooni.Umbes 2500 sundmobiliseeritud hukkus lahinguregevuses hindamisi 10% .Mobiliasatsioonist kõrvalehoidunute arreteeimse korraldus kehtis aastaid,ent pole teada,kui pajju mehi vahistati sel põhjusel pärasr sõja lõppu.Astatali 1944-1945 vangistati umbes 10 000 inimest,kellest poolad surid…


aleks30
61, Põlva, Eesti

Nõukogude okupatsiooi julmused varem kord juba üle elatud,eelistaid paljud põgeneda esialgu Soome ja Rootsi.1944.aastal,eriti seetembrikuus,pages tuhandeid inimesi läände.Põgenemisel eelistati lähdad ollevaid rike -netraalset Rootisit (umbes 25 000 põgenikku) ja Somet ( 6 000 põgenikki),kuid viimasel lshkujatel tuli minna Saksaale ( unbes 40 000 põgenikku).Sihtmaadesse jõudunute koguarv võis olla 70 000.Hulk põgenie paate ja laevu hukkus Läänemerel.Eestirootslaste siirdumine Rootsi oli alanud juba 1939.aastal,kui nende kodupaigad Pakril,Osmussaarel,,Naissaarel ja mujal võeti Nõõkogude sõjaväebaaside alla.1943-1944 põgenes paatidega üle mere umbes 2800 inimest,ametlikult evakueeriti 1944.aasata suvel 3700 eestirootslast ( neist 2 000 olid tegelikult eestlased).Viktor Amani ülevaate järgi jõudis Rootsi kokku 7920 eestirootslast.Lars Olson annab Lundi ülikooli 1996 aasta aastaraamatus Rootsi saabunud põgenke kohta statistilise ülevaate:1.oktoobri seisuga oli Rootsis viibimise luba antud 22 313 eestlasele,3418 lätlasele ja 381 leedulasele.Soome jõudnud põgeninikud olid pärsat seda,kui NSV Liit ja Soome sõlmisid 19.septembril 1944 vaherahu,aunnitud edasi liikuma,sest paigalejääjaid ähvadas NSV Liidule väjjaandmine.


14.03.2019
Millu555
Tartu, Eesti

elu on kui möllav meri

kord peksavad lained

kord paitab tuul

kord karm ja valulik

kord leebe ja rahulik

elu on kui tormine taevas

kord tumehall ja pilves

kord päikseline ja selge

kord tuuline ja valulik

kord tuuletu ja rahulik

elu on kui lõõmav tuli

kord metsik ja põletav

kord vaikne ja soojendav

kord julm ja valulik

kord leebe ja rahulik

elu on kõik kolm kokku

kord möllav,

kord tormine,

kord lõõmav...



aleks30
61, Põlva, Eesti

Vangidele Saksa okupatsoonivõimude Eesti laagrttes lisanduvad teistes natslikule Sakamaale alluvates piirkondades.Leo Talve hinnangul saadeti Saksamaale tööteenistusse ligi 800 ja sealstesse vangilaagritesse 4000 inimest,kellest hukkus 1040.Nõukogude õhurünnakutes hukkunud tsiviiliskuid võis olla 800.

3.6.Läände põgenemine:Kui Saksa armee taandus ,okupreeris Nõuogude Liit Eesti uuesti.Eemise okupatiooni julmmused veel värskelt meeles,otsutasid paljud põgeneda.Sihtmaad olid eelkõige Rootsi ja Soome.Need olid riigid,kellega Eestil oii ajaloolisi sidemeid.1944.aastal moodustati Eestis lühikese ja ksetel uus valitsus,maaima avalikkuse abiga loodeti riigi isesevus taatada.Lähenv Punaarme,uus uus Nõukogude ivasioon ja okupatsioon panid paljusid eestlasi oma elu pärast hirmu tundma.


aleks30
61, Põlva, Eesti

Alates 1943.aasta algusest kuni 1944.aasta veebruarini siirdus Eestist Soome 4000 õõgenikku,neist veidi üle 400 sõitis edasi Rootsi.Enamik pagulasi olid mehed,pooled neist alla 24 aasta vanused.Kokku põgenes Saksa okipatsiooni ajal Sooe 5000-6000 inimesst.1944.aasta augustis tuli Soome aree 200.jalaväerügemendist tagasi Eestisse ja oasles kaitselahingutes 1752 Eesti vabatahtlikku sooepissi .Tõenäoliseslt kuulub Saksa poolel hukkunud Eesti kodanike arv suurusjätku 10 000,ehkki on olwtaatud ka kuni 20 000 mehe langemist.Trükis ilmunud esialgne üldnmestik sisaldab 6666 nime.Täpsemaid arvandmeid on ainult mõne ükisiu väeosa kohta ( näiteks Narva pataljon,soomepoiste rügement),kõige lünklikum on aga sõja viimasel perioodil langenud puututav nimestik.Saksa okupatsioni ajal arreteeritute kohta on vaid osalisi andmeid.Julgeolekupolitsei IV osakonna aastaaruande järgi arreteeriti juulist 1941 kuni juunini 1942 18 893 isikut,neist 7485 vabastati,5634 hukati ja 4627 saadeti koonduslaagrisse.Karisusajad varieerusid paarist nädalast kni 5 aastani.2002.aastal ilmunud uurimuse kohaselt hukkus või hukati ajavahemikus 1941.aasta juulist kuni 1944.aasta nonembrini 7800 Eesti Vabariigi kodanikku.Ei ole tõenäoline,et Eestis võkiks palju rohem olla kui Saksamaale viidud ja seal hukkunud Eesti kodanike arv,ootab veel kindlakstegemist.Suurem osa ohvritest hukati 1941 ja1942.aastal.Enamasti süüdstati neid Nõuogude võimuorginite tegevusest osavõtmises või inimsusevatastes kuritegudes ( roiades).Teine sihtrühm olid neead,keda sakalased retresseerisid  nende rahvusilkku kuuluvsuse tõttu.,nätes juudid ja mutlased.Andmebaasi järgi oli hukunute seas kõige rohkem eestlasi -70%,venelasi oii 15% ja juute 12%.Siiski oli ka üksikuid eestlaste rühmi,kes käsu korras või omal algtusel osalesid juutide tapmises.Kõige tähelepanuväärsemad on juutide massimõrvad Klooga koonuslaagris vahetult enne punaarmee saabumist.Üksikud Omakaitse liikmed võtsid samuti osa juutide hhävitsmisest okuoeeritud Eesti pinnal.Kommunistidevastases võitluses kannatasid ka juudid.Nõukogde poolele sattunud juudid vagistati.Põhjalkult on Saksa Julgeolekupolitsesi aega Eests uurinud Rurh Bettina…


aleks30
61, Põlva, Eesti

Sellele vastuseks hakasti Eestis 24..juunil Moskva käsul moodustama nn hävituspataljone,mis said Stalini valjakuulutatud põetatud maa taktika põhjal vaba käed karistusoperatsioonideks,omakohtuks,rüüstsmiseks ja tapmiseks.Suured tsiviiilelanike massimõrvad leidsid aset Tartus ja Kuressaares,kus  vange lasti maha kohapeal.Trükis on avaldatud 179 hukatu ja 2199 kohtuvaliselt mõrvatu nimed,kellest valdava osa moodustasid tsiviilisikud.Piirkonniti on 1941.aasta suvesõda uuritud üsna põhjalilult.Kohe pärast Eesti okupeerimist alustas Nõukogude võim eestlaste mobiliseerimist.Sõja puhkedes mobiliseeriti üle 33 000 mehe Punaareesse ja toimetati Venemaale.Peale nende teenis 1941.aasta suvel Punaarmee 22.territoriaalkorpuses 5573 meest.Paljud Eesti Vabariigi tegevteenistuses olnud ohvitserid olid selleks ajaks maha lastud või saadetud Venemaale vangilaagrisse.Augustis 1941 hakati Punaarmees teeninud eestlasi kui isikud,kes rahvuslikel ,sotsiaalsetel või muudel põhjustel ei väärinud usadust,saatma rindelt tagalasse NKVD-le alluvatesse tööpataljonidesse.Enne seda,juulis 1941,oli Porhovi lähistel sakslaste poolele üle läinud umbes 4500 meest.Osa tööpatalondesse suunatud,nagu varasemate aastkäikude mehed:sündind 1896-1906 nng ustavam element:hävituspataljonide liikmed,miilitsatöötajad jt paigutati ümber kolhoosidesse või ettevõtetesse.Väidet,et tööpaaljonde suri umbkaudu 12 000 meest,ei ole arhiivimaterjalidega tõestatid.Tööpataljoni viletsusest päästis vaid rindele saatmine.Ühe osa rindele saadetud meeste tee lõppes Velikie Luki all 9.detsember 1942 -26.jaanuar 1943.Seal hukkus umbes 2000 eesti sõdurit.Eestlaste ogukaotusi on Punaarmee koosseisus on hinnatud erinevalt-9785-st 20 000 meheni.1941.aasta suvel,kui rinne lähenes,evakueeriti Eestist Nõukogude tagalasse ettevõtteid koos töötajatega tuhandeid tsiviilisikud.Enamik 1949.aasta okupatsioon käigus sõja eel NSV Liidust saabunuid,kelle kohta täpsemad täpsmad arvandmed puuduvad,ruttas nüüd Eestist lahkuma.Evakueeritud tsiviilelanikke oli umbes 25 000,neist 20% hukkus kas tagalas või teel sinna.Küsitavused Nõukogude tagalasse saadetute ja vabatahtlikult lahkunute ning pärast sõda naasnute ümber jäävad ilmsekt aastaiks püsma.Rahvstkukaotute hulka tuleb arvata ka need umbes 1600 isikut,kes ei kuulu loetud kategooriasse.1.jaanuaril 1939 elas Eestis 1…


14.03.2019
ELU10
29, Tallinn, Eesti

9.august1 armastuse tuur noorte pärnu kell 21.00

10.august tallinn kell 21.00

11. tartu noorte armastuse tuur kell 21.00

12.viljandi kell 21.00

13.rakvere kell 21.00

14. paide kell 21.00


Dracula  isiklikult.
22, Helsinki, Soome

Saar meres kauge, rohetav, mu armas allikas, ja lilleehtes altar ka, just mulle õitsemas. Ah, liiga ilus oli see küll võiks! Kord tekkis lootus tähine ning kadus pilvedes! Hääl hüüdis kaugelt:"edasi!" kuid minevikus veel, seal sünges sügavikkudes, oh häda, viibin ma. Seal peidun vaikselt, ehmunult, kui eluvalgus kaob. Ei enam enam iialgi. Nii ütleb mere hääl, mis vaibub kaldaliivades. Ei iial õitse raagus puu, ei lenda kotkas haavatud! On kõik mu tunnid ulmad nüüd, ja kõik mu unenäod on silmist kaunist, tumedast, Su kergest sammudest, mis igavesti tantsivad Itaalia kanaleid. Oh neetud päev, sind vannun nüüd, mil viidi sind kord ära, sest sind ootab su vanam ees ta tiitel ja ta vara. Sind viidi meie  muinas maalt, kus nutab hõbepaju. 


aleks30
61, Põlva, Eesti

Johannes Treimanile 'Mõisteti mõisteti Põhja-Balti Laevatiku Sõjatribunaki otsusega ( 29.06.1946) Vene NFSV  Krk (Vene Nõukogude Födertiivse Sotsialistliku Vabariigi krimiaalkoodeks) parakrahv 58-1 ''a'' ja parakrahv 58-11 jargi 10 aastat vabadusekaotust ning 5 aastat koos õiguste ja vara  konfiskeerimisega.Ta saadeti vangilaagrusse Vorkutasse.Johannest süüdistatii selles,et ta hoidis eemale Nõukgude sõjaväet,peites end metsa.


aleks30
61, Põlva, Eesti

LAINE TREIMANI PEREKONNA MÄLESTUSED:Käesoleva loo peategalne on loo autosri vanaema Laine Treimani pere,kes on üle elanud 1940.aastatate teiisel poolel nii küüditamise Sibirisse ,kui aastaid hiljem sealt ka tagasi tuleku.Perekonnanimi TREIMAN on käeolevas uurimistöös kifjutatud ühe n-iga,sest Laine perekonnanimi kõikides ametlikes dokumentides on kirjutatud ühe n-iga.Mitetes arhiivi dokuentides on tema perekonnaliikmete nimi kirjutatud aga kahe n-iga.Üks n nime lõpust kadus Siberipäevil.Käesoleva loo autori vanavaemad Johannes ( 1915-1988) ja Ella ( 1920)vTreimani abielu laulatii tudulinna kirukus 26.märtsil 1940.Pere elas Lemmaku külas.Treimani peresse sündis 1942.aastal 1.juulil  poeg Aene jning 1944.aastal 5.septembril tütar Maire.Kolmanda lapse,Malle sündi 1947.a.6. jaanuariril tema isal Johhannesel näha ei õnnestunud,kuna ta arreteeriti.


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.