Päevikud


aleks30
63, Põlva, Eesti

...See masendas nii,et tööseisak järgmise kuul hajus.Püsima on jäänud mälestus Tartu keemikust Jüri Kukest,kes suri Vene vangis näljastrigi ja selle oskamatu kohtlemise tagajärjel 27.3.1981.Teave selle levis kõigisse maailma suutlehtedesse,kuid Eestis jäid ka nee,kes surmast kuulsid enamasti ükskikseks.Vangipanek jätkus:1984.a Lagle Parek,Heiki Ahonen,Arvo Pesti ning 1985.a Enn Tarto.Märtsis 1986 avaldas anonüümne teadlaste rühm protesti Muuga sadama ja fosforiidi kaevandamese vastu,mis toonuks kaasa uue vene sisserännu.Fosforiidiheitlus oli alanud.Pidanud vsstu 9 aastat,avaldas põrandaalune ,,Lisandusi...'' oma 25.numbri 1987.a alguses.Edaspidi polnud enam vaja tegutseda põranda all.

Poliitika paguluses

Söjajärgse okupatsiooni ajal toimus eestimelne poliitilene tegevus välismaal kolmel eradi rööpmel:eksiivalitsus,saadikud ja konsulid ning pagulased oma organisastsioonidega,Riiklikku järepidevust kandis peamininister jpresidndi ülesannetes ja hiljem ka tema moodustatud eksiilvalitus.(EV) valitsuse vanima liikme alusel kandus see amet edasi,,kui eelnev suri:Uluotsa järel Rei (1945),Aleksander Varma (1963),Tõnis Kint (1970) ja Heinrich Mark (1990).Kuna neutraalne Rootsi ei lubanud moodustda ekslilvalitsust,sõitsid Rei ja tema valitud ministrid sealt 1953.a Oslosse,et vaiitus välja kuulutada.Osa pätsiste vaidlustas seda ,,Oslo valisust''Nad moodustasid Saksamaal teise, ,,Detoldi eksiilvalitsuse''Pätsi Põhiseadus ette nähutud valimiskogu alusel,kuigi tolle kokkulekus kvoorum puudus.Too valitsus hääbus vaikselt.











aleks30
63, Põlva, Eesti

...Nad ei soovinud ise langeda ootamatuste ohvriks,aga selleks pidid seda möönma ka allpool.Politseiriigis tekkisid õigusriigi alged.Kuuba raketikriis kainestas välispollitikat.Revolutsiooni ekspotija asemel hakkas NSV Liit muutuma tavalisemaks riigiks.Selleks oli vaja ka rohkem lävida,raudeesriiet hõrendada.See tõusev arengukaar jäi aga veel kaugele normaalsest riigist ja ühiskonnast.Sellega ristus langev majanduskaar.Juhtkond kaoas eneseuladuse.Nõukoude Liidu juhtivast poliitbüüroost oli saanud endasse sulgunud vanadekodu.Seal ei suutnud totalitaarset valitusvõimu hoida ega muuta.Tippuhid surid järjestikku nagu kärbsed.Kui tipus lõpuks toimus järsk põlvkonnavahetus,oli struuur juba nii nõrk,et enam ei kannatanud valja hädavajalike reformide raputust,Seda eritti,kui impeerium oli endasse ahminud ja taga kiusanud nii palju rahvaid.Nende esireas olid Baltirahvad.Nad olid teistest hiljem NSV Liitu tiritud ja teadlikud,et nende iseseisvad riigid olid olnud ekujõulised.Nemad lõid impeerimi lõhki.Enna aga tuli veel aastaid virelemist ja kõhklevaid refoikasteid.Ehhki Vaino püsis Nõukogude Eesti halduskonna tipus,tegid kodumaised kommunistid edusamme,kui vormiliseks ENSV riigipeaks sai 1983.a Arnold Rüütel ja ministrite nõukogu esimeks 1964.a Btuno Saul.Need kohad oid olnud Venemaa eestlaste käes1950-ndaiat saadik.Läti haldureiks jäid edasi Venemaa lätlased  ja Leedus kodumaised kommunistid.Nii,et nihe Eestis polnud sugugi paratamatu.Rööbiti venestamisega jätkusid kultuuri nüüdisajastamine ja režiimi arglikud katsed eramajanduse suunas.Eestit eristas side Soomega.Lääne turiste käis Eestis mitmeid kordi enam,kui Lätis-Leedus.Põhja-Eesti oli ainus paik NSV Liidu,kus sai vaadata läänelikku televisiooni.See mõjutas arusaamu.Erimeelsete tegevus kestis.Uue poliitilise küpsusastme saavutas Balti koostöö 1981 avaliku kirjaga ,,Tuumavaba tsooni loomisest Põhja-Euroopas''.Seekord oli 38 allakirjutajatest olid enamik lätlased.Nii nagu ,,40 kirja''puhulgi,oli võimudel raske nii mõisikku eiiepanekut kuulutada riigivastaseks,kuigi nad tegid seda,Rohkem võinuks võmu ohustada põrandaalune üleskutse ,,vaiksele pooltunnile'' iga kuu esimesel tööpäeval,kuni on rahudatatud teatavad mitte rahvusega seotud nõuded.Olnuks raske sellist…


aleks30
63, Põlva, Eesti

 Virgumisaastad 1980-1986

Nõukogude Liidus ristus 1980-ndail kaks arengukaart,poliitine ja majanduslik.Tagasivaates pehmenes totalitaarne režiim hirmuvalitseja surmast saadik üiiaegselt,kuid üha kiirnevalt,tagasilöökide kiuste.See,mis enam ei muutu,muutub väga sügavalt,sest ta teiseneb muutuvast mittemuutuvaks.Dünaamilist staatiliseks.Algses Nõukogude Liidus oli haagu.Julma hoogu.See tõmbas kaasa Hiina,Kuuba,Vietnami ja...ei suurt rohkem kedagi.Juhid muganesid ja vananesid.


aleks30
63, Põlva, Eesti

..Kas kodumaiste asehadurite tegevususes aastakümnete jooksul leidub midagi,mida võib pidada Eesti vasrupanupoillikaks? Et olla edukas,pidi see olema nii peidetyd,et seda Mokva ei märgamud.Haiduses suudeti hoida eesti keelt.Põllumajandust ja maaelu sai mõjutada kohalikul tasandil.Kui palju halvemaks võinuks olud minna ikma ENSV mõneda teiste astme juhtide vastupüüdlusteta,vajab veel uurimist.Kõik see toimus NSV Liidu majandusuliki umbrjooksu taustal.Riigi majandus kasvas alguses kiiresti,nii nagu saab kasvada ainult mahajäänud majandus.Kui koer Laika lendas avarusse,tundus,et NSV on rehnillselt isegi esirnda jõudnud.Olme parane 1960--ndail kiiresti -  aga lääs püsis kugel ees.Avaramad võrdusvõimalused läänega nõudsid,et ka NSV Liit pakuks rohkem tarbekaupu.Neid tuligi.Muude lootuste hajudes levis tarbimiskultuur.See õõnestas nii valitsevat ideoloogiat,kui ka aktiivset erimeelsust.Marksismi-leninsmi võeti veelgi vähem tsiselt,kui varem.See aga tähendas mõnede arust,et ka vastupnu nii tühjale kestale on mõttetu.Paljud leppisid kehtiva korraga,kuni see suutis rahuldada argivajadusi ja natuke isegi kaugemale minevat tarbimiskihku..Seda aga võim pikapeale enam ei suutnud..1970-ndate kaskel Nõukogude Liidu majandus takredus.Tarbekaupade tootmine hakkas majandussüsteemile üle jõu käima ja tsentraliseerimine tegi asju hullemaks.Jäik plaanimajandus võis alguses tomata,ent piir tuli ette ja väga järsult.Aastal 1975 hakkas Eestis olme taas halvenema.Paar aastakümmet oli Moskva suutnud pakkuda elutaseme tõusu neile,kes olid selle eest nõus taluma poliitilsi piiranguid.Selle ,,majandusliku legitiimsuse'' oli Moskva aastaks 1980 minetanud.Olme halvenmine üllatas elankkonda.Majanuslik ja rahvuslik protest hakkasid koonduma.

Virgumisaastad.1980-1986

Nõukogude Liidus ristus 1980-ndail kaks arengukaart,poillitilne ja majanduslik.Tagasivaates pemenes totaltaarne režiim hirmuvalitseja surmast saadik üliaegselt,kuid üha kiirenevalt ,tagasilöökide kiuste.See,mis enam ei muutu,muutub väga sügavalt,sest ta tesineb muutuvast mittemuutuvaks.Dünaamilsest staatiiiseks..Algses Nõukogude Liidus oli hogu.Julma hoogu.See tõmbas kaasa Hiina,Kuuba,Vietnami ja ... ei rohkem suurt kedgi.Juhid magavnesid ja vananesid.Nad ei soovinud…


aleks30
63, Põlva, Eesti

...Soome turiste hakkasid võimud lubama Tsllinna 1960-ndate keskel.Kodueestlaste käigud välismaale ja pagulaste külaskäigud Nõukogude Eestisse,mis 1950-ndail olid mõeldamatud ja 1960-ndail haruldased,said 1970-ndail suhteliset tavaiiseks.Aastaks 1980 polnud alla 40 aastastel enam läbielamisi iseseisvusajast ega palju lausterroriaastaistki.Uus põlvkond oli vabam hirmust,kuid oli ka kohanenud Moskva poolt peale surutud korraga.Vene sisseränd ksetis ja 1970-ndate lõpus lisandus uus vanestamiskampaania koolides.Protesti surusid võimud alla ikka jõhhkralt,kuid  just nagu vähem enesekindlalt kui varem.Rohkem hakkas esinema sellist rahvaprotesti nagu lilled vabassõja sangari Juius Kuperjanovi kalmule.Kui Tallinnas 1972.a Tšehhoslovakkia võitis NSV Liitu,kuulutaid TPI tudrngid tänavail ,,Meie võitsime!'' See olnuks kujuteldamatu aastal 1962.Kui Tartu võimud 1976.a rokk-kontserdi ära keelasid,tunnetades kasvas poliitilisi varjundeid,marssis tuhatkond tudengit poole ööni ringi,hüüdes võimavastaseid lööklauseid.Sama kordus,kui võimud keelasid rokk-ansamblit esinamast Tallnnas septembis-oktoobris 1980.Selle järel sundisid võimud kooe 200 õpiast välja viskama.Samal kuul kuulutas kuni 200 Tartu Katseremonditehase töölist välja streigi-esimese Eestis 40 aasta jooksul.Nagu öeldud,poiitiise vastupanu esmasiht on mitte lihtalt olla,vaid ka olla nähtav maalimas.Mida siis tollal näha oli? Esimemene märgatav omakirjastuslik põranda all leviv kirjutis oli ,,Loota või tegutseda?'' allkirjaga ,,Eesti tehnilse intelliegentsi arvukad liikmed'' ( juulis 1986,seega enne NSV Liidu sissetungi Tšehhoslovaikkiasse).1971.a alustas ilmumist põrandaalune ajakiri Eesti Demokraat.Selle numbreid läände ei jõudnnud,küll aga seal avaldatud Eesti Rahvarinde (ERR) programm,Moskva omakirjastusliku Jookvate Sündmuste Kroonika kaudu.1972.a saatsid ERR ja Eesti Demokraatlik Liikumine URO-le ja selle peasekretärille Tunne Kelami koostatud kirja.See oii kaua teel,kuni selle avaldas 1974.a Rein Taagepera Juris Dreifeldsi teaeleht Baltic Events Kanadas.Võimud vangistasid Artjom Juskevitši,Mati Kiirendi,Kalju Mätiku ning Sergei Soldatovi.Sellega viisid nad teae Eesti vastupanust New York Timesi.Protestid ja vangistamised tihenesid,ent teabe osas…


aleks30
63, Põlva, Eesti

sumbumisaastad 1968-1980.

NSV Liidus süvanes tardumus.Seni energiapõhine maaim oli liikumas teabepõhise poole.Moskva võim ei suutnud sinna kaasa minna,kuna oli nimme rajatud teabe piiraramisele.Oldi edasi uhked,et toodeti rohkem kivisütt ja rauda,sellal kui mujal hakkasid ilmuma arvutid.Räägiti isemajandamisest,ent tegelikult hoogustus majanduse keskendamine Moskvasse.Tartu restoranide menüüd tuli kinnitada Moskvas.Samal ajal tungisid vastupandamatult Noukogude Liitu kultuurimõjud läänest ja seda eriti Baltimaade kaudu,.Raudneeesriie roostetas.


aleks30
63, Põlva, Eesti

...Saksamaaga üleni kaasa minna oli võimatu,kuna ta oli liiga huhvitatatud Eesti maast üldsegi mitte eestlate olemasolust sel maalapil.Venemaa (sest mis see NSV Liit muud oli) samuti.Lääneliitlased olid liiga vähe huuvitartud nii maast kui ka rahvast.Nendega võis kaasa minna,pea võimatu oli aga end neile huvitavaks teha.Kolm võimalust:kaks,millega oli võimatu leppida ja kolmas,mida oli võimatu saavutada.Kui Vene väed juunis 1940 maa üleni okupeerisid,surus Moskva Pätsi moodudustama nukuvaliisuse mittekommunistlikest vasakpoolseist Johannes Varesega eesotasas.Osa ministeist nõustus ehk lootuses päästa,mis võime saada kutsutud juhtims,et siis seda teha verevaeselt.Ta pölnud vaimustav kõneleja nii nagu Tõnisson ega otsusekindel tegija nii nagu Päts.Ainult,et mõnelgi korral paremat just nagu polnud võtta.Uluots ei pürginud demokraatliku opostsiooni juhiks vaikiva ajastu algul,vaid teda paluti.Ta võttis tiitli vastu,ent ei teinud midagi ja sel viisil nõrgestas demokraatlikku vastupnu,enne kui vaikselt üle jooksis.Ainus,kelle lootusi ta vist rahuldas oli Päts,kes Uluotalt kui Rahvuskogu ja Isamaaliidu juhtfiguurilt ning hilisealt peaministilt muud ei oodanuki,kui oskuslikku haldamist ja agstustahte puudumist.Nii elas ta vaikselt üle ka NSV Liidu esimese okupatsiooni ja Saks oma,ainult Saksa aja alguses ja lõpus natuke häält tehes.Vaikiva ajastu vaikne kuju.

Poliitika Moskva ikke all ja paguluses (1945-2986)

Sõda oli lõppenud.Sõda kestis edasi.Sõda metsades võõrvõimu vastu.sõda taluniku vastu.Olgu ta põlistalu peremees,vabadussõjajärgne asunik või võõrvõimuagne uusmaasaaja.,kes selle maa pealselt jälle kaotas.Oli maa,mida hariti,kuid mis enam endale ei kuulunud.Oli laul ja laulupeodki,kus keel oli oma,aga suhu pandi võltse sõnu.Vormiliselt oli see Eesti Nõukogude Sotsialistlk Vabariik ( ENSV),mida haldas NSV Liidu Kommunislliku Partei Eesti haru (EKP).Kõigist eelnevaist võimudest Eestis oli see totalitaarseim,st täielikult hõlmavaim.Võib ju kujutleda,mis juhtunuks kellegi Jakobsoniga,kui ta…


aleks30
63, Põlva, Eesti

KOLME VÕIMALUSE POLIITIKA(1940-1944)

Kodumaist tsviliseeeritud diktatuuri asendas 1940.a hirmuvalitsus väljaspoolt.Vangistada,piinata,mõrvata üksi või hulgi,saata sundasumisele mitte oma tallu,vaid kõngema Siberis-see kõik oli võõrvõimu arsenalis.Millist poliitikat okupatsioonivõimud Eestis toetasid,nn väljaspool Eesti poliitika teemat.Mida pidada Eesti pöliitikaks pärast iseseisvuse kaotust,seni kuni kestis II maailmasõõda ja tulemused olid teadmata?Oli tegevus põranda all Eestis.Oli osalt sellega seotud välismaal.Ja tegevusjärjestikuste okupantide konrolli all,ent mitte päriselt nende hüoiknukkudena.Pidi otsutama,kas mängida rohkem Saksa,,Vene või läääneliitlaste kaardile.


aleks30
63, Põlva, Eesti

...Kes ütles?Laidoner.Jah,vastupanu 1939.aastal oleks sissetungi toonud varem- ent arvatavasti vältinud liidendamise otse Nõukogude Liiduga.Inimkaotused alanuks varem ,ent jäänuks kogusummas vähemaks,sest Moskval polnuks vajadust Eestit suruda Venemaa tasemele.Nendest Moskvale allutatud maadest,mis jäid väljapoole NSV Liitu ei tulnud massiküüditamisi Siberisse.Miks Soome venitas järeleandmiste tegemisega?Seal oli presidendist sõltumatu parlament,kelle enamus uskus,venelased ei julge rünnata (ent ründehetkel oldi selleks vlmis ikkagi).Miks nad nii uskusid,kui ometi Baltimaade allavandumine oleks pidanud neid demoraliseeima?Andmestik olukorra kohta oli samaladne.Selle hukgast sai valida meelapärast oma mõtteviisi kohaselt.Ajalugu oli aga kujundanud erineva mõtteviisi.Soomes andsid mõõtu vabade talupoegade järglased,kelle hoikut ilmestab ( ja ilustab)Anton Kangese ja Artturi Jarviluma näidend ,,Põhjalased''(1914),Eests seevastu old päriorade järglased Augugust Kizbergi tragöödia ,,Enne kukke ja koitu'' (1918)vaimus.Ja ainult ühel pool oli omapäine paralment.Eesti õigustused vastupanuta alistumiseks kehinuks samavõrra novembris 1918.Ei saanud olla nõrgemat riiki,kui oli Eesti Vabariik Saksa kupatsiooni lõpul.Tollal ei saadud aru,et lootust pole ja tehti rumalst peast õige otsus.1939.aastal tehti just nagu ratsionaalsest peast kahjulikum otsus.Välissurvele alla vandunud diktaator hoidis ikka veel sisevõimu enda käes,selmet kõiki rahvuslikke jõude kaasata.Uluotsa peaministriks panemine (12.10.1939 ) oli vaid tsentrikute ümbervangerdus.Tõnissob soovitas saata läände rühma noori hartlasi,et moodustada vajaduse korral ,,välisdelegatsioon'' 1918.a kombel.Päts tõmbus hoopis krampi ja sulges eraisikuile väljapääsu Eestist.Tsensuurialune ajakirjandus oskas ainult rahvat valeikukult rahustada.Pole siin mõtet kirjeldada lõppvisinat juunis 1940.,küll aga küsida,millisel viisil vaikiv ajastu aitas kaasa vaikivvale alistumisele.Jõusuhteid sügisel 1939 mõjutasid Pätsi-Laidoneri eelnevad tegemised ja tegemata jätmised.Tegemata olid jäetud kindlused ja relvastus.Tehtud oli rahva tasalülitamine.Eliidi isemõllevam osa oli surutud võimu juurest eemale.Diktatuuri võim sõelus enda poole kaasajooksikuid ja karjeriste,mitte meelekindalid isemõtlejaid.Raskel hetkel oli valitsuse…


aleks30
63, Põlva, Eesti

...Teisiti olnuks lugu,kui Eesti sügisel 1939 oleks vastu pannud.Soome pidas vastu neli kuud,Eesti oleks teinud ehk mõne kuu.Okupatsiooni kuvand ja edaspidine kulg olnuks soodsam kui see kujunes suvel 1940.Eneseväärikusest rääkimata.Tollal polnud silme ees Soome Talvesõda ( mis polnud ju veel toimunud),vaid Poola ehmatavalt kiire varismine Saksa tankiromikute alla.Teati,et vastupanu toob kohe inimkaotusi ja repressiioone.NSV Liidus oli terror juba üle aastakümne hoogustatud.Eesti tsenseeritud ajakiradus oli seda pigem maha vaikinud,sest nii oli rahulikum olla.Septembris 1939 oli meeldivam end üheaegse äärmuspldi kasuks,mis mõlemad soovitasid alisumist.Üks oli:,,Ega nad ikka enam nii hullud ole kui 1918.''Milleks siia vastu panna?Teine oli,et nad on,vastupidi hullud,et vastupanu korral hävitavad terve eesti rahva.Parem siis olla ori kui laip.Terve rahva hävitamise oht on taantjärele tarkus.Hitleti ja Stalini suured genotsiidid polnud veel toimunud ja olid maailmale kujutlematud.Toimunud oli ainult Osmani impeeriumi geonotsiid armeenlaste pihta ja Moskva holodomor ( surnuks näljutamine) Ukrainas,aga neid märgati vähe.Et õigustada alistumist,leiutas diktaator väljavaate ,millel tollal polnud tegelikkuses presidenti.Oli mugavam loota,et Saksa-Vene sõda algab peatselt ,,ja siis oleme päästetud''Millisel mõeldaval kombel ,,päästerud''?Sõja alates,ükskõik kumma suurjõu algatusel,oleks elementaarne tagala kindlustamine nõudnud ,et Vene väed Paldiskist ja Tallinna sadamast kohe Tallinna hõivanud.Kui Saksa väed hiljem oleksid Eestisse ulatunud,poleks nad enam ees leidnud Eesti Vabariiki.Kumma suurjõu heale tahtele saanuks seejärel loota ja millisel kujul? Ei lootus Saksa-Vene sõjale ei saanud septembris 1939 olla osa läbimõeldud plaan B-st,kuidas iseseivust säilitada.Sai vaid olle dune õhuloss,et mitte endale näkku vaadata tõehetkel,pärast vapraid kinnitusi,Eesti ei alistu võitluseta,nii nagu äsja Austraalia ja Tsehhoslovakkia,vaid kaitseb oma iseseivust ja neutraalsust.Nooed,kes ei videlnud Eesti mundris,pidid hiljem ikkagi võitelema…


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.