Päevikud


10.07.2019
aleks30
62, Põlva, Eesti

... Kord oli ta ise haige,kord laps või lehm.Vahest õnnestus ka,aga kui ikka tööga oli häda,siis aeti sundkorras kõik välja,kes vähegi suutsid.Käidi majast majja kõik läbi.Töid jagasid osakonnajuhataja ja brigadirid.Igas jaoskonnas oli juhataja,raamatupidaja,,arveametnik,maamõõtja,hiljem mehhaniseerimisajastul lisandus mehaanik ning igas tegevusvaldkonnas brigadirid.Reeglina olid kõik ülemuse mehed.Omal ajal oli vene satiiriajakirjas ''Krokodill'',selline tabav pilt.Istub kolhoosikontori aknal turske esimees ja vaatab pealt,kuidas vanad eided laadivad raskeid kotte.Vaatab ja ohkab:'' Küll tahaks tööd teha!Üldiiselt anti inimestele tõid vastavlt võimetele.Lambakarjas käisid enamalasti noorukid ja koolilapsed.Lehmadega tegelesid naised,aiandis ka naised,samuti lnnnufarmides.Hobusefarmis olid vanemad mehed,hobusekarjas nooremad.Heinatöödel käisid noorema ja tugevamad mehed.Hiljem saadeti traktorisrideks õppima,noord mehed,sealhulgas ka palju eestlasi.Kõik vaba rahvas nagu vanurid,invalidid,väikeste lastega naised kasutati hooaja-ja abitöödel.Sellisteks töödeks olid:koristamised,kõplamine,vee vedamine,valvuritöö,savitelliste kuivatamine ja pallu muud.Algaastil pidva aastarigse tööga hõivatud inimestel puhkepävi ei olnud,hiljem,siiski elu muutus kultuursemaks.Algul anti üks vaba päev kuus,pärast üle nädala.Töö eest tasusti väga kehvalt.Tihti sellegi vähse saadava töötasu eest sunniti inimestele riigilaenu obligatsioone.Nii,et ei jäänud endale peaaegu mitte midagi.Lubati,et hijem ostab riik obligatsioonid tagasi 10 aasta pärast,paraku jäi see ainull lubaduseks.Tõsi,1980.te keskel kuulutati,et ostetase tagasi ühe aastaäigu obiigatsioonid,aga need olid vist 1940-te lõpust.Kas keegi sai midagi,ei ole kuulnud.Muidugi polnud inimestel obligatsioone alleski,oli ju möödunudunud aastakümneid.Iinimesed olid sunnitud vahetama palju elukoti ja kolimiste tõttu olid kadunud paljud väärtuslikumad asjad,kui üks tühipaljas katteta paber.Eesllast Siberis oleku algaastail tehti enamik töid kästsi,abiks hobused ja härjad.Hiljem ,uudismaade ülesharmise kampaania käigus saabus ka sealsetelle põldudele hulk mitmesugust tehinikat..Nii oli iheina niitmises iseliikuv niidumasin,millel oli 7 2 meetrist lõiikeplaatt,seega töölaius 14 meetrit.Et hõlpsam oleks manööverdada,kasutati töös ainut 5 lõikeplaati.Et see oli küllaltki…


09.07.2019
LihtsaltLihtne
51, Tartu, Eesti

Kasutaja Liivia Pärtel foto.


09.07.2019
aleks30
62, Põlva, Eesti

... Püsikultuuidena kasvasid must-,ja punane sõstar,vaarikas,toomingas,Siberi õunapuu ja mitmed kohalikud õunasordid ditška ja ranetka jt) Suvel kasvati avamaal tomateid,kurke,arbuuse,meloneid,kõrvitsaid,turnepsi  midagi loomapeedi ja rõiika vahepealst, väga viha),porgandit.Suure osa aiandist hõlmas kanepipõld!Kanipi kiudu kasutati hobuserakmte ja kõite valmistamiseks,seemet aga loomadele jõusöödana.Seeme kõlbas ka inimestele süüa,kuid seda sai vaid juhuse tõttu.Arbuuside ja melonite järele oli nõudlus suur,sellepärast kasvati neid kaugematel ja suurematel põldudel,külast 10 ja enam km eemal.Mõned põlllu bahtši) olid üla 100 ha suured.Igal põllul oli relvastatud valvur,põllu ääres onn ja suuemate põldude valvuril oli kasutada ka rastsahobune.Arbuusid ja melonid oli väga kosutavad,kui kõrvale veel leiba sai,polnudki muud sööki vaja.Teraviljaasvatus arenes alles siis kui  1954.a.aluatati uuudismaade ülesharimisega.Siis paisati töödele kolonnnide viisi igasuguseid masinaid.Hariti üles suured põllud,külvati need täis.Huvitav oli see,et nõukogude võim ei tunnistanud tsaariaegseid mõõtühikuid,külla aga kasutas seda loosungiel ja üleskutsetel.Näites oli  uudismaade üleshaimisa allgaastal hüüdlause:''Kasvatasime miljon puuda teravilja!''Iga aastaa see nunber suurenes,kas see aga täiideti,seda ei tea keegi.Peaasi oli,et see number hästi suur oleks.Siis algas ka silo tegemine loomade jaoks.Skreepttega uuistati siloaugud,täideti maisi või päevalilledega.Kõig raskem oli talvel silo kättasaamine.30-40 kraadise talvis kümaga tuli lihtsalt kivestega tükkhaaval silo august kätte saada.Sama lugu oli heinavirnadega.Need lohistati talvel lauda juurde traktoritega.Alt olid need rullunud ja külmunud,pealt kaetud paksu lumega.Viljapõhku ei osatud kasutada,see põletati peale viljakoristust.Alles hiljem laudatööiiste tungival pealekäimisel,hakati kasutama allapanuks.Samuti ei kasutarud loomasõnnikut,ei põldudel ega aiandis.Ainsana tarvitati lambasõnnikut.Kevadel raiuti lambasõnnik lautadest tükkidena välja,virnas kuivatati duve jooksul ja kasutati talvel küttena ahjudes ja pliidi all.Väga omspärane oli töökorraldus.Hommikuti kogunesid töölised kontori või klubi juurde.Seal toimus tööde jagamine,see võis kesta 2-3 tundi enne,kui…


09.07.2019
LihtsaltLihtne
51, Tartu, Eesti

Kasutaja Liivia Pärtel foto.


08.07.2019
aleks30
62, Põlva, Eesti

...Aastal 1956.,kui ehitati uus sigalahoone Letnikisse ja vana lammutati,olid põranda all tohutu suured rotiparves.Ehitusmehed tapsid ühe päevaga üle 800 roti ja ladusid mäeveerele ritta.Keegi käis pildistamas.See oli aukartustäaratav rivi ja seal oli tõeliselt suuri rotte,mis ei jäänud keskmisele kassile.Piima saadi lüpsiehmafarmist,mis asus Letnikis..Seal oli 150 lehma,vasikad ja noorloomad.Piim töödeldi kohapeal ja ainus toode,mis müüdi inimestele,oli lõss.Ülejäänud läks kõik mujale.Talvel olid lehmad laudas suvel aga 9 km eemal Bolšaja Šardaika suvefarmis.Seal neid lüpsti ja karjatatati ja seal ööbisid suve läbi kõik lüpsjad ja karjused ka.Talveks aeti loomad põhifarmi.Lüpsjatel õnnestus salaja riiete all tuua lastele pudelitäsi piima,oli vast pidupöev.Linnukasvatus oli suvine tegevus.Kasvatati hanesid ja parte.Hanesdd peeti I farmis Berjozvojes ja pate III farmis Solzavodskojas.Linnutamid olid ehitatud järve äärde ja piiratud võrguga,ka vees.Linudele meeldis väga munda vette.Meie poisikestena suplesime sukeldusime võrkude alt lndude teritooiumle ja korjasime sealt mune.Sai jällegi mõne söögikorra..Ei tohtihud ainult valvuile vahele jääda.Talveks veeti iinnud miema,kevadel toodi uued noorlinnud.Seal nad munesid ja haudusid poegi.Aiandus oli samuti suvine ala.Aiand asus  III farmis Letnikis.Püsiaed oli Jenissei ääres madalikul. See oli ühest  küljest piiratud kõrgete kaludega,teise külje sulges Jenissei jõgi ja kollamanas küljes oli küljes oli jõest kaljudeni ehitatud aed väravarega ja valvuriga.


07.07.2019
aleks30
62, Põlva, Eesti

... Sõiduhobuseid olid kasutada ainult ülemustel.Need olid komandant,sohvoosi direktor,osakondade juhatajad ja peamehaanik.Põhiseelt kasutati paaris või kolmikrakendit.sõiduvahendiks oli suvel midagi vedruvankri taolist,,esi- ja tagatelge ühendasid vetruvad puitplaadid,peale oli vitstest punutud korv,kuhu mahtus istuma kaks inimest.Talvine sõiduriist oli saan.Tööhobuseid oli rohkesti,nende kanda jäi põhiline transporttöö.Tööhobused olid alati paarisrakendis.Vankteks,redelvanker ja kastvanker.Nendega veeti kõik vajaminev:hein,põhk,kartulid,vili,sõnnik,kivisüsi,arbuusid,melonid,kõrvitsad,ehitussavavi,piim jne.Nendega veeti lapsi kooli ja tagasi,lambakarjuseis lautade juurde ja tagasi,ka haigeid haiglasse ja muiid vajalikke töid.Kuna mägedevahelised teed olid küllaltki järsud ja kurvilised,läksid tihti hobused lõhkuma.Vahest oli ka õnnetusi.Ja veel tööloomad -- härjad.Härg oli põhiline tööloom sõja ajal,sest hobused,veeti kõik rindele.Ja peale sõda palju aastaid oli härg kannatlik töörügaja.Siberi avarustes .Härgi  kasutati paarisrakendis.Härgadega tehti sellisiseid töid,kus oli aega küll.Nendega künti,veerti põllubrigaadidessse vett,veeti sööta,härjad sõtkusid ehitussavi,,pumpasid sügavatest stepikaevudest vett,sikutasid jõest palke kaldale ja teinekód tirisid isegi mõne liiva kinni jäänud auto välja.Kuid nende osatätsus aasta-aastalt  vähenes ja 1956.-1957..a.kui eestlalased asusid Eestimaa poole teele,oli sohoosi jäänud kümmekond häga.


23445
42, Joaquin, USA

Ennustused Smarketsi börsil annavad teile põneva ja õiglasema võimaluse ennustada sporti, poliitikat ja muid üritusi. Smarketsi vahetuse õiglus on see, et enamik turge on peaaegu 100% - mida tuntakse õiglase raamatuna - kuna kihlvedude korraldajad on ehitatud üleüldiselt, mille tulemuseks on rangemad hinnad ja vähem väärtust.

Näiteks on kaheksa jooksjahobuse võistlust väga lähedane eelnevalt mainitud 100% -le Smarketsi vahetuses, kuid traditsioonilise kihlvedude puhul on nende sisseehitatud üle-voorul võistlus kuskil 112%. See annab kihlvedude vahendajatele kasumimarginaali ja annab ka bettoritele väiksema koguväärtuse.

Kihlveoportaal on platvorm, kus bettoreid võib teatud sündmuste tulemusel kaubelda. See erineb, lubades bettoritel kihlveo vastu kihlveo vastu, nii et bettoreid saab teha kihlvedude tegijana, määrates sündmuse koefitsiendid või kliendile, toetades teiste kasutajate poolt börsil määratud koefitsiente.

Ennustusvõimaluste vahetamise tehnoloogia, nagu Betbubbles, võimaldab kasutajatel otsekohe tuvastada, milliseid koefitsiente nad soovivad, et panused, mida nad soovivad, paigutada. Oluline on see, et kihlvedude vahetamise hinnad sõltuvad rahvahulga tarkusest, mitte aga kihlvedude korraldaja poolt.
Kuidas toimib kihlveo vahetamine?

Kui olete tuttav traditsiooniliste kihlvedude korraldajatega, võib kihlvedude vahetamine tunduda hirmuäratav. Aga kui te hindate erinevusi ja mõistate, kuidas nad töötavad, on palju võimalusi kaubelda ja seda väärtust ära kasutada - kas see on paremate koefitsientide saamisest või kasumi lukustamisest enne, kui tulemus on isegi teada.

Ennustused vahetavad lihtsalt platvormi ja paaride bettoreid üksteise vastu, et ennustused toimuksid. Börs võtab selle teenuse eest komisjonitasu - Smarkets võtab ainult tööstusharu madala kasumi eest 2% vahendustasu.

Selle asemel, et piirduda raamatupoegade poolt seatud koefitsientidega, ja ainult siis, kui…


05.07.2019
aleks30
62, Põlva, Eesti

... Kevadel ja suvel olid karja väikesed,40-50 talledga lammast,talledeta karjad olid suuremad.Sügiseks kard ühendati ja talveks moodustati 1000-2000-pealised karjad.Siis oli karja kohta tavaiselt 2 karjust.Talvel kraapisid lambad toitu lume att,heina said isatoiduna.Samuti jahu,kuivatud juurvilja,presssitud õiikooke.Eriti tugev iisatoit oli tõujääradr.Nii,et loomad said paremini süüa kui inimesed.Eks siis inimesed näpistasid loomade kõrvalt ja tänu sellele nii mõnigi inimene ellu.Transpordi- ja jõutöödeks kasvatati hobused ja härgi.Igas osakonnas oii tall,kus asusid   tööhobused ja tööhärjad.III osakonnas oii aga ka hobusekasvatusfarm,mis hiljem osakondade III ja IV ) ühendamise järel viidi üe Letnikisse.Hbuseid kasutati ratasahobustena,sõiduhobustena ja tööhobustena.Hobused olid kahes erinevas karjas,ühes olid taltsutamata,teises taltsutatud hobused..


05.07.2019
aleks30
62, Põlva, Eesti

....Nagu eepool öeldud,sohvoosi peamine majandustegevus oli lambakasvatus.Tagasihoidliku hinnangu järgi oli lambad 25 000-30 000.5000 nendest olid tõujääead.Enne sõda oli sohvoosis olnud üle 50 000 lamba.Sõjaaja vajadused rindel toiiduna ja ohvitseride kasukateks kahandasid karja 10 000 lambani.Edasine sohvoosi plaan kasvatada sohvoosis 100 000 lammast.Kõik lambakarjad paiknesid üksik-püsifarmides,kus igas oli 3-5 lambaauta.Iga laut mahutas kuni 2000 lammast.Erandiks oii Solzavodskaja küla,ks oli 3 ambaauta otse külas ja vastav arv lambaid.Nii,et polnud mingi uudis,kui küla vahel lambaid nagu pilvi taevas.Tõujäärad olid eraldi Barkii üksik-püsifarmis.Paaritumise jaoks eraldati iga osakonna jaoks üks jäärde kari,aeti osakondadesse,uttedega karjataii neid 2-3 nädalat ja aeti tagasi.Lambaid niideti üks korda aastas.Selleks käisid kõik karjad Polezajevos,kus oli ainus mehhaniseeritud villaniitmisjaam.Päevas niideti 1500-2000 lammast.Vill keerati rullidesse,laaditi autodele ja saadeti Minussinskisse.Kohalikuka tarbeks ei jäänud villatortigi.Kaks korda aastas tehti lammastele profülaktikat.Suve algul ujutati kreliini basseinis,et hävitada viilla sees olevaid hahaparasiite.Kevadel või sügisel joodeti sisse kaaliumpermanganaadi lahust,et vältida kõhunugilisi.Sõrgade lõikamine oli pidev profülaktika,,seda pidid tegema nii karjused kui laudavanem.Lambakarjustena töötasid kohalikud,enamasti perekonniti,eestlastesest põhlliselt naised ja noorukid,suvevaheaegadel paljud koolilapsed.Karjused viidi iga päev hobuvankritega 10-15 km asuvatessse ükiski-püsifarmidesse.Seal lasti igaühele kari laudast välja ja mine nendega stepiavarustesse.Õhtuti aeti lambad lauta ja sõit läks tagasi.Pimeda jõuti koju.Hommikul  jälle otsast peale.Lambaid karjatati aastaringi.


04.07.2019
aleks30
62, Põlva, Eesti

ELU-OLUST SIBERIS MINUSSINSKI:Minussinski sohvoos oli riiklik spetsiliseeritud tõulambakasvatusmajand,Veoloomadeks kasvatati härgi ja hobuseid.Oli ka sigala 500-600 seaga,lüpsilehmade farm 150 lehmaga,hanede ja partide farmid.Põllukultuurdest kasvatati peamiselt söödakultuure,nagu naeris,turneps,päevalill ja mais.Hiljem uudismaade ülesharimise käigus suurenes oluliseselt ka teraviljakasvatus ja kujunes lambakasvatuse kõrval üheks suuremaks majandustegevuse suunaks.Põhiliselt kasvatati nisu,ka kaera,päevalille ja ikka ja jälle maisi.Traktoreid oli sohvoosil 3,veoautosid 1.Inimesi oli sohvoosis 1500,neist töölisi 800 ringis.Sohvoos paiknes maa-ala 40x60 km,kindlaid piire ei olnud.Stepp oli suur ja lai,seal jätkus ruumi nii sohvoosi loomakarjadele kui naabuses aduvate kolhooside loomadele.Sohvoosis oli 5 küla 7 eraldi asuvat üksikfarmi,4 suvafarmi ja 10- 12 suvetarandikku stepis.Igas külas ja püsifarmis oli vähemait üks kaev.Mõni üksik oli ka kaugemal stepis.Enamik kaeve oiid väga sügavad,seatt vinnati vett härgade ja hobuste jõul suurte 200-300 liitriste vaatidega.Elekrtivalgust külades ei olnud,ainus eaktijaam oli sohvoosi keskuses remondikoja tarbeks..Hijem 1952.a.hakati elektirijaamu paigaldama ka kõikidesse küladesse..Elektrijaam töötas õhtuti ainult 3-4 tundi.Elumajade kütteks kasutati põhilliselt lambasõnnikut,hiljem ka kivisütt,samuti kõlbas põhk ja kõik mida õnnestus stepist korjata.Administratiivselt oli sohvoos neljaks osaknnaks`+ sohvoosi keskus.Külad olid osakondade kekskusteks,üksikfarmid loomalautade ja 1-2 elumajaga olid karjatamiskeskused.Külas asus hobuskasvatusfarm ja järvel suvine pardifarm.Küla nimi on pärit tsaarii ajast,kui sinna järve äärde rajati soolatehas.Soola aurutati järve veest.Meie sinna jõudmise ajaks olid tehasest järel ainult varemed ja üksikud aurutusbasseinide plaadi.IV osakond - Letniki küla paiknes Jenissi jõe ääres.Oli veel suvefarm,sigadele Malaja Šardaka,need oild samut jõe ääres,suvefarm lüpsilehmadele Bolšaja Šardaika,need olud samuti jõe ääres.Stepis paiknes püsifarm Barkii lammastele.Letniki küla oli tsaari ajal olnud mõisnike suvituspaik,oli säiinud sellest ajast mõni majagi,üks oli isegi kahekordne.1952.a.ühendati III ja IV osakond,nimeks jäi III osakond.Solzavodskaja…


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.