Päevikud


aleks30
63, Põlva, Eesti

    Alamate funjtsioonide usaldatavus.alamad paha peal

-------------------------------------------------------------------------------------------

Ebaualdusväärne ei sobi funktsioondesse,kus võiimalik kahju teha ( varastada) vm.

1) Aus mees kölab ametisse,sitta ei panna veepagi juure.

2) Ega hundist karjakoera ei saa.

3) Hundist ei saa karjakoera,ega kitsest kärnerilks

4) Hundist ei saa õuekoera.

5) Hundis ei saa õuekoera:hunt hoiab ikka metsa poole.

7) Hundist ei saa õuekoera,karust ei saa karjakoera.

8) Ei hundist karjast ei saa.

9) Ei hundist ei saa.

10) Pane kits kärneriks ehk hunt lambriseks.

11) Küll susi oskab karja kaitseda.

12)  Rebane ei kõlba kanade karjaseks.

13) Pane koer lihale vahiks.

14) Pane kits kärneriks,siis saavad puud kooritud.

15) Ega kassist karjakoera ei saa.

16) Pane kits kärneriks ehk hunt lambriseks- ükskõik.

17) Seast ei saa nurmevahti.

18) Kitsest ei saa kärnerit,ega seast nurmevahti.

Kel ( ameti või töö tõttu) ligipäs hüvedele,see kasutab juhust ( sel on õigus võtta)

1) Mis kokk see on,oma tehtud rooga ei maitse.

2) Miks rätsep nina peaks lõikama,kui riiet küll käes.

3) Kes hobust keelab suuga võtmast,kui ta jalgupidi põhkude sees tallab.

4) Kes hätja suud kinni seob,kui ta puhamast tallab.

5) Ega rehta tallavahobuse suud või siduda.





5) 


aleks30
63, Põlva, Eesti

     KUNINGAS,KEISER.VALITSUS,RIIK

1) Jumal kõrgel keiises kaugel

2) Ega valitseja kojal ole nii pikki kõrvi,et kuuleb vaese virisemist.

3) Kuninga slim mäeb kaugele.

4) Keiser on jumale järgimie.

5) Keiser sööb jõululaupäeval selget sularsva ja magab kahe kasuka vahel.

6) Kui riik rikas,siis rahvas vaene;kui rahvas rikas,siis riik vaene.

      SÕDA.KRONUTEENISTUS,SOLDAT

1) jumal lasku söjaväge ikka kuulda,ei mitte näha.

2) Ei sõda sõda too sööla-leiba.

3) Ega sõda sooja tuba ega leiba.

4) Ei sada aastat paranda,mis sõda riknu tnniga.

5) Sõja ajal on taeva väravad,katku ajal põrgu väravad lahti.

      Kroonussevõtmine,sodatielu

1) Ega kroonu leib ei lõpe.

2) Kroonuvägi on nagu merevesi:kust tuul puhub sinna läheb.

3) Ei õige söjamehe käsi ei väsi.

4) Mispärast siis kirikukinnas peab minema,kui raiekindaid veel võtta on.[ Kroonuteenistusse saatmise kohta:kirikukinna= perepoeg,rikaste laps;raiekinnas - sulasepoiss,vaeste laps].

5) Sõtta lähed,sitta saad.

6)  Mõru om haavakuur,viil  mõrum kuninga leib.

7) Küll raudike ,vasiksnahka leivakott,plekkpiimaämber su meheks teevad.

8) Kas pää puhuma või rist rinda.

    SUHTEID SUUREMATE  JA VÄHEMATE ( ÜLEMATE/ALAMATE ,VÄGEVAMATE/ VÄETIMATE,TÄHTSAMATE / TÜHISEMATE)VAHEL

1) Ega kaks kuningat ühe riigi peal vaiitseda saa.

2)  Kaks peremeest ühes majas ei või valiteseda.

4) kaks kurjavaimu ühe jäeves ei saa õigeks.

5) Härjad otsivad ikka karjas üksteist üles.

6) Kaks kukke ei saa ühe õue peal korda.

7) Kats pääiva palotse tõnetõist.

    kiskjad hoivad kokku,ei kahusta üksteist

1) Kaaren kaarna silma ei noki.

2) Ronk rongat välja ei noki.

3) Missugune vares teise silma nokib.

4) Ei karu karule liiga…


aleks30
63, Põlva, Eesti

11) Õigusel on mõnikord ka vahast nina.

12) Õigus õienda iseennast .

13) Õigus on kirju härja perses.

14)  kenel õigus,lasku püksid maha.

15.Õigust tallatakse jalaga ja mängitakse teise omaga.

16) Ülekohus sõidab tõllaga,õigus käi kahe karguga.

17) Õigus on õues küliti ja säädus sängis seliti.

18)  Õigus nurkas,luud silme ees.

19) Õigus all,ülekohus kummali äääl.

20) Õgus õieli all,kõverus kõhuli peal.

21)  Õigus nuta laua all,ülekohus irvita laua peal.

22)  Nii palju on veel Rootsi õiust järel,et kui maha kukkud,siis võid sa lubaga ülesse tõusta.

23) Advokati tint ei kirjuta muidu kui pead hõbevalget sisse viskama.

24) Raha pimestab seduse silma.

25) Vägi on ikka peal,olgu kaltas ehk kohtus.

26) kel õnn,sel õigus;kel kott sel kohus.

27) Kel jõud sel võit

28) Rikkaga on raske kohut käia:ta osta õigust.

29) Ära mine sakaga kohtusse:ei pääse enam koju tagasi.

30) Jumal kohus seisab üle kõikide.

31) Kohus on kolm päeva vanem,kui maailm.

32) Kohus ei pane kellelegi kikast majaharja.

      LINN,LINLANE,LINNASKÄIK

1) Linn on iga päev uus.

2) Mis on saun vihata,niisama voodi naiseta.

3) Sülega vii,pihuga too.( Linnaskäigu kohta)

4)  Tallinnas on kõik härrad,Kassisava karjane üksi isand.

5)  Mine vihata sauna ehk rahata linna.

6) Talueidel saba sitane ja suu rasvane,aga linnaemandal on pese puhas ja suu niisama puhas.

7)

Ei või linna minna rahata ega sauna vihata.

   KAUP,HIND.OST  JA MÜÜK.VAHETAMINE

1) Ilm teeb hinna.( Loomade ostmisel minnakse laadale)

2) Kelle laps selle nimi

3) Kuidas kaup,nõnda maks.

4) Kudas kaup,nõnda hind.

5) Kuidas asi nõnda kaup.


aleks30
63, Põlva, Eesti

      KIRIK JA PASTOR

1) Papp oli see talupoja jumal ja mõisnik ta keiiser.

2) Saks oli see talupoja kurat kerguõpetaja ta jumal.

3) Pastor on mõisniku suuvooder.

4) Lossikonn niida villla,tornikonn hoiab jalgu.

5) Hing kuulub jumall,pea keisrile,perse mõsnikule.

7) Kirikumees on kohtu käsi.

8) Kool on kiriku jalg ja kirik maailma sammas.

9) Küla kätte,vald suhu kihelkond kõhtu-kõik mahu mustale rongale.

10) Papi külimit ning kotisopp ei saa iia täis

   KOOL,HARIDUS.RAAMAT PABER,KIRI

1)  Kukk laste nuhtleja.

2)  Koolipoisi numer ikka kolm.

3) Ega raamatus üksi tarkust ei ole.

4) Elust saab ininimne hõlpsamini läbi,kui koolist.

5) Ori otsib omale,vanem vallale.

6) Vasikas tarvis vallatalitajaks panna,küll ta siia jooma õpib.

    KOHUS,KOHTUNIK,KOHTUSKÄIK

1) Kohut ja võlga pelga kui hullu hunti.

2) See on õnnetu inimene,kes tohtri ja advokaadi alla satub.

3) Rublaga minnakse kohtusse,kopikuga tullakse tagasi.

4)  Kohutu uksed on laiad sisse minna,aga kitsad välja tulla.

5) Kohtu uksi on kerge lahti teha.aga raske kinni panna.

6) Lai sisse minna,kiitsas välja tulla.

7) Kohtusse on hea sisse minna,halb välja tulla.

8) Kaarna sulega kirjutatakse kohtukirjad.

9)  Paragrahv on kõver.

10) Igal seadusel on kaks otsa,kui ümbe ei saa,siis astutake üle.










11


 
























aleks30
63, Põlva, Eesti

1.Altee- officinais Hailik altee,tokkroos:Altee on aedades kasvatav,harva metsistuv mitmeaastane raviimtaim kõrgusega 60-150 cm.Vars on püstine,viltjaskarvane ja 3-5-hõlmaliste täkiliste lehtedega .Leherootsud enamasti lehelabast lühemad.Alumised lehelabad laimunajad kuni neerjad südaja alusega,ülemised piklikmanajad või munaad,õied 2- või 3 kaupa keskmiste varrelehtede kaenlas,võrdlemisi suured läbimõõduga 20-30 mm.Kroonlehed kahvaturoosad kuni valged.Vili koosneb 15-22 osaviljast.Õitseb juunist septembrini.Töönduslikud kultuurid asuvad Ukrainas Põhja-kaukaasias..Võimalikult vara kevadwl külvatakse altee niisututud kergelt kuivatatut seemned 1-2 cm sügavusele.Reavahe 60 cm,külvinorm 8-10 kg/ha.Taimed tärkavad 8-18 päeva pärast.Et resvahede hariimist õigeaegselt alustada,soovitatakse külvata koos kiiresti tärkva salati või sinepi,et read olekaid nähtavad.Salati-või sinepi taimed eemaldatakse pärast altee tärkamist.Vastavalt vajadusele kohendatakse reavahesid ja puhastakseread umbrohust.Saak kogutakse 2-või 3 aastastelt taimedelt hilissügisel.Ravimina kasutatakse juuri.Juured kaevatakse või küntakse maa seest välja,pestakse,lõigatakse 20-25 cm pikusteks tükkideks kuivatatakse mitte üe 40 kraadi.Sageli aga lastakse pärst pesemist pisut närbuda,kaabitakse neit siis hall korgikht maha ja kuivatake lõplikult.Kuivatatud droogis ei tohi olla üle 14% niiskust,üle 3% puitunud juuri juutika osi,üle 3 % 


aleks30
63, Põlva, Eesti

1) Raha toob raha sisse.

2) Rahaga raha saab.

3) Kus rublad ees on,sinna veereva juurde.

4) Kus vett ees,sinna jooksb veel.

5) Vaesus kasvatab vaesust,rikkus,rikkust.

6) Vaene pea vaeva nägema,rikkale sugene esi suhu.

7) Rikas saab ilma vaevata,vaene peab paluma.

8) Rikkal lisaakse ligi,vaese võetakse ära.

9) Kellel on,sellele antakse;kellel pole selle käest võetakse.

10) Rikkus tuleb härgadega,vaesus houstega asub majasse.

11) Enne lõpeb rikka rikkus kui vaease vaesus.

12) Rikas saab pea vaeseks,vaene saab pea rikkaks.

13) Ega vaesus väsi inimese järel käies,aga nälg kohe maha jäeb,kui leia näeb.

14) Täna rikas,homme vaene.

15) Saab ikka targemaks,aga mitte rikkamaks.

16)  Ega vara vakka riku.

17)  Kopikas peab taskus olema,muidu koerad kusevad peale.

18)  Raha maksa igal pool.

19)  Raha eest saab kõik.

20) Rikka kuld matab-katab kõik.

21) Raha murrab rauda.

22) Raha ei haise.

23) Rikka on hea raba pealgi elada.

24) Raha ess avanevad kõik uksed.

25) Rahaga saab kohta osta,rahaga saab kohtus kosta.

26) Raha paneb rattad käima.

27) Iga asi tahab määrimist.

28) Kui ratas ei veere,siis rasva.

29) Määrimta ratas karjub ikka.

30)  Rikas loodab raha peale,vaene looda naha peale.

31) Raha ei ole leib.

32) Mis ei maksa rahaga,seda ei maksa nahaga.

33) Jumal lõi rikkale raha,vaesele tervise

34) Riksas ostab,sant kerjab,kust vaene võtab

35) Raharikkus-henge hukkus.

36) Raha aja hinge hukka.

37) Raha on hinge varas.

38) Kuld on hinge varas.

39) Suur raha pärib hinge.

40) Mees püüab raha,raha püüab hinge.

41) Rahakurat on kange.

42) Mida rikkam,seda tigedam.

43)…


aleks30
63, Põlva, Eesti

,, MUIDU'', KINK

1) Surm tuleb ükspäinis ilma maksuta.

2) Mis saab inimene palja hammate eest.

3).Muidu ei saa muhkugi otsa ette.

4) Muidu ei maksa midagi,muidu on oleksi sugalane.

5) Muiduandja on mulda läinud.

6) Ilmaandja on surnud.

7) Kinkja oli ära surnud,muidandja mulda läind,poeg Ostu järele jäänud.

8) Kinkijad on kinni pandud,muiduandijad mulda läinud.

9) Kinkija surnud ära Riia ja Pärnu vahele,tükk õlgi olnud suus

10) Kingitud hobuse suhu ei vaadata,

11) Mis kingitud asi,selle väärust ära küsi.

Andmine ja tagastamine.Laen,võlg ,pant

1) Piip tubakat pole võlg,kopik raha on võlg.

2) Suutäis viina ei ole võlgu,kopik raha on võlu.

3) Mis ei ole kingitud,see on laenatud.

4) Mis veasele laentud,pole rakkalegi kingitud

5) Ega kehva laenu kauaks ole.

6) Kus nälga,seal võlga.

7) Võta völga lase laenu.

8)  Võlg olgu võtmata,aga mitte maksmata.

9) Kes võla võtab,see laenu maksab.

10) Õige mees maksab oma võla.

11) Laena häda ajal,maksa ka õigel ajal.

12) Võlg mingu naerdes tagasi,aga mitte nuttes.

13) Võla mkmine on raha raiskamie.

14) Vana võlg on selge raharaisk.

15) Võlg on kuiri massa.

16) Võlg on kerge teha,raske maksta.

17) Võlg varanduseks,ja nälg kokaks.

18) Võlg võõra oma.

19) Võlg teeb võera orjaks.

20) Laenuleib ja laastu tuli ei kesta kaua.

21) Kes pandib,see sandib.

SANT,KERJAMINE

1) Sant vaese vend.

2) Sani kepp on kõige raskem.

3) Sandi kott ei saa kungi täis

4) Kunas sandi kott täis saab.

5) Sandi vald on suur

6) Kus on suitsu,sääl on süüa.

7) Kus suitsu,sääl sandi võlga.


aleks30
63, Põlva, Eesti

            Küsmine,lubamine,pakkumine

1) Kes santi vaest võib keelata,kui tema aga tahab kerjata.

2) Suu küsijal,suu keelijal.

3) Kes palub,see saab.

4) Kes palub see saab;kes koputab,sellele tehakse lahti.

5) Kes küsib,sellele antakse.

6) Anna,mis lubad;tee,mis tõutad.

7) Parem anda kui lubada.

8) Parem väika and kui suur lubadus.

9) Too ei ole raha,mis pakutas,too om raha,mis kätte andas.

10) Kes paju lubab,see vähe annab.

11) Paku pagarilapsele saia.

12) Kes kaupmehe lapsele komvekki pakub.

13) Ei märjale maale pole vett tarvis.

14) Ega pakutud palukest ei maksa põlata.

15) Mis antud auga,võta vastu tänuga.

16) Ära häbene vastu võtta,kui sulle auga antakse.

17) Mis antud auga,pane nahka rõõmuga

18) Olgu kott valmis,kui siga lubatas.

19) Pane aga pauna,mid pakutakse.

20) Kui pakutakse,pargi nahka.

21) Sõõ,kui pakutakse;joo,kui antakse.

22) Kui pakutakse,võta vastu.

23) Ega pakutud palukene kõlba.

24) Ega huntki psgutud pala taha.


Andja ja saaja suhtumine antusse.Tänu ja tänamatus

1) Kui sa annad,siis su pahem käsi ei pea teadma,mis parem käsi teeb.

2) Anna sandile  kord ja kohus,aga ära hauguta.

3) Tänu ei täida kõhtu.

4)  Aitähh eest ei anta midagi.

5)  Tänamata meel on maalima palk.

6)   Tänamata meel on ilma tänu.

7)   Inimene mäletab nii kaua,kui suu märg.

8)   Antud leib süüakse ära ja andja käsi põletatakse ära.

9)   Küla koer on nii kaua hea,kui talle and on.

10)  Koer liputab saba nii kaua,kui kondi kätte saab,pärast näitab sulle hambaid.

  11)  Viska koerale kont suhu,hakkab ometi pärast jälle urisema.

12)   …


aleks30
63, Põlva, Eesti

Soome sisemajanduse kogutoodang oli aastatel 2012-2015 languses.Rootsi majanduse oli langus või seisak 2012.ja 2013.aastal.Kõik see surus alla nende riikide üldist impordinõudlust,mis peegeldus kujukakalt ka Eesti ekspordis.Nii Soome kui Rootsi import oli veel 2016.aastal tegelikes hindades isegi väiksem kui 2011.aastal.Tagasihoidlikku majanduskasvu hakkas taas vedama sisetarimine.Keskmine brutopalk suurenes aastatel 2011-2017 839 eurolt 1221 euroni ehk 46 %,edestades tugevalt tootlikkuse kasvu majanduses.Ehhki taastumine kriisist oli Eestis võrreldes enamiku teiste Euroopa Liidu liikmesriikidea palju kiirem,ületati kriisieelne sisemajandus kogutoodangu maht reaalväärtuses alles 2017.aastal.See on puhtalt arvuline tõik ja majandusarengu seisukohalt mitte midai enamat.Nimelt ei möötnud krisieelne kasv ja tase,nagu öeldud,mitte majanduse tegelikku arengut,vaid need saavutati võõra,mitte aga meie oma rahaühekordse paiskumisega tarimisse.Pidu oli selleks korraks läbi,kuid selle eest tuli maksta ka väga kõrget hinda.Kas viimaste aastate majandusksv on olnud väike,paras või suur sõltub loomulikul hindajast.Münchhausenlikult end juuksidpidi üles tösta pole vöimalik,igaüks peab oma minevikutaaka kandma,sellest üleöö lahti ei saa,isegi mitte veerandsaja aastaga-Teisalt jälle,kui võrrelda Eesti oma kunagiste saatusekaaslastega s.o liiduvariikidega,siis vahe nendega on aja jooksul üpris suureks kärisenud.Seda Eesti kasuks.Ka võrdlus Kesk-Euroopa endiste sotsialisimimaadega pole põhjust häeneda,samuti võrdlust Euroopa Liidu n-ö vanadest liikmesriikidest Kreeka või Portugalia.Mõningast uut elavnemist Eesti maanuses võib täheldada 2016.aasta lõpust.Kiirenesid nii sisemajanduse kogutodangu (2016.ja 2017.aastal vastavalt 3,5 ja 4,9%) kui ka eksprdi kasv.Sama ajal iseloomustab Eestit sisuliselt täshõive,mis on kaasa toonud kas või palkade kiire kasvu ja inflatsiooni järsu kiirenemise 2017.aastal,kusjuures Baltimaad on taas saanud infaltsiooni puhul liidriks Euroopa Liidus Struktuurset kohandamatust peegeldavad pinged tööjõuturul survestavad taas palkasid,mis kasvad võrreldes tootlikkusega ennaktempos.See omakorda peegeldub ka sisetarbimise määravas rollis majanuskasvu puhul.Omaette teema…


aleks30
63, Põlva, Eesti

Kriisijärgne kasv toetus juba suuresti töötlevale tööstusele ja eksprdile,mida toetaa tugevalt Eesti peamiste ekspordi sihtriikide Soome ja Rootsi majanduse kiire taastumine,kelle majanduskasv oli 2010.ja 2011.aatatal Euroopa kiiremaid.Taas leidis kinnitust,et Eesti duguse väikese ja ülimalt avatud majandusega riigi edenemine saab toetuda vaid ekspordile,mitte aga laenurahale toetuvale sisetarbimiselle,mis suurendab küll töökohade arvu suletud majandussektorites ja statiliselt ka sisemajanduse kogutoodanut,kuid ei aita karvavõrdki kaasa majanduse tegellkule arenule.Suuresti deflatsioomilise iseloomuga üleilmne kriis aitas maha suruda inflatsiooni ka Eestis,mia lõi ainulaadse võimaluse täita eurole üleminekuks vajalik inflatsioonikriteerim - otustamise hetkel ei tohtinud Eesti inflatsioon ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga riigi keskmist rohkem kui 1,5 protsendipukti võrra.Kuna valisussektori eelarve puudujäägi (see võis ollla kuni kolm protsenti sisemajanduse kogutoodanust) ja riigivõlaga (maksimaalselt 60% sisemajanuse kogutoodagust või lähenemine sellele mõõduka kiirusega) polnud Eestil olnud tänu oma rangele rahanduspoliitikale kunsgi probleeme,oli tee ka viimase nn Maastrichti kriteeriumi täitmisega lõpuks eurole lahti.Krooni vahetuskurss euro suhtes oli olnud muutumatu juba 1992.aasta rahareformist intressimäära krireeriumit polnud aga võimalik rakendada,sest Eestil puudusid vastavad valisuse võlakirjad.Ja nii sai Eestist 1.jaanuarist 2011 Euroopa Majandus-ja Rahaliidu ehk eurotsooni 18.liige.Puhtalt majanduslikus kontekstis oli see isegi olulisem saavutus liitumine seitse aastat varem Euroopa Liiduga.See oli omalaadne kvliteedimärk.Tõsi,on neidki kes väidavad,et Eesti valis reageerinuna 2008.aasta kriisile eurole ülemineku,sest ,,eksisteeriva kompententsi ja võimekuse (või nende puudumise) tõttu ei olnud Eesti poliitikutel muud valikut kui põgeneda eurotsooni .Miskipärast möödus Lätil ja Leedul,kes ei ,,põgenenud''euotsooni,see kriis veelgi valusamalt.Sisemajanduse kogutoodagu ja keskmise kuupalga langus ning tööstuse kasv oli kõigis kolmes Balti riigis enam-vähem võrdne:2011.aastal ületas Eestis keskmise kuupalk keiisieelsele 2008.aasta taseme 1,7 %…


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.