Päevikud


aleks30
61, Põlva, Eesti

6.Meetod:Janne Holmen kaustab oma doktoritöös järgmist meetodit.Kõigepealt kirjaldab ta 1940.-1990.aastate ajaloo õppeplaane Rootsis ning võrdleb neid Norra ja Soome omadedga.Seejärel võrdleb ta Rootsi,Norra ja Soome tsitaate.Ta selgitab,kuidas erinevate aastakümnete õpikud käsilevad USA-d ja NSV Liitu.Sel moel ilmneb,et suurriikide kirleldused on õpikutes suures osas sarnased,kuid leidub ka palju erinevusi.Soome õpiud näiteks näiteks on Nõukogude Liiduga sõlmitud rahulpingust tugevani mõjutatud,kui teiste Põhjamaade õpikud.Nõukogude Liidu ja USA iseloomust õpikutes on doktoritöödes kirjeldatud Põhjamaade väikeriiklikust seisukohast.Põhja on,nii  nagu Balti riigidki väokesed riigid kahe suuriigi USA ja Nõulogude Liidu vahel.Kokkuvõttes nätab Holmen,kuidas sõltuvus suurrikides Põhjamaase õpikutekste õjutab.nende kahe teadlase kogemusi kasutan ma õpikute tekte kirjldades.

6.2.Tähendulik ajakugu:Keskne idee Jan Patoca loomingus on see,et ajalool peab olema tähendus,mis resuleerub aktivees tegavuses.Ma kirjrldan siin tema mõtted,kuidas on võimalik ajalugu uuesti vallutada ja kasutada.Patoca teoorias on niisiis keakne läsitus,et ajaloolistel sündmustel peab olema tähendus.Ilma selleta on üksikjuhtumid mõttetud ja sihitud;ütlusi ajalooliste sünmuste kohta võib teha vaid siis,kui neil on oma ilmne telaos - sihtt,annsb üksikjuhtuitele mitte üksnes tähenduse,vaid  määrab ka nende lõplku eesmärg,alguse ja lõpu.Patoca estuses ei alga ajalugu problemaatilisuse alguasest ega hetkest,kui see tekitab ,,inimkonna kollektiivse mälu,vaid varem enesetmõistetava eelajaloolise elu probematiseerimsest.Eelajaloolise ininmkonna aktsepteertud arusaamade läbiraputamisest,kui inimene avastatb võimaluse elada vabana ja sidumata end jõududega,mis on seda algusest saadik valitsenud.''


aleks30
61, Põlva, Eesti

Pedagoogilist teksti iseloomustab tunnus,et  see ei ole loodud uute teadmiste vahendamiseks.Selle eesmärk onrepprodutseerida või taasluua olemasolevaid teadmisi.Pedagoogiliste tekstide silmnähtav funktsioon on toimida didaktilis tööriistana esitavad õpikutekstid infot,bahendavad teadmisi,reprodutseervad norme ja annavad selgitusi.''Õpikutekstid annavad - nagu ütleb ka Selander - faktlisi teadmsi süsivesinikest,saksakeele tegusõnadest, Karl XII-st jne.Ajagan räägigib ka kooliõpikute selektiivsest funktioonist:korraldada koolis omandatut,valida ja konbineerida teatud väärtushinnanguid ning teadmisi,pöörab rõhku ühtedele  maalimavaadetele ja väldib teisi.Niisiis on pedagoogilistel tekstidel lisaks dialektilisele funktsioonile ka selektiivne funktioon.Ajagan selgitab,väljendades oma seisukohta õpiku niisuguse mõju kohta:,See selekteeriv ülesanne,mis tektil minu hinnangul on,seob seda mingll kindlal ajaloolisel perioodil tugevalt valitseva deoloogia tootmise  ja taastootmisega.''Kokkuvõtlikult ütleb ra,et teksti sõnatus ei ole mingi enestmõitstav nähtus,see ilmneb selgelt sellistest ideoloogiatatest läbipaistvatest teksidest,nagu seda on ajalooõpikud.


Millu555
Tartu, Eesti

Imelikult astub alla
kevad kellukesi tilistades,
paneb aralt maale ühe talla,
teine jalg jääb õhku kumisema.
Ning siis läheb rõõmsalt vilistades,
ikka õhus üks ja teine maas,
järgi vilistab ja õitseb aas,
hakkab kõikjal särama ja sumisema.

Tule, pääsu, teeme endal pesa
räästa varju, roogu, ristinuppudesse.
Lõoken, kui lõhnab karikakrais kesa,
Minu laul saab üle sillerdama.
Minu laul on arm, see kullerkuppudesse
paneb mett ja kulda, lükib õide puud,
avab lindude ja laante, vete suud.
Tule, päev ju hakkab pillerdama.

(Henrik Visnapuu)



aleks30
61, Põlva, Eesti

5.3.Individuaalne ja sotsiaalne aspekt:Me oleme enamasti ühel meelel selles,et ei ole olema tekste,mida võib mõista või tõlgendada kui puhtindivduaalset avaldust,kuid mitte ka kui avaldusi,mis ei ole üldse indiviidaga seotud.Mõttevahetuses tuleb kasutadda hoopis dialektilste opostsooonide ja sünteeside mõisteid.Sellepärast võib igat konkreetset idividuaalest ütlusust,isegi kui tegemist on vaid üksikute sõnadadega,vaadelda kui sotsiaalset avaladust.Ehkki iga iniviid kastutab ütlise sisu oma personaalsel viisil,on see ütlus osa sotsiaalsest tegelkkusest.Sin lähtume saisukohast,et tekste ja tekstide loomist tuleb vaadelda osana dialetlisest liikumisest üldise ( sotsiaalsed koolid,dikursused,ideoloogiiad ja mõtteviisid) ja kuidas ( konkreetses ajaloolises olukorras asuv inimene neid norme tõlgendab ja konretseerib) aspeki vahel.Siin on lihtne leida seoseid keeleteaduslike uurimustega.Kui jägida,kuidas keel erinevaid ühikonlikke suhted kirjeldab,võivad selles vilksatada autori ideoloogilsed motiivid..Ideoloogiat konkretiseerib teatud keeruline sõnastus,Niisiis esineb selle seisukoha järgi pidev vastastikune toime keelelise ja ideoloogilise tasandi vahel.

Teksti võim - võimu tekst:Nüüdisaegses loolis loobuvad  palijud õpetajad õpikute kasutamisest või kasutavad neid õppetöös vaid osaliselt.1950.aatstel oli olukord teistsugune.Siis väljendasid kooliõpiud selgemalt keskvõimu seisukohti.Sel aja oli õpikute traditstioon tähtsam kui praegu ja õpik oli ühtlasi didaktilne teejuht,kudas ja millises järjekorras õpilastele kurususe osi õpetada.Võimu tekst kirjutas ette ,mida kodanikud tekstitruu õptaja abiga õppia pidid.Teksti võim oli 50.aastate koolis teistsugue kui praegu.Riikliku õpikute uurngu tulemsel on kindlaks tehtud,et õpikutekstid olid vastavuses valitseva võimu püüdlustedega.

5.5.Pedagoogline tekst ja selektiivne traditsoon:Selander kirjutab pedagoogiste kohta ülevaatlikult: ,,Pedagoogiline tekst erineb muudest tekstidest sellle poolest,et  see on produtseeritud 


aleks30
61, Põlva, Eesti

5.5.Pedagoogiline tekst ja selektiivne traditsoon:Selander kirjutab pedagoogilste tekstide koha ülevaatlkult:,,Pedagoogilne tekst erineb muudedest tekstidest poolest,et see on produtseeriud kindlaks insititeeritud  kasutamiseks oma korraldudega haridussüsteemis.


aleks30
61, Põlva, Eesti

5.3.Individuaalne ja sotsiaalne aspekt:Me oleme enamasti ühel meelel selles,et ei ole olema tekste,mida võib mõista või tõlgendada kui puhtindivduaalset avaldust,kuid mitte ka kui avaldusi,mis ei ole üldse indiviidaga seotud.Mõttevahetuses tuleb kasutadda hoopis dialektilste opostsooonide ja sünteeside mõisteid.Sellepärast võib igat konkreetset idividuaalest ütlusust,isegi kui tegemist on vaid üksikute sõnadadega,vaadelda kui sotsiaalset avaladust.Ehkki iga iniviid kastutab ütlise sisu oma personaalsel viisil,on see ütlus osa sotsiaalsest tegelkkusest.Sin lähtume saisukohast,et tekste ja tekstide loomist tuleb vaadelda osana dialetlisest liikumisest üldise ( sotsiaalsed koolid,dikursused,ideoloogiiad ja mõtteviisid) ja kuidas ( konkreetses ajaloolises olukorras asuv inimene neid norme tõlgendab ja konretseerib) aspeki vahel.Siin on lihtne leida seoseid keeleteaduslike uurimustega.Kui jägida,kuidas keel erinevaid ühikonlikke suhted kirjeldab,võivad selles vilksatada autori ideoloogilsed motiivid..Ideoloogiat konkretiseerib teatud keeruline sõnastus,Niisiis esineb selle seisukoha järgi pidev vastastikune toime keelelise ja ideoloogilise tasandi vahel.

Teksti võim - võimu tekst:Nüüdisaegses loolis loobuvad  palijud õpetajad õpikute kasutamisest või kasutavad neid õppetöös vaid osaliselt.1950.aatstel oli olukord teistsugune.Siis väljendasid kooliõpiud selgemalt keskvõimu seisukohti.Sel aja oli õpikute traditstioon tähtsam kui praegu ja õpik oli ühtlasi didaktilne teejuht,kudas ja millises järjekorras õpilastele kurususe osi õpetada.Võimu tekst kirjutas ette ,mida kodanikud tekstitruu õptaja abiga õppia pidid.Teksti võim oli 50.aastate koolis teistsugue kui praegu.Riikliku õpikute uurngu tulemsel on kindlaks tehtud,et õpikutekstid olid vastavuses valitseva võimu püüdlustedega.


aleks30
61, Põlva, Eesti

5.2.Tekstide dialoog:Tavalne keelepruuk ütleb meile,et enamik väidetest on dialoogilised.Me lausume midagi,mis seondub millegi varem öeldu või kirjutatuga.Rääkides ja kirjurades viitame seosele,milles kõlab palju hääli.Samaoodi on ajalugu kirjeldavate tekstidega.Tektid on ajaloos olemas ja kirjeldavad ajalugu.Strue Langström ütleb,et  ajalugu ob pandud sõnadesse ja sõnad ajalukku,ning väidab,et need on kaks omavahel seotud aspekti.Ajalgu on pandud sõnadesse - see tähedab,et uued tekid absorbeeriva möödaniku tekste ja tuginevad nendele..Sõnad on pandud ajalukku - see tähedab,et möödaniku tekstidele vastates ja neid töödeldes looe ajalugu ning ennetame tulevasi tekste.


aleks30
61, Põlva, Eesti

5.1.Teised:Luis Ajagin Lester kirkutab oma töös ,Teised'' muid kuiltuuriringkondi kästlevaid tekste ja ütleb: ,,Mnu töö põhieeldus on see,et teiste kultuurrngkondade kirjedus hõlmab oma kultuuri mõistmidt,mida peetakse enesetõistavaks''.Ma soovin kirjeldada seda enestmõistetavust ja vaaselda,kuidas need eeldused muutuvad läbi aegade.Minu töös kohtun mina ise Põhjala elanike ja Balti rahvastega erinevate gümnaasiumiõpikute tekstides.Need tekstid,mida ma käsitlen kirjadavad või jatavad kirjeldamata Balti rahbaste saatuse.Teise maailmasõja esimestel aastatel.Tekste uurides leidsin neis palju lünki ja ka lünkade teket olen üritanud vaadata kui tõika,mlle osalised oleme nii meie kui ka rahvad Läänemerr idakaldalt.Rootsi günaasiumiõpikud kirjeldavad neid teiste Ida-Euroopa rahvaste saatusi oma seisukohast lähtudes.Teiste kirjedamine muutub.nagu Ajagin-Lester:''Teiste kirjaldamne tähendab sageli seda välja ütlemata ja teadvustamata,kirjaldava hääle kirjedamist''.Ajagin-Lester vaatleb kooliõpikute tekste ühtlsasi nende sotsiaalses kontekstis.Kooliõpikute tekitid on kujunanud ühiskonna ja ühiskond  on kujundanud kooliõpikute tekstid.Strue Längström on oma ajaloolis-didaktilses uurimuses põhjalikult kirjeldanud õpikute kootamise olusid Rootsis eelmise sajandi lõpis.Lisaks jutustavad õpikute koostajad neilt võetud intervjuudes ise,kuidas kuidas nad oma tööd tegid ja mis neid tolllal mõjutas.Edasi kõneleb Ajagin-Lesteer,kuidas õpikutektde eeldusest lähtudes jõutakse välja kesksete üleüldiste küsimusteni.Mis on tekst? Miks koolitekstide tarbeks välja teatud kindlad kultuurisaadudsed,sümbold,teemad ja teadmised? Mispärast teised välja jäetakse?Alljärgnevas kasutasin,nii nagu ka Ajagin-Lester,järgmist tööviisi.Uurin,kuidas vaadeldud tektid käsitlevad 1941.aasta sündmusi Eestis või kuidas need sündmused neis käsitlemata jäetakse.Jälgin,kuidas tekstid loovad terviku,milles ka lünkadel on oma osa .Patoca nimetab neid lünki tühikuteks.Milline roll on pedagoogilistel tekstidel ideoloogiate ja mõtteviiside loomisel / taasloomisel?


aleks30
61, Põlva, Eesti

Eesti on Rootsile ajalooilselt rähtis naaerriik.Eesti on olnud ka Rootsi osa.Kauakestnud loomulike naabelike suhete tagajärjel oli Eestis enne Teist maaliasõda tekkinud märkimiaväärne Rootsi päriolu rahvatikurüh--eestirootslased.Ruhnu saarel,kus olid eranditult rootslased,otsutati Punaaemee okupatsioonile tõelist ralavastatud vastupanu.See on üks vähemtuntud osa Rootsi militaarsest ajaloost:rootsi rahvuspühm keeldus alistumast võimule,mis püüdis välja saata vana rootslaste asumi.Eesti on pikka aega olnud Rooti osa,üks Rootsi koloooniatest.


aleks30
61, Põlva, Eesti

  EESMÄRK: Uurimuse eesmärk on analüüsida,kuidas Rootsi käsitlevad gümnaasiumiõpiud 1941.aasta sündusi meie naaberriigis Eestis.Eeskätt on keskendutud küüdiamistele ,mis hõlmas kõiki Eesti ühiskonnakihte,tõi endaga kaasa märimisväärseid inimohvreis ja mõutas eeslasi,kui rahvust pika aja kestel.Veel tänapävalgi võib nende sünduste tagaärgi Eestis eri viisidel näha.Selle ajavahemiku poliitilised ja majanduslikud muudatused põhustasid suuri kannatusi rahvae,kes pidi üle elama küüditamised,sõja ja laastamise,ning pikaajakisi ühiskondlikke ja struktuurilisi kriise Euroopa aladel.20.saandi vägivallavalitsuste all piinlesid paljud.Mõlema suure ideoloogia,kommunismi ja natsismi juured peituvad maailma hegemooinias.Kommunistliku pealetungi taga seisab Komitern ja rassistliku nataonaalsotaialismi taga mitmesugused natsitlikud parteid,mid toeatavad rassistlikud orgiastsioonid kogu maalimas.Üks teise maailmasõja suurimaid lahinguvälju oli Ida-Euroopa,kus Vene-Saksa sõda tabas vahet tegemata nii relva käes hoidvaid sõdureid,kui ka kaitsetut tsiviilelanikionda.Ümberasustamised hävitasid alatiseks palju vanu hindamatuid Ida-Euroopa ühiskondi ja kultuure.Rahvaste ümberasustamisrel oli oma eesmäk-tugevadada keskvõimu positsiooni ja valitseva režiimi julgeolekut.1945.aasta rahu saabus sõjast järele jäänud varmetele ja vägivalda kogenud rahvastele,kes olin näinud oma sugulasi tühjas mõttetuses hukkumas.Selle sõja jätkuna jäi kestma vägivald tsiviilelnike kallal,kes ei suutnud unustada ebaõglusy,mis neile osaks langes.Need Ida-Euroopa rahvad pidid veel pooleks sajandiks rahu ja vabadust ning rahvulku suveräniteedi tunnistamist ootama jääma.Aastatel 1945-1992 töötas Eesti Välisministeerium eksiilis ainsa valitusasutusena lakkamatuit selle nimel,et üldsus teaks nende kodumaa saatusest ja võttis samal aja raske ülesande tagasi tõrjuda organiseeritud propagandat,täis valesid,pidid toetama Molotov-Ribbentropi pakti allakirjutamisega algus saanud rõhumist.Alles Poola tööliste võitlus ja Balti rahvaste vabadusvõitus suutsid Euroopa liita demokraatlikuks ühenduseks,mis mõistb hukka vägivallaideoliigiad.Sellel koostööle tugnedes suudeti rajada uued demokraatlikud ühislonnad.


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.