Päevikud


15.08.2019
MATTIU
44, Mõisaküla, Eesti

Kes saaks annetada kas 1. euroga või rohkem, abiks ikka.

Endal jääb puudu kuna saan ainult töövõimetus toetus raha sissetulekut, kasutam ratastooli kuna olen alakehast alvatud.

Minu panga arvele. 

Janek Matti

EE272200221070953319


aleks30
62, Põlva, Eesti

...Paraku jäi tal poolusst puudu umbes 250 km,sest rike ühe lennuki mootoris mõlemaid Amundsieni lennukeid ette võtma hädamaandumise keset Arktika jäävälju.Alles pärast kolm nädalat kestnud ränka tööd õnnestus meestel ühel lennukil uuesti õhku tõusta ja Teravmägede baaslaagi poole tagasi lennata.Aasta hiljem ületas visa Amundsen siiski pooluse - seekod õhulaeval ,,Norge''.Lennukil jõudis esimessena põhjapooluse kohale kuulus Ameerika maadeavastaja Riichard E.Byrd,kes oma komemootorilisel ,,Fokkeril''jõudis 9.mail 1926.a.küll eesmärgi kohale,kuid halva ilma tõttu tal maanduda ei õnnestunud.R.E.Byrd oli esimene,kes 1929.aastal jõudis üle lennata ka lõunapoolusest,kuigi maanduda ei saanud ta sealgi.Nõukogude Liidus moodustati 1925.aastal eriline riiklik komisjon,kelle ülesandeks sai mitmesuguste kaug-ja ülelendudude oganiseerimine.


aleks30
62, Põlva, Eesti

... Tänapäeval leevendab mainitud probleemi paneelelamentide kasutamine lennuki konstruktsioonis.See,juba 1937.aastal esmakordselt kastusele võetud tehnoloogiine võte vähendab lennuki monteerimistööde mahtu kuni 20% võrra.Lennukite pidev tehniline täiustamine ja nende arvu suurendamine võimaldas laiendada ka nende kasutamissfääri.Kohe pärast Esimese maalimasõja lõppu hakati lennukeid tsiviilotstarbeks kasutama.Esimesed reisilennuliinid loodi Saksmaal Berliin-Weimar) ja Prantusmaal Pariis-London) juba 1919.Eestis tehti reisilendudega algust 1921.aastal,millal avati lennuliin Tallinna ja Stookholmi vahel Esimene regulaarne lennuühendus Nõukode Liidus algas 1923.aastal Moskva ja Nižni-Novgorodi vahel.Kahe maalimasõja vahelisel peodiil kujanesid erakordselt populaarseks mitmesugused kaug-ja uurimislennud.Eeiti kõitsid asjahubilisi lennud üle Atlandi ookeani,samuti pölaarpiiirkondade ja väheasustatus alade kohal.Esimesed lennud üle Atalndi õnnestusid juba 1919.aasal Kapten-leitnant Albert C.Read viie kaaslasga lennupaadil NC-4,John Alcoc ja Arthur Whitten Brown lelnnukil Vickers ,Vimy''Inglise õhulaev R34 major G.H.Scotti juhtimisel),kuid alles ameeiklase Charles A.Lindbeghi soololand ühemootorilisel lennukil New Yorgist Pariisi 1927.aasta mais kutsus esile ookeanilendude palaviku,muutes säärased lannud mõna aastaga küllaltki tavaliseks sportlikes üritusteks.lennu ümber maailma viisid 1924.aastal lõpule ameeriklased kolmel ühemootorilisel Douglas biplaanil.Lend algas 6.aprillil ja lõppes 28.septembril.Suurt tähelepanu äratas Wiley Posti ja Harroold Gatty 8-päavane lend ümber maailma1931.aastal.Vähem tährlepanu äratanud lennu ümber maaima võttis 1932.aastal ette Wolfgang v.Gronau.Tema vesilennuk Dotnier ,Wal'' oli teel kokku kolm ja pool kuud.Paraku ei lõppenud taolised kauglennud mitte alati trumfiga.Kahe leedulase S.Dariuse ja S.Girrenase vahemaandumiseta lend New Yorgist Leedumaale 1933.aastal lõppes asjaosalistele traagiliselt -nad hukkusid mõnevõrra ssegastel asjaoludel Saksamaa kohalvaid 650 km kaugusel oma eesmärgist.Erilise tähtsuse omandasid kauged kenntretked Nõukogude Liidu põhjarajoonides,samuti Siberi ja Kaug-Ida teedeta aladel.Ainult õhusõidukitega võis seal edukalt lahendada kõiki liiklus-ja posti-ksubaveo probleeme.Polaaralade jääväljade ületamisel muutusid aga lennukid aga lausa asendamatuiks.Keda poleks…


aleks30
62, Põlva, Eesti

...Kahekümnendatel aastatel oli see hävituslennukeil 27-32%,luurelennukeil 30-35%,pommitajail ja tsviillennukeil 35-30%.Ka nüüdisajal kõigub kasutegur peamiselt 30-50% piires,ulatudes vaid mõningate hiidlennukite Ty -144;CSA jt) juures kuni 60%-ni.Seejuures on tugevama konstruktsiooni ja võimsama mootori puhul kaaluline kasutegur väiksem.Lennuki ehituse arengus on sobivalt kerge ja tugeva materjali leidmine olnu alati tähtis probleem.Aastakümneid teenis lendureid ausalt puit.Kuid juba kahekümndael aasatel tekkis vajadus niisama kerge,kuid tugevama ja ilmastikukindalama asendaja järele.Puit teatavasti kõduneb,niiskub ja kooldub,võib minna liimist lahti,pole ühtalste omadustega ja nõuab alai hoolkat kontrollimist.Pealegi on tema töötlemine väga raskelt kohaldatav massitootmisele.Seevastu on metall märksa vastupudavam niiskusele,tema omadused suurte koguste piirides peaaegu ühtlased,liimimist võib asendada nii keevitamise kui ka neetimisega..Metalldeetailid võib valmistada universaalsed nii,et nad sobivad ühtmoodi ükskõik milisele sama marki lennukile.Seega on matallist lennukid sobivad massiliseks tootmiseks.Esialgu kasutati lennukiehituses matalli peamiselt mitmesuguste puitdetailide ühendussõlmede valmistamiseks.Selleks sobis küllaki hästi kvaliteetne teras.Kogu lennuki valmistamine terasest polnud aga mõeldav,ses ta oleks tulnud liiga raske.Lennukiehituses põhjustas pöörde alummiiniumsulamite kasutuselevõtt.Tugev ja seejuures ahvatlevalt kerge duralumiinium võitis kiirsti üldise poolehoiu.Esimeste täismeetallist lennukite tootmisst alustai juba 1922.aastal Saksamaal ja Nõukogude Liidus.Kaasajal on lennukid valdavas enemuses metalliist konstriktsiooniga,kusjuures 80-90% kere ja tiiva massist koosneb alumiiniumisulamitest.Metalli kasutamine soodustas kisaks mitmetel muudele eeliste biplaanidest loobumist,sest ta võimaldas hõlpsamini ehiada vajaliku tugevusega vabalt kandvaid konsooltiibu,mille kasutamisel kõik monoplaani eelsed maksvusele pääsesid.Vaatamata sellele,et metall-lennukite detaile hakatati valmistama mehhaniseeritult,suure seeriatena,jäi käsiöö osatähtsus lennukiehiuses küllalatki suureks.Kõige raskemaks osutus kästööst loobumine koostamis-ja montaažitöödel,mille maht lennukiehituses ulatub kuni 70%-ni.Miimesugused neetimised ja poltidega ühendamised tuleb tavaliselt sooritada raskselt juurdepääsetavates,kitastes, ja halvasti valgutaud paikades lennuki sisemuseskus suuri mehhanilisi seadmeid pole võimalik rakendada.Seetõttu tõi lennukite…


aleks30
62, Põlva, Eesti

LENNUKITE VÕIDUKÄIK:Esimesele maailmasõjale järgnenud aastail elas lennundus üle kiire tehilise arengu.Teaduslikele uurimistele,praktilistele katsetustele ja muidugi ka sõjaaja kogemustele rajatud uuendused ilmusid lennundusse üksteise võidu.Paljude uuenduste rakendamine pani aluse ka uute lennukimarikide ja -tüüpide sünnile.Mittetäielikel andmeil loodi maailmas 18 aasta jooksul 1915-1932) umbes 2000 uut lennukimaki,sealhulgas 1300 biplaani.Kõige paremini iseloomustab lennunduse progressi lennukiiruse kasv.Kahe maalimasõja vahelisel perioodil täheldati kolme hüppelise iseloomuga lennukiiruse suurenemise etappi.Esimene järsk lennukiiruse tõus langeb aastausse 1925-1927,millal mootoriehiuses saavutati märgatav nihe erimassi vähenemise suunas väätusteni 1,2 -0,7 kg ühe hobujõu kohta.Erimassi vähendamine võimaldas aga lennukit raskemaks muutmata kasutada suurema võimsusega mootoreid.Tänu suuemale võimsusele tõsteti mõne aastaga lennukiirus 180 kilomeetrilt 250 . . .280 kilomeetrini tunnus.Mootorite erimassi vähendamist võimaldas eeskätt julge pöörete arvu suuredamine kohati kuni poole võrra.Endise 1400 . . .1700 pöörde asemel minutis hkati kasutama mootoreid pöörete arvuga üle 2400 p min.Järgmise hüppelise lennukiiuse kasvu aastail 1934-1935 põhjustas lennukit serodünaailse kuju täiustamie.Nimelt avastati,et kiirusel üle 300 km tunnis muutusid paljud varem tähtsusetueks peetud detaiid tõsiseks õhutakistus allikaks.Seetõttu osuttus lennukite aerofünaamiline viimistlemine erakordselt kasulikuks.Klaadkiplitega suletavad kabiinid,vooludajaega kaetud ühenduskohad,rõngaskapotid,jahutusradiaatorite tunnelvoolundajad,sissetõmmatav telik,peitpeadega needid,laimelise pinnakatte asendamine siedaga ja paljud muud tenilised ja aerodünaamilised täiustused vähendsid lennuki õhutakistust 2-3 korda,mis omasodu võimaldas suurendada lnnukiirust kuni 450 km tunnis.Kolmandat,Teise maallmasõja eelõhtul alanud lennukiiruse märgatavat suurendamst saab seostada jällegi mootorite erimassi vähehedamisega.Eeskätt tänu efektiivsetele töökindlatele puhuritele ehk eellaadimiskomprssoeritele suudeti mootoritel vähendada erimassi alla 1 kg hj.See järjekordne uuendus mootorite juures tõstis lennukiiruse piiid ka seeialennukitel 500 . . .600 km tunnis.Paraku olid edasised mootori eimassi vähendaise võimalused sellega ka põhiliselt ammendatud.Teisalt jõuti sõjaeelseil aastail…


11.08.2019
LihtsaltLihtne
51, Tartu, Eesti

Kasutaja Liivia Pärtel foto.


11.08.2019
LihtsaltLihtne
51, Tartu, Eesti

Kasutaja Liivia Pärtel foto.


11.08.2019
LihtsaltLihtne
51, Tartu, Eesti

Kasutaja Liivia Pärtel foto.


11.08.2019
LihtsaltLihtne
51, Tartu, Eesti

Kasutaja Liivia Pärtel foto.


11.08.2019
LihtsaltLihtne
51, Tartu, Eesti

Kasutaja Elu-Life foto.


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.