Päevikud


aleks30
63, Põlva, Eesti

11) Varastatud raha rooste sööb püksid läbi.

12) Varastutud kinganael neelab õigusega saadud raudkangi ära ja kaub ise ka.

13) Varas ikka enese tagant varastab

14) Kes varastab,see põletab ise oma vara

15) varas on alati vaene.

16) Kelmusega ei ole keegi rikkaks saanud.

     Kurjategijat ( varast,petist,ülekohut) ei sallita;varas tunneb hirmu,valu;varguse,pettusega ei saa kaugele,ei leia õnne jne.

1) Ülekohut ei armasta keegi

2) Eks hunti hurjuta igamees.

3) Hoor istub ausa mehe tõllas,aga varas mahu kuhugile.

4) Vargal müts põleb.

5) Ülekohus lööb oma peremeest.

6) Ülekohus peksab oma peremeest.

7) Petis prksab iseenast.

8)  Varga leib on esiotasa magus.pärast viha ja viimaks teeb suurt valu.

9) Ülekohtuga ei saa üle õlekõrre.

10) Üllekohus ei murra õlekõrtki katki.

11) Ega pettusega pikale pääse.

12) Pikad näpud kuluvad ruttu.

13) Pettusel on lõhkine kuub.

14) Ülekohtul ei ole õnne.

15) Varga suu on sõmerid täis.

      Varas jätab jälgi; kuritegu tuleb päevavalgele;seni varas varasta,kuni vahele jääb

1) Rebase saba paista välja.

2) Susigi jätt tähe perrä.

3) Varas jätab jäljed.

4) Vargal on lühikesed jäljed.

5) Ei vargus umbkotti jää

6) Kurjus ei seisa kotis.

7) Ülekohus ei seisa kotis.

8) Ülekous ei jää kukrusse.

9) Ülekohus ei seisa kotis;mis lusikaga võetud,tuleb kulbiga tasuda.

10) Ülekohus ep seisa ilmaski,ta tuleb ikka viimaks välja.

11) Hunt unustab,koer mäletab.

12) Mis hunt unetab,seda koer mäletab.

13) Hunt murrab ikka kuni ta otsa leiab.

14) Rott käib seni kaua pekki näppamas,kuni  kuni lõksu jääb

15) Siga käib seni läbi aia,kuni…


aleks30
63, Põlva, Eesti

1) Kopikuvargast saab hobsevaras.

2) See on ükskõik,kas nööpnõel või hobune:varas on ikka varas.

3) Sukavardaga alustab,Siberiga lõpetab.

4) Kes hobuse varastb on varas;kes kes valjad võtab,on ka varas

 5) Kes põrsavaras on,ärgu mingu suure sia kallale.

6) Väikesed vargad ripuvad võllas,suured sõidavad tõllas.

7) Väikene varas pandas vangi,suured tõstetakse tõlda.

8) Väikesed varga poodakse üles,suured vargad kantaks süles.

9) Külimitu varas puuakse üles,aga vaka vargale ei tehta midagi

10) Suured kalad hoiduvad sügavusse.

11) Põlluvaras on suurem süüalune,kui aidavaras.

     Vargal pikad näpud,varastab üha.Kes herjub vargile ( vm kurja tegema),ei loobu sest enam.

1) Vargal jäevad näpud.

2) Vargal on pikad näpud.

3) Pikad näpud ei seisa kuskil rahul.

4) Pikku näppu hakkab asi kinni.

5) mis silm näge,sedä käsi koristes.

6) Mis ripakil sii ära.

7) Kus võtta on,sealt võta,kus ripkil sealt raba

8) Ega hunt enne karjast kao,kui ta viimase talle ära viinud on.

9) Ega varas oma adra maha jäta.

10) Ega siga aiamulku uneta.

11) Kui siga rukkis õpib käima,ega ta siis enam karjas seisa.

12) Ega koer pastla närimist maha jäta,kui keretäie peksa saab.

13) Kust hunt hambe veresse saab,sinna tuleb jälle varssi.

14) Tehtud kuritöö sunnib teist veel kurjemat tegama.

       Kus pole/on varast,seal pole/ on vargust.Mis varga käes,see kadunud.

1) Mis varas võtab,ei seda vargalt enam võeta.

2) Mis hundi suus,see hundi kõhus.

3) Mis hundi suus,see hundi nahas.

4) Mis on juba hundi suus,see on tema sees.

5) Mis suus,see hundi kurgus.

6) Mine hundi suust tagasi võtma.


aleks30
63, Põlva, Eesti

Oma...,oma...:oma asja sutes (omas kodus) vabam voli vähem vastutust jne.

1) Oma tuba oma luba.

2) Oma kari,oma kaar.[ Kui loomad omas viljas,pole pahadust karta]

3) Oma kari,oma kaer.[ Kui loomad või lapsed olid paha teinud,polnud tarvis teisele kahjutasu maksta]

4) Oma karu,oma kaer,oma kahju.

 5) Oma siga,oma rüga.[ Kui oma loom kahju teeb]

6) Oma põld oma põrsas.

7) Oma laps,oma maja,mida võerastel asja.[Öeldud törjeks etteheidete,miks jäeti tikud lapse ette,et see nendega mängides tulekahju tekitas]

8) Oma keeta,oma süüa.[ Oma tarbeks pöle vaja väge hästi teha]

9) Oma söök,oma jook.

10) Oma jalad viivad,oma jalad toovad.

11) Oma särk,oma selg.

12) Oma piip,oma tubakas.

13) Enda au,enda häbi.

14) Oma au,oma hais.

15) Uma püss,uma rohi,milles paguta ei tohe.

Kade,võhl teeb ( püüab teha) teisele kahju

1) Ask inimene võtab teise tööteo,leivajätku kõik ära.

2)  Kade silm kahitseb tõist,kui tõise käsi hästi käib.

3) Kade katsuks teist liemelusikasse ära uputada.

4) Nõid nõiub ühe korra,kahe ühtepuhku.

Kadal ( võhuul,õelal ( pole õnne ega edu;kadedal läheb (mingu) halvasti

1) Kadedus kaabib iseennast.

2) Ksde langeb ikka iseenese mõeka.

3)  Viha võtab ja kade kaotab.

4) Viha võtab vilja maast ,kadedus kalad merest.

5) Kadeda kari ei kasva.

6) Õela õnn ei õitse,kadeda ei kasva.

     VARGUS,KELMUS,PETTUS.KURITEGU,ÜLEKHUS,SÜÜ,VASTUTUS,KARISTUS

vargus algab vaatamisest ja himust.Ärq himusta teise oma.Ära puutu võõrast vara

1) Kes vaatab,see varastab.

2) Võõrast ära võta,oma ära jäta.õ

3) Võera oma olgu hirmus,omal armas.

4) Mis sul sellega asja,mis teise taga rippus.

5) Parem hoida,kui võõrast võtta.

6) Ära võta…


aleks30
63, Põlva, Eesti

Teise omaga ( abiga,varal) ei jõua kaugele

1) Ilm ei kata kelgile lauda,kui sina ise ei kata.

2) Kes lootust teise peale pane,selle lootus läheb luhta.

3) Ära looda teise peale kui sikk sarve peale-

4) Kui sul enesel tiibu ei oie siis ei tõsta  võõrad tiivad sind lendu.

5) Oma tiibadega saad edasi,võõratega ei saa kuigi kaua.

6) Ära ehi ennast võõtaste sulgedega.

7) Teise varandusest ei saa vara.

8) Kui pikalt sa teise mehe adraga künnad?

9) Ära püüa võõra vasikaga künda.

10) Ära künna teise mehe härgadega

11) Vilets,kes võõra varsa selga istub.

12) Kaua sa teis3 mehe hobuse seljas sõidad.

13) Võõra hobuse seljast lükatakse maha.

14) Ütle võõra hobusel ,,Nõõ'' ,katsu,ka kas hakkab kohe sõitma.

      Võõra leib on valus süüa,võõra varjul on vilets olla

1) Võõra leib valus süüa.

2) Orja leib on kibe süü.

3) Võõra laud kõrge:silmaga näed,kätte ei küüni.

4) Kõrgel laual võõras leib.

5) Orja leib laulab kuke viisi kõhun.

6) Rikka leib kirg kõhus.

7) Küla leib laula kuke viisi kõhus.

8) Võõra varju all on vaene olek.

     Parem oma kehv (natuke) kui võõra hea (palju) .Parem oma jõul toime tulla kui teiselt teiselt paluda

1) Oma mesi on kõige magusam,oma kali kõige kangem.

2) Oma tilk on enam kui võõra hulk.

3)  Oma nokatäis on enam kui teise mehe koormatäis.

4) Parem ikka oma sitsisärk kui lainatud siidisärk.

5) Parem on oma ulualune kui teise toanurk.

6) Parem on oma riide soe,kui tõise mehe…


aleks30
63, Põlva, Eesti

6) Ega eesli suud või kinni siduda,kui ta pahmast tallab.

7) Kus kits kinni,seal kits kisub ikka.

8) Kus kits kinni,säält ta peab süüa ka saama.

9) Rumal kits on see,kes ei mõista puud koorida,kui puu ees on.

10) Ega hiir viljasalve sure.

11) Vaene hiir,kes viljasalve ära sureb.

12) Külap veskirot kooleb.

13) Veskirott ei sure nälga,vaid kirikurott.

14) Leiva juures ka hiired elavad.

15) Tühja salve sureb rott ka nälga.

16) Mis hiirtel viga elada,kui kassi kodus pole.

17) Kui kass külas on,siis on hirtel pidu.

18) Kui kassid kisuvad,siis hiired jooksevad.

         KOHTLEMINE,JUHTIMINE.KÄSK JA KEELD.KUULEKUS JA KANGEKAELSUS.SUNDUS.KARISTUS JA PEKS.

1) Olgu ikka üks pudru keetja,teised pudru sööjad.

2) Olgu ikka üks lootsiku tüürimees,teised seesistujad.

3) Ohjad ikka oma käes.

4) Kala lähe haisema peast.

5) Kus pole õiget otsust mitte,seal pole ka midagi.

6) Anna ohjad hullu käte,küll hull aja härjad kraavi.

7) Anna pill hullu kätte,hull ajab pilli lõhki.

8) Hullu pilli järgi ei kästa tantsida.

9) Ära saada narri külaliseks ega unustajat käsuandjaks.

10) Jumal hoia selle eest,kui seale silmad pähe tehakse.

11) Annad pilli hullu kätte,pead selle järgi tantsima ka.

12) Jumal hoidku seal sarvi pähe kasvamast:sarvedaga lõhub taevast ja ninaga maad.

13) Kaevaja lehmal ei anna jumal sarvi.

14) Vali isand ei valitse kaua.

15) Väikesed koerad hauguvad rohkem,kui suured.

16) Suur koer ei hammusta.

17) Suur koer hammustab valusasti,aga väike hammustab valusamalt.

18) Omasugune on kõige hullem,kui tal midagi meelevalda on.

19) Mis sellest puust istutada,kui seda hää meelega…


aleks30
63, Põlva, Eesti

    Alamate funjtsioonide usaldatavus.alamad paha peal

-------------------------------------------------------------------------------------------

Ebaualdusväärne ei sobi funktsioondesse,kus võiimalik kahju teha ( varastada) vm.

1) Aus mees kölab ametisse,sitta ei panna veepagi juure.

2) Ega hundist karjakoera ei saa.

3) Hundist ei saa karjakoera,ega kitsest kärnerilks

4) Hundist ei saa õuekoera.

5) Hundis ei saa õuekoera:hunt hoiab ikka metsa poole.

7) Hundist ei saa õuekoera,karust ei saa karjakoera.

8) Ei hundist karjast ei saa.

9) Ei hundist ei saa.

10) Pane kits kärneriks ehk hunt lambriseks.

11) Küll susi oskab karja kaitseda.

12)  Rebane ei kõlba kanade karjaseks.

13) Pane koer lihale vahiks.

14) Pane kits kärneriks,siis saavad puud kooritud.

15) Ega kassist karjakoera ei saa.

16) Pane kits kärneriks ehk hunt lambriseks- ükskõik.

17) Seast ei saa nurmevahti.

18) Kitsest ei saa kärnerit,ega seast nurmevahti.

Kel ( ameti või töö tõttu) ligipäs hüvedele,see kasutab juhust ( sel on õigus võtta)

1) Mis kokk see on,oma tehtud rooga ei maitse.

2) Miks rätsep nina peaks lõikama,kui riiet küll käes.

3) Kes hobust keelab suuga võtmast,kui ta jalgupidi põhkude sees tallab.

4) Kes hätja suud kinni seob,kui ta puhamast tallab.

5) Ega rehta tallavahobuse suud või siduda.





5) 


aleks30
63, Põlva, Eesti

     KUNINGAS,KEISER.VALITSUS,RIIK

1) Jumal kõrgel keiises kaugel

2) Ega valitseja kojal ole nii pikki kõrvi,et kuuleb vaese virisemist.

3) Kuninga slim mäeb kaugele.

4) Keiser on jumale järgimie.

5) Keiser sööb jõululaupäeval selget sularsva ja magab kahe kasuka vahel.

6) Kui riik rikas,siis rahvas vaene;kui rahvas rikas,siis riik vaene.

      SÕDA.KRONUTEENISTUS,SOLDAT

1) jumal lasku söjaväge ikka kuulda,ei mitte näha.

2) Ei sõda sõda too sööla-leiba.

3) Ega sõda sooja tuba ega leiba.

4) Ei sada aastat paranda,mis sõda riknu tnniga.

5) Sõja ajal on taeva väravad,katku ajal põrgu väravad lahti.

      Kroonussevõtmine,sodatielu

1) Ega kroonu leib ei lõpe.

2) Kroonuvägi on nagu merevesi:kust tuul puhub sinna läheb.

3) Ei õige söjamehe käsi ei väsi.

4) Mispärast siis kirikukinnas peab minema,kui raiekindaid veel võtta on.[ Kroonuteenistusse saatmise kohta:kirikukinna= perepoeg,rikaste laps;raiekinnas - sulasepoiss,vaeste laps].

5) Sõtta lähed,sitta saad.

6)  Mõru om haavakuur,viil  mõrum kuninga leib.

7) Küll raudike ,vasiksnahka leivakott,plekkpiimaämber su meheks teevad.

8) Kas pää puhuma või rist rinda.

    SUHTEID SUUREMATE  JA VÄHEMATE ( ÜLEMATE/ALAMATE ,VÄGEVAMATE/ VÄETIMATE,TÄHTSAMATE / TÜHISEMATE)VAHEL

1) Ega kaks kuningat ühe riigi peal vaiitseda saa.

2)  Kaks peremeest ühes majas ei või valiteseda.

4) kaks kurjavaimu ühe jäeves ei saa õigeks.

5) Härjad otsivad ikka karjas üksteist üles.

6) Kaks kukke ei saa ühe õue peal korda.

7) Kats pääiva palotse tõnetõist.

    kiskjad hoivad kokku,ei kahusta üksteist

1) Kaaren kaarna silma ei noki.

2) Ronk rongat välja ei noki.

3) Missugune vares teise silma nokib.

4) Ei karu karule liiga…


aleks30
63, Põlva, Eesti

11) Õigusel on mõnikord ka vahast nina.

12) Õigus õienda iseennast .

13) Õigus on kirju härja perses.

14)  kenel õigus,lasku püksid maha.

15.Õigust tallatakse jalaga ja mängitakse teise omaga.

16) Ülekohus sõidab tõllaga,õigus käi kahe karguga.

17) Õigus on õues küliti ja säädus sängis seliti.

18)  Õigus nurkas,luud silme ees.

19) Õigus all,ülekohus kummali äääl.

20) Õgus õieli all,kõverus kõhuli peal.

21)  Õigus nuta laua all,ülekohus irvita laua peal.

22)  Nii palju on veel Rootsi õiust järel,et kui maha kukkud,siis võid sa lubaga ülesse tõusta.

23) Advokati tint ei kirjuta muidu kui pead hõbevalget sisse viskama.

24) Raha pimestab seduse silma.

25) Vägi on ikka peal,olgu kaltas ehk kohtus.

26) kel õnn,sel õigus;kel kott sel kohus.

27) Kel jõud sel võit

28) Rikkaga on raske kohut käia:ta osta õigust.

29) Ära mine sakaga kohtusse:ei pääse enam koju tagasi.

30) Jumal kohus seisab üle kõikide.

31) Kohus on kolm päeva vanem,kui maailm.

32) Kohus ei pane kellelegi kikast majaharja.

      LINN,LINLANE,LINNASKÄIK

1) Linn on iga päev uus.

2) Mis on saun vihata,niisama voodi naiseta.

3) Sülega vii,pihuga too.( Linnaskäigu kohta)

4)  Tallinnas on kõik härrad,Kassisava karjane üksi isand.

5)  Mine vihata sauna ehk rahata linna.

6) Talueidel saba sitane ja suu rasvane,aga linnaemandal on pese puhas ja suu niisama puhas.

7)

Ei või linna minna rahata ega sauna vihata.

   KAUP,HIND.OST  JA MÜÜK.VAHETAMINE

1) Ilm teeb hinna.( Loomade ostmisel minnakse laadale)

2) Kelle laps selle nimi

3) Kuidas kaup,nõnda maks.

4) Kudas kaup,nõnda hind.

5) Kuidas asi nõnda kaup.


aleks30
63, Põlva, Eesti

      KIRIK JA PASTOR

1) Papp oli see talupoja jumal ja mõisnik ta keiiser.

2) Saks oli see talupoja kurat kerguõpetaja ta jumal.

3) Pastor on mõisniku suuvooder.

4) Lossikonn niida villla,tornikonn hoiab jalgu.

5) Hing kuulub jumall,pea keisrile,perse mõsnikule.

7) Kirikumees on kohtu käsi.

8) Kool on kiriku jalg ja kirik maailma sammas.

9) Küla kätte,vald suhu kihelkond kõhtu-kõik mahu mustale rongale.

10) Papi külimit ning kotisopp ei saa iia täis

   KOOL,HARIDUS.RAAMAT PABER,KIRI

1)  Kukk laste nuhtleja.

2)  Koolipoisi numer ikka kolm.

3) Ega raamatus üksi tarkust ei ole.

4) Elust saab ininimne hõlpsamini läbi,kui koolist.

5) Ori otsib omale,vanem vallale.

6) Vasikas tarvis vallatalitajaks panna,küll ta siia jooma õpib.

    KOHUS,KOHTUNIK,KOHTUSKÄIK

1) Kohut ja võlga pelga kui hullu hunti.

2) See on õnnetu inimene,kes tohtri ja advokaadi alla satub.

3) Rublaga minnakse kohtusse,kopikuga tullakse tagasi.

4)  Kohutu uksed on laiad sisse minna,aga kitsad välja tulla.

5) Kohtu uksi on kerge lahti teha.aga raske kinni panna.

6) Lai sisse minna,kiitsas välja tulla.

7) Kohtusse on hea sisse minna,halb välja tulla.

8) Kaarna sulega kirjutatakse kohtukirjad.

9)  Paragrahv on kõver.

10) Igal seadusel on kaks otsa,kui ümbe ei saa,siis astutake üle.










11


 
























aleks30
63, Põlva, Eesti

1.Altee- officinais Hailik altee,tokkroos:Altee on aedades kasvatav,harva metsistuv mitmeaastane raviimtaim kõrgusega 60-150 cm.Vars on püstine,viltjaskarvane ja 3-5-hõlmaliste täkiliste lehtedega .Leherootsud enamasti lehelabast lühemad.Alumised lehelabad laimunajad kuni neerjad südaja alusega,ülemised piklikmanajad või munaad,õied 2- või 3 kaupa keskmiste varrelehtede kaenlas,võrdlemisi suured läbimõõduga 20-30 mm.Kroonlehed kahvaturoosad kuni valged.Vili koosneb 15-22 osaviljast.Õitseb juunist septembrini.Töönduslikud kultuurid asuvad Ukrainas Põhja-kaukaasias..Võimalikult vara kevadwl külvatakse altee niisututud kergelt kuivatatut seemned 1-2 cm sügavusele.Reavahe 60 cm,külvinorm 8-10 kg/ha.Taimed tärkavad 8-18 päeva pärast.Et resvahede hariimist õigeaegselt alustada,soovitatakse külvata koos kiiresti tärkva salati või sinepi,et read olekaid nähtavad.Salati-või sinepi taimed eemaldatakse pärast altee tärkamist.Vastavalt vajadusele kohendatakse reavahesid ja puhastakseread umbrohust.Saak kogutakse 2-või 3 aastastelt taimedelt hilissügisel.Ravimina kasutatakse juuri.Juured kaevatakse või küntakse maa seest välja,pestakse,lõigatakse 20-25 cm pikusteks tükkideks kuivatatakse mitte üe 40 kraadi.Sageli aga lastakse pärst pesemist pisut närbuda,kaabitakse neit siis hall korgikht maha ja kuivatake lõplikult.Kuivatatud droogis ei tohi olla üle 14% niiskust,üle 3% puitunud juuri juutika osi,üle 3 % 


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.