Päevikud


Keiri Tibu
24, Rakvere, Eesti

Rändab mu peas vaid üks mõte,löömab mu sees pisike lõke. Ärevus võtab üle kogu mu keha,selle vastu ei saa ma midagi teha. igatsus suur painab mind,näha ma juba tahaksin sind.Tahaks tunda mu ümber su käsi,sinuga olemisest ma ei väsi.Lõputult võiks ma vaadata sind,sinu embusest ei väsi mu hing.Tahaksin olla juba su juures,sest oled sa, mu südames suures!


aleks30
61, Põlva, Eesti

Tartu koonduslaager:Mälestusi aastatest 1941--1944.Eduard Kõgvee.See oli 1941.aasta septenbris,kui algasid minu vintutused.20 päeva vangisust SD keldris ja Tartu vangimajas,siis peeti mind juba küllalt ,,küpeseks'',uue Euroopa''ehitajate poolt rajatud koonduslaagrisse saatmiseks.Koonduslaager,ehk nagu seda saksa okupandid ise lühendatult nimtasid,KZ ,oli asutis,millest ei teatud midagi head.Oli õhtupoolik,kui vangimajast väljus jäjekordselt kolonn nõukogude inimestega.Neid oli ligi 20 meest ja naist.Sellest vangide kolonnist,mis klapiti kokku vangimaja üksikutest kongidest,on jäänud meelde ainult mõned.Kunstnik Otti kaplinki --oli haige,kui tal tuli siiski taluda neid vintsutusi.Eriti meelde on jäänud väike poiss Gamsin.Ta oli näljast nivõrd nõrkenud,et vaevalt suutis kõndida.Teistegi enestunne polnud kuigi hea,sest mitmenädalasest nälgimisest ja umbses õhus viibimisest  olid inimesed jäänudjõuetuks.,Nüüd olime täitsa vangid -- mustad ja habemed suured'',nii iseloomustas meie kolonni Otto Kangilaski.Ja see oligi tõsi,sest meie erakordne välimus paelus kõigi tänaval liikujate tähelepanu.Valve meie ümber oli tugev,sest meie kolonni eesotsas kõndis kümmekond vangi,kelle käed olid raudus.Ja viimane asjaolu ei kõnelnud midagi head -- need olid surma kandidaadid.keda saksa soost SD ülemtimukas ja paar palgalist eesti soost  käsilast olid surma mõistetud.Me kõndisime nagu matusrongis,sest kuigi osalpolnud käed raudus,tundsid nemadki end surmamõistetuina.Tartu koonduslaager asus siis Kastani tänavas.Kastani tänava ja Tartu-Vaga raudtee vahelisel maa-alal losutasid vanad kasarmud.Need kasarmud olid esimese impeialistliku maaiimsõja ajal haavatute paigutamise ja desinfitseerimise kohaks.Saksa okupantide poolt olid aga nüüd need muudetud nõukogude inimeste vanglaks.Mäletasin neid kasarmuid varasemaist aastataist.Kuid nüüd oli kasarmute üldilme õige palju muutunud.Piikond,kus asetsid vanad puubarakid,olid ümbrttsetud traattaraga.Siin ja seal traataia piikonnas asetsesid vaatetornid.Üks sellistest vaatetorinidest asetses kohe sissepääsuvärava kõrval.Seal oli valvur.Vaatetornis oli kuulipilduja,mille toru ots vahtis barakkide suunas..Meie saabumist laagrisse oodati,sest väravast sisse minnes…


14.05.2019
kalev15
29, Käina, Eesti


 

  Lumi suland ja rohelus tärkand

silm supleb toonide meres.

Loodus ja saar on ärkand,

kevadet õhus ja veres.

  Pilvitu sinava taeva all linnud,

rannas veel vaid tuul ja roo sahin.

Midagi uut ning ärevat rinnus

lainete murdumist ainiti vahid.

   Päikse karva juuksed lehvimas tuules,

erkpunane sall lipuna laperdab kaelas,

kas mu lahkuvaid samme sa kuuled

või mida tead sinust eemale hoidmise vaevast?


14.05.2019
aleks30
61, Põlva, Eesti

          Küüditamiste ajalugu:Küüditamine ehk deporteerimine ehk ebaseaduslik  väljasaatmine on suure inimhulga vägivaldne ümerasustamine  põlisest elukohst kaugele.Eesmäk on alistatud rahvaste või diskrimineerivate rühmituste vastupanu murdmine,rahvaste küüditamise puhul ka nende assimileerimine si rahvate segunemine teiste rahvastega.See õnnestub hõlpsamini,kui assimleeritavad on oma kultuuri - ja looduskeskonnannast kaugel,võõra rahva hulgas.Kõige rohkem küüditamisi on olnud Venemaal,alated Ivan IV valtsemisajast.Lähiminevikus rakendas küüditamisi väga laiaulatulikult stalinstlik reziim.Aaloolase R.Medvedjevi hnnangul küüditati ainuüksi 1930-32 Siberisse ja NSVL Euroopa-osa põhjablastitesse lgi 10 miljonit inimest,peamiselt kulaks või kulaku käsilaseks kuulutatut.Süüdistatuna koostöös saksa fashisitga küüditati 1941-1944 Volga  sakaslsed,Mesheti türklalsed,ingusid,kalmõkid,krimmitatalased ja tseseenid.


aleks30
61, Põlva, Eesti

MOBILTSATSIOON JA VÄRBAMINE:Eestlaste sunniviisiline mobiliseerimine või värbamine Euroopat ümber jagavate sakslaste ja venelaste omavahelisse jõukatsumisse Teise maailmasõja laienedes toimus 1941.- 1944.aastal mitmes etapis ning erinevate stsenaarimumite järgi.Eesti meeste mobiliseerimine sõjatandrile toimus perioodide kaupa,nagu seda kvalifitseeris kindralmajor Johannes Soodla oma kirjas 23.juunist 1945.Fllsnburgis resideerivale Briti vägede komandile.Kiri oli edasiandmiseks feldmassal Bernard Law Montgomerryle.Selle kirja koopia lähetati ka Londonis resideerivale Eesti Vabariigi saadikule August Tormale 1895--1971.Üks koopia leidus Julius Made arhiivis.Täiendades Soodla kirjas leiduvat periodeerimist muude asjakohaste õsiasjade seisukohavõttutega ning  Julius Made isiklike läbielamistega.


aleks30
61, Põlva, Eesti

LEIDI MIHKELMAA ( SÜND.OTS).HILLAR LAOSE JA ENN LAOSE MÄESUSED:Leidi,Hillar ja Enn küüditati 25.märtsil 1949.Läänemaalt Massu vallast Kokuta külast Härmajürilt.Represseetimise koht:Novosibirski oblast Kolõvani rajooni Pihtovski külanõugu,esialgu Tšapajevo küla,hiljesm Maltšihha küla.Vabastamise otsus 26.veebrurist 1957.Tagasipöördumise aeg:märts-aprill 1957.Koju tagasi hakkas Laoste pere - isa Mihkel ( 1916-2001)ema Salme (1918-1999) ja pojad Hillar (sünd.1945) ning Enn ( sünd.1946) sõitma 25.märtsil 1957,seega 8-aastat pärast küüditamist Siberisse.Isa oli 41,ema39 poeg Hillar 12,Enn 10 - kõik 8-aastal vanemad kui minnes.Elukoht Siberis oli esiagu Tšapajevo külas,hiljem Matšihhas,mõlemad Novosibirski oblasti Kolõvani rajooni Pihtovski külanõukogus.Sõiduraha kojusõiduks koguti kaua.Aastatega perele ehitatud maja tuli maha müüa-suuem osa sõidurahast sellest.Koos kohaliku tšuvašiga ehitas Mihkel vanast vedurist Baska jõe kaldapealsele veski,mis esialgu töötas auru jõul,hiljem diisli abil.Veski kuulus küll kolhoosile,aga ja maksti selle töö eest korralikult.Isa Mihkel oli ka kolhoosi sepp.Siberi loodus oli rikkalik:kõik kasvas jõudsalt ja suueks.Pere kasvatas loomi,haris põldu -kõike mida müüa andis müüdi.Salme õe Anna Otsa ( 1913-69) tütar Leidi Mihkelmaa (sünd 1943) mäletab,kuidas ta väikese tüdrukutirtsuna ühest külast teise sugulasi pidi jooksis ja Laose pere kojusõiduks raha kogus.


aleks30
61, Põlva, Eesti

ELLE PÕDERI SÜND.METSALU):Elle Metsalu) Põdeti s.1946) pere küüditati Pärnumaa Halnga vallast Eametsa külast Seli talust 25.03.1949.Elmar Metsalu s.1911) ja tema abikaas Maimu s.1921) küüditati koos laste Elmo s.1942) ja Elle s.1946)Siberist vabastati perekond 28.06.1958.Elle Põder elab praegu Pärnus.Meie pere küüditati 25.märtsil 1949.a.Novosibirski oblast Masljnino rajooni Matrjonka külla.Alustati uus küla Dubovka,kuhu eestlased ehitasid lasteaia,koolmaja ja klubi.Eesti meeste ehitusbrugaad oli tubli ja töökas.Seleks,et tagasi kodumaale saaks,pidid heas kirjas olema ja tublit tööd tegema.Isa töötas metsa töödel saeveskis ja hlljem ehiusel.Asulas oli suur aiand.Ema töötas sea pikad päevad.Raske oli.Vabanemisprotess oli aeglane,mina olin sel ajal 10-aastane.Iga päev ootasime,millal luba tuleb.Algul lubati lapsi,kes olid nooremad kui 16-aastased.Minu vend Elmo sai ka tulla 1958.a.ühe teise eesti perega Eestisse.Eestis oli banaisa tervis halvaks läinud ja vanaema ei saanud enam üksi hakkama.Vanaema ja vanaisa elasid meie endises kodus.Kui meile vabadus saabus,siis seal oli kirjas,et Eestisse oma kodukohta me elama ei saa.Lubati,kas Läti-või Leedumaale.Kuu aega võisid Eestis olla kellegi juures külas.Meie saabusime oma kodutallu,vanaema ja vend ootasid ees.Isa asus kohe Ülemnõukogule palvekirju kirjutama.Pärnu täitevkomitee aitas ka kaasa.Lõpuks tuli luba,et võite jääda oma kodukohta.Siberis oli meil oma maja ja majapidamine.Kohalikud,kes sinna elama jäid ,ostaid meie maja ära.Selle rahaga saime rongiga Eestisse tagasi sõita ja alustada siin uut elu..Vanemad olid loomulikult õnnelikud,t said oma koju tagasi..Meie lapsed ei ei saanud eriti midagi aru,sest meie seda aega ei mäleta ja nooemad vennad sündisid ju Siberis Nemad osanud üldse eesti keelt.Isa töötas kolhoosis traktorisristina ja ema loomalaudas lüpsjana.Vanem vend Elmo läks Vigala Maakutsekooli õppima.Mind aga saadeti Pärnusse tädi juurde,et seal alustada eesti keele…


aleks30
61, Põlva, Eesti

VALVE LUUKA ( SÜND.( H)UNT):Minu vanaema Valve Luuka on sündinud 12.04.1936.Tema sünnipaik on 215 ha suuruse pindalaga Puisi talu,mis on esimene Karl Burman ja Arthur Perna arhtekuuribüroo poolt projekteeritud taluhäärber.Seoses sellega,et Valve esivanemad ostsid Liivimaal välja Uue-Kariste mõisa karjamõisa,oli ainus põhjus,miks minu viieaatane vanaema koos ema ja vennaga Siberisse sundasumisele saadeti.See oli koht,kus toiduotsingud viisid marjule maailma suurimatesse kuremarjasoodesse ning nõgeseid ja naati keedeti supiks palja veega,kuna lisada polnud isegi mitte soola.Teise maailmasõja aeg möödus vamaemal nälgides ja külmetades.Tingimused olid nii ebainimlikud,et pärast sõda 1946 otsustas kõigest 9-aastane Valve kaugelt maalt põgeneda.Teekond algas Tšaja jõe äärest Frantsevka külast Tomski oblastist.Kuna jõgi nii kitasas,et pargas sinna ei pääsenud,tuli sellele saamiseks jalutada kümneid kilomeetreid .Selleks,et teda ei märgataks ega kinni võetaks,peitis ta end söehunnikute vahel.Nii kulges teekond mitmesaja kilomeetri kaugusel asuvasse Tomskisse,kust edasi minna rongiga.Olles veetnud mitu ööpäeva praktliselt liikumatus elavas piletijärjekorras läks viimase hädas piletimüügipunkti tagaukse juurde ja lunastas oma viimaste rublade eest .Alguse sai mitu ööd ja päeva kestev rongusõit,kus nälginud tüdruku ainus kehskinnitus oli vene sõjaväelastelt saadud leivatükike.Jõudnud Moskvasse,käis vanaema esimest korda metrooga sõitmas ja linna tulesid imetemas.Järgmine rong tõi teda juba kodumaa pealinna Tallinnasse,kus,kust edasi sai suundutud vanaisa Mihkel Petesoni juurde Vijandisse .Sealt viis tee Valgamaale tädi Erna Grssi juurde,kelle juures elades alustas Valve poole õppeaasta pealt kooliteed Valga kooli teises klassis.Saatuse tahtel jäi aga 1949.aastal ükisnda tallu kui tema tädi Erna valgamaaltTõlliste vallast,Uru talust 25.märtsil Siberisse küüidtati.Hiljem kolisid tallu sugulased ning Valve läks elama onu Kuno Hundi juude Robi tallu,kui ta hakkas käima Laatre koolis.Tema veedetud aeg…


aleks30
61, Põlva, Eesti

... Kuid siis läks veel mitu aastat enne,kui päris vabaks lasti.Sest palvekirjad pidid kõigepealt Eestisse tulema,siin vaadati need läbi ja saadeti tagasi Venemaale.Venemaa kohe ei tehtud nendega midagi.Kui ära hakkasime tulema,oli isegi kahju.8 aastat oli seal oldud ja juba ära harjutud.Kui vabaks saime,lubati oma vara Eestisse kaasa võtta.Papa tegi seal ahjuroobi,seda,ei raatsinud ma ka sinna jätta.Panime kõik jälle kottidesse ja leidsime mõned kastid,kuhu asju panna.Ega riided me seal ei saanud osta,polnud tarviski.Tööriided olid siis vatipüksid ja -joped.Alguses olid mul endal nahkvildid,need lohverdasin seal ära kuni juba varbad välja.Hiljem saime juba lubjavildid.Küll need olid soojad.Kõige paremad asjad olid vatipüksid.Pakkisime need kõik Eestisse tulles kaasa.Kõigepeat läksime Abakani.Suundusime rongijaama,seal pandi jälle vagunisse.Neil oli nimekiri,pitserid kõik küljes.Kõik oma kotid võtsime kaasa.Siga oli natuke aega tagasi põrsad saanud,tegime soolatud liha,seda saime seal siis vahepeal süüa.Mina sain enne vabaks,juba detsembis,papa ka,mamma vist jaanuaris.Aga ega me ei hakanud sealt kohe ära tulema.Oli vaja veel paberid koda ajada ja siis jaanuaris hakkasime tulema.Nädal aega sõitsime reisiongiga Moskvasse.Seal istusime ringi.Enne ootasime veel tükk aega jaamas.Sõit Eestisse kestis kaua,enne,kui jõudsime Tapa raudteejaama.Rongilt maha tulles oli kohe imelik tunne,polnud ju 8 aastat Eestis olnud.Palju lund oli maas.Kui Siberis lund tuli,siis nii suure tormiga,et tuul puhus liiva ja lume kohe kõik mööda põlde laiali.Külm oli seal talviti aga kogu aeg 40-50 kraadi.Mina olin niisugune tõmmuma nahaga,aga need,kes olid heladama nahaga,nendel olid ninad kärnas ja nahad maas.Ma tean ühte naist,kellel praegugi veel nina külmaga nahka ajab.Sel päeva,kui Stain suri,toimus meil suur koosolek.Kõik suured ülemused ja sohvoosi direktorgi tulid.Pidasid kõne ja kõik eestlased pidasid…


11.05.2019
ELU10
30, Tallinn, Eesti

f

MUUGIL PLAAT NOORTE X X X JA NOORTE X X X OUDUS JA LOVE ARMASTUS

MUUGIL MUUSIKALI PLAADID POES

uus album tulekul 1.juuni 2019

muugil dvd NOORTE MUUSIKA


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.