Päevikud

Ma tahan armastada kedagi nii nagu keegi ei ole kedagi kunagi armastanud.Tahan et minu armastus oleks puhas ja õilis , tahan et see ei kuuluks kellegile . Tahan et , mind armastatakse nii piiritult ja nii õilsalt , nii suurelt et see tunduks piiritu ja et see ei lõppeks eal . Kuid kuigi ma olen armastanud siis ei ole ükski suhe olnud selline nagu oleks tahtnud .Kõik on olnud tühjad ja külmad. Ma tean et võib-olla on minu soovid liiga suured ja piiritud ja et mu lootused ja ootused on liiga suured . Ma näen kuidas teiste suhted peavad vastu ja kuidas kellegi teise armastus ei luhtu . Ma näen ja sisimas ma nutan , kuid ma ei näita seda eal välja, ma veel otsin ja siis kui ma olen liiga väsinud sellejaoks siis ma annnan allla , kuigi oleks juba praegu hea alla anda, sest head asjad juhtivad inimestega just siis kui seda kõige vähem oodata. Nii ma siis ootan ja loodan et seal kusagil on ka minu elu armastus ja just sel samal hetkel ootab või siis mõtleb sellele et kuskil on tema armastus , kui seda liiga palju pole tahta.

ILUS MÄLESTUS

Igal õhtul meenutan ma sind,
kuidas su hellus rabas mind.
kord,kui andsid mulle suud,
nägin kõrgel taevas kuud.

Tunnid mööduvad,sind kõrval pole,
vaatan ringi,kõik on kole.
väljas õrnalt vihma sajab,
terve linn vaikusest kajab.

Meenub üks ilus õhtu pingi peal,
kaks armunut me olime seal.
sind oma kaisus hoidsin ma,
minu kehasoojust tundsid sa.

Tol korral tahtsid hoida sind hellalt,
et sa ei vaataks seiereid kellalt.
soovisin,et see tunne kestaks igavesti,
istuksime pingil öö läbi kahekesi.

Kord kui kätte jõudis südaöö
tundsin,et minu süda enam löö.
läksid koju,ära minu juurest
kaugele eemale mu südamest suurest.

ilma sinuta olla mul väga raske,
mõtlesin,jooksen peaga vastu kaske.
taipasin,et sellest pole kasu,
ega endale haiget teha tasu.

iga sekund tiirlevad mul peas,
ilusad mälestused reas.
neid kõiki tahaks kogeda taas,
ilma ei tahaks neist jääda ükski raas.

pole sind enam ammu näinu,
ega tea kuidas sul on läinud.
loodan et näen sind kunagi taas
kui ei suren kurbusest maas.

Sa räägid et hoolid.
Võibolla valetad.
Kuid kui sulle otsa vaadata proovin
sa kohe pilku pöörad.

Sinust mööduda täielik piin.
Sinust kinni haarata tahaks
Tean,lahenduseks oleks viin
Kuid seda ei tohiks jääda väheks.

Kaoksid ju takistused kõik.
Küll oleks hea.
Sinust kinni igavesti hoida võiks.
Kuid jällegi ma teeksin vea.

Meil leitud ühine keel.
Me ühe mõttemaailmaga.
Sind tahaks ma veel ja veel.
Ning sina tahad ju kaa.

Suve mälestused soojad ja head.
Nüüd kõik nii külm ja halb.
Tehtud kõik võimalikud vead.
NIng saabunud tunnete talv.

Nüüd me siis oleme võõrad.
Ei tunne enam teineteist.
Kuid inimesed ongi õelad.
Sellega harjuda tuleks vist!

Tule mu juurde mu päevade ime
Tule mu kullane kuu
kui sosistan öösse su nime
tahan, et lämmataksid selle mu suul
tule ja võta mu painav igatsus
süles tähti mu tuppa kanna
kui libedal eluteel libastun
oma tugev käsi mul anna
ja sa näed, ma saan uueks
naerusädemest tõuseb lõke
ma poleks enam see kes tuulest
su lõhna püüab, et leida elule mõte
ma elaksin Sulle

Kallis mul on kahju, et see kõik nii on läinud nagu ta läks. Sa olid mulle tähtis siis ja ka nüüd..võibolla tähtsamgi veel, kui tookord koos olles.. Ära arva, et ma sinust ei hooli... HOOLIN ja meeletult. Ja seetõttu ma Sulle oma tunnetest ei räägigi, sest ma tahan, et sa oleksid õnnelik ja ei peaks vaevama oma pead mõtetega..mis oleks saand siis, kui mina sind veel tahaksin.. Ma tahan vaid, et sa oleksid õnnelik.. õnnelik oma praegustes hetkedes. Ükskõik kellega ja kus.. peaasi, et õnnelik... Usu, ma jookseksin su embusesse, annaksin Sulle oma hetked ilma pikema mõtlemiseta.. aga vaid siis, kui sellesse ei puutuks teisi..ja just seetõttu ma vaikingi.. kannan endas oma mõtteid ja unistusi, sest unistuded ei tee kellelegi haiget.. ja vähemalt seal saan ma olla õnnelik ..koos sinuga... anna mulle andeks, et kõik nii läks.. kuidas ma oleks tahtnud, et just Sina oleksid mu hommikuis, õhtuis ja öödes.. kuidas ma oleksin tahtnud, et just Sina oleksid mu hetkede kaja.. mu rõõmude ja naerude, mu pisarate ja kurbuse jagaja... kuidas ma oleksin tahtnud maailmale hõisata meie armastusest... Hoolin sinust ja tahan vaid, et sa oleksi õnnelik...

See oli ühepoolne armastus, mu kallis.
Sa ära küsi, miks- ses vastust ma ei tea.
Ja kõik see vähene mis oli,
tardub halliks vetevalliks...
kui viimaks sammud minekule sean.

Kõik kestis liiga üürikeselt kaua,
läks aastaid- tarkust need ei toond,
ning me ei istu enam iial üle laua-
ei enam teineteise silmi huuli joo...

Ja meeldegi jääb minevik vaid ühel,
vaid hingel kes nii uskus unistas,
kes kilde kokku kleepis- oli pime
kes eluleeki puhus, hoidis mäletas.

Kuid tõde oli kõle- polnud valgust
ja polnud soojust sellel võõral maal,
ning liiga selgeks sai Su hingepeegel-
umbrohtu pulstus vana räsit haav.

Ja Sina polnud selles süüdi,
ei olnud süüdi minagi...
et purunema peavad mõned illusioonid,
et südant sundida ei saa...

Ning Sa ei saagi iial aru saada,
sest Sa ei olnud hinges selles loos,
ning unustad mu kiiremalt kui tuleb kevad
ja jälle jahid põled eluhoos...

Seepärast unustagem, see mis läks ehk metsa,
ning andestagem endalegi vead-
see siiras tuli, ei saa jääda kestma-
veel täna kustuma see peab!

Ma soovin Sulle elu, ilu, valgust...
Ma soovin Sulle võite, armastust...
et, ununeks mul allikas ja algus,
et ma ei vaataks enam iial tagasi!

Ehk siiski on Sul tore teada,
et olid kellelgi

Hallide / siniste  silmade omanik on enesekindel, impulsiivne ja läheb kindlalt püstitatud eesmärgi poole . Ta saavutab ka peaaegu alati edu . Armastuses ei juhindu ta ainult tunnetest, vaid ka loogikast .

Pruunide silmade peremees (-naine) oskab meeldida ja on sageli kena välimusega . Tal on hea mälu . Ta on heasüdamlik, kuid partnerlussuhetes tihti kapriisne .

Rohelised silmad on töökal inimesel, kes on nõudlik enese ja teiste vastu . Ta on alati valmis aitama sõpru, kuid ei andesta valet ega reetmist .

Hallikaspruunid silmad räägivad omaniku vastuolulisest iseloomust . Ta pettub sageli teistes ja seega pole ka suhted alati head . Ta ise on täis salapära .

Hallikasrohelised silmad viitavad sellele, et sa oled julge, aus ja energiline . Sinu peamine puudus on kõiges iseenda süüdistamine . Sa valid ise endale välja partneri ja su armastus on piiritu, kui leiad vastuarmastust .

Rohekaspruunid silmad on kõige sagedamini rahulikel ja tarkadel inimestel, kellele on peatähtis mugavus ja hingeline tasakaal . Neil on palju sõpru ja nende poole pöördutakse sageli oma probleemidega .

miks elus on esikohal välimine ilu? miks ei hinnata inimesi, kes pole kül väljast ilusad, aga kellel on süda õige- koha- peal! Mis mõtet on välimisel ilul, kui  sees on kurat ise!enamus inimesi ongi sellised, kes kasutavad oma ilu ja oma ilusat juttu, et vaid teinepool ära kasutada! ma arvan et teate ka ise tagajärgi! (PURUNENUD SÜDAMED JA PISARAD)!!! sellest ka järeldus ärge usaldage vastassugupoolt! enamus inimesi on siiski petised!

kõik mälestused minema ma viskan
hingest armastuse-aatomid välja ma kisun..
raudsetest ahelatest pääsu ma ihkan..
meeleheitlikus ahastuses appi ma karjun..

keegi minu piinu ei paista nägevat,
keegi minu appikarjeid ei paista kuulvat.
nad liiga silmakirjalikud, et minust hoolida..
nad on liiga pimedad, et näha, armastada…

rasked ahelad mu naelutanud on seinale,
valutavad armid kraapinud mu hingele..
olen lukustatud, aheldatud igaveseks
meie ühiste mälestuste orjaks…

siin istudes..mõtlen ma sinust..kuidas me koos mere ääres kõndisime..
kuidas sa mind sylle võtsid ja lohutasid kui olin kurb..kuidas sa mind suudlesid..
sinu magusad huuled..neist tunnen ma puudust..tunnen puudust..sinust.
tahan olla jälle sinuga..olla sinu kõige kallim..tunda et sa ainult minust hoolid..
ma tahan et sa must kinni hoiaxid..tahaxin et ma olex su kaisus...nii ilus olex vaadata
laineid mis pexavad vastu kaid...vaataxime seda ilusat päikeseloojangut..
täpselt nagu vanasti..aga enam sind ple..sa kadusid nagu kiire tuuleiil..õhku...
sind ei ole minuga..ei ole enam kedagi kes mind kallistax ja mind suudlex..
meri tunudb nii kurb..kuigi sinuga olles oli meri väga lõbus..aga enam mitte,sest sind pole.ma tahan sind tagasi...las tuleb see tuul kes sind ära kandis..las toob tuul su tagasi..maisuuda isegi enam nutta.. ei tule enam yhtegi pisarat minust välja..neid pole enam..sest ma olen kõik pisarad endast välja lasknud..nad on voolanud kõik sellesse merre..mille ääres olime vaid meie kahkesi..selles kristallkylmas öös ei ole isegi mitte sinu lõhna..pole märkigi sinust..puud minu ymber kahisevad..ka neil on minust kahju..
kus sa oled..mix..