Päevikud

Küll sõbrad võivad vahel head
olla,pomises PUHH kännu otsas jalgu
kõigutades ja lõkke kohal vardas
särisevat NOTSUT keerutades.

Armastus ise on piiritu. Piirid on armastuse pakkumise ja ootustega seotud. Tingimusteta, tõelise armastuse pakkumise puhul ei nõuta midagi vastu, ei oodata tasu, mingeid teeneid.Armastuses pole eelarvmusi ega panda silte.Võib olla on armastus energiahulk, mis kas saadi või ei saadud sünniga, kasvamisega kaasa. See eriline energia ei vali, kellele oma armastust jagada ja kellele mitte. Seda energiat on inimestes vähe või mõnel pole üldsegi.Seda energiat hävitab kritiseerimine, ahnus, kadedus, hinnangud halb-hea skaalaladel. Kui soovid, et sinus kasvaks armasusenergia, ära kritiseeri, halvusta, kadetse, ahnitse, sea tingimusi ega ärritu.

Ei ole paremaid, halvemaid aegu.

On ainult hetk, milles viibime praegu.

Mis kord on alanud, lõppu sel pole.

Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole.

Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu.

Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu.

Ma õhtu eel, mil linn särab tuledes,
Sul helistan, ei vasta Sa.
Istun siin, ootan ja igatsen.
Ja mõtlen vaid, kus küll jääd.


Sa lubasid, et seekord on teisiti.
Su välja viin ja kõik algab uuesti.


Sind oodates ootama vist jäängi.
Miks teen ma nii endaga, ei tea.
Kas Sinuga näen veel helgeid päevi ?
Kas kunagi hoida saan Sind veel ?


On möödun'd päev, on möödumas teinegi.
Sust lahti veel ma öelda ei saa.
On meeltes torm, on just nagu eilegi.
Kui suudaks vaid hoida end vaos.


Kas kordub see, mis kordus meil eilegi ?
Need ootused ei täitu vist iialgi.


Sind oodates ootama vist jäängi.
Miks teen ma nii endaga, ei tea.
Kas Sinuga näen veel helgeid päevi ?

Jää lihtsaks ja heaks,
naera kui pole vaja,
nuta kui pole pääsu,
armasta, kui tunned, et
ei saa selleta elada,
vihka, kui sa tead,
et sul on õigus-
ja oska olla õnnelik

Mu süda ol lukus
ja võti on ees
üks ainus ilmas
kes lahti ta teeb.

Armastusel on oma eluiga kolm aastat. Olevat teine teaduslikult kinnitust leidnud fakt. Algus on ju alati imeline, armastus annab kui tiivad ning endalgi on raske uskuda, et kedagi üldse nii kõvasti armastada saab. Päevad aga lähevad kiirelt ning ühel hetkel on kõik teisiti. Või kas on?

Räägitakse, et armastuse teiseks aastaks suhted muutuvad, pehmenevad. Te tunnete teineteist juba niivõrd hästi, et oskate lugeda mõtteid ja aimate õhust, mida teine öelda kavatseb. Te olete kui üks tervik, kuid intiimseid hetki on jäänud harvemaks. Sellele vaatamata kinnitate te endale, et teie armastus muutub päev-päevalt vaid tugevamaks.

Kolmandal aastal saabub igavus. Te ei räägi omavahel enam nii palju kui varem, otsite sageli endale tegevust väljaspool kodu. Lõpuks jõuab kätte hetk, mil te ei või oma kaaslast enam silmaotsaski kannatada, sest olete äkki, ülepeakaela, armunud hoopis kellessegi teisesse.

 Oli päev, mil olin väga kurb ma
sest lahkusid liig vara, me juurest Sa
Nüüd peame me aga harjuma mõttega
et peame ilma Sinuta nüüd elama.

Sind sängitasime, me suurte puude alla
ning pisaratejoad, pääsesid nii lihtsalt valla
Valge lumi, kattis suure vaibaga Su haua
värske kalmu, ning lilled mattis enda alla

Põleb küünal igal õhtul minu laual
luban, vahest ikka käin Sinu haual
Sa ikka elad minu mälestustes
Su nägu naeratav, mu pisarates

 Kui sina, Kallis kuuled ja mõtled sellele kirjutajanimele, tead kes ma olen. See salm on sulle. Ma armastan sind väga!

Kui ma teaksin, et sind ei oleks-ei oleks mindki.
Kui ma teaksin, et sind ei kuule-ei kuuleks ma kedasi.
Kui ma teaksin, et sind ei näe-teeksin ennastki nähtamatuks.
Kui ma teaksin, et ei saa sind suudelda-sureksid mu huuled janusse.
Kui ma teaksin, et ei saa sind puudutada-ei leiaks mu hing kunagi rahu.
Kui mul poleks sind-ei saaks ma seda kõike teha.
Aga sa oled-ja mitte keegi ei tohi meid keelata.
See mis meie vahel on-see on midagi erilist.
Midagi enamat, kui armastus üksi...

 Süütame küünla ja ootame
teist läites vaikselt hinges loodame
et kolmandat süüdates oleks rahu
ja neljandasse enam õelust ei mahu