Ilm on jäätuvalt külm, kuulen sinu tasaseid hingetõmbeid enda vastas ja
unustan korraks kõik muu. Oleme eksinud oma teel ja otsime rada, mis
juhataks koju.
Väsinud pikast käimisest vajume kokku ja puhkame
metsade lõputus kohinas, meie meeli haarab vabaduse võimas käsi ja
laseb meil lennelda vabalt.
Soojus on hääbumas, aga sina mu
kõrval oled jääv. Ma võtan su käe ja surun enese vastu, käsi mis on nii
külmunud aga ometi valmis ära andma nii palju soojust.
Sa
kaitsed mind selle kohutava tuule eest, hoiad mind kõvasti enese vastu
ja puudutad õrnalt mu keha. Vaatan läbi märgade silmade sulle otsa ja
ühe ainsa hingetõmbe jooksul kukub üks pisar mu põselt. Tajun su
mõtteid.
Seal me lamame üksteise kõrval ja tunneme üksteise
mõtteid. Su väsinud pea uinub mu süles. Vastu tuulehooge sirutan oma
näo ja katsun õrnalt su juukseid.
Jõudsime jälle siia maailma ja leidsime enda raja. Elame vaid teineteise jaoks, just nii see ongi ju mõeldud.
Soovide kaevul ei olegi põhja,
kätte sealt ilmaski kõike ei saa.
Püüad sealt pärleid käsi haarab vaid tühja,
tõeline aare jääb leidmata.
Leia sealt kaevust hellust ja SÕPRUST ja hoolitsust.
Suuremat aaret elus olemas pole,
kui tunned Sõprade lähedust!!
Ilusat sõbrapäeva!!
mina,teie, meie... me oleme inimesed ja kui me eksime on see inimlik nii et püüame siiski olla kõik sõbralikud ja lahked üksteise vastu ja armastada teineteist nii rõõmutes kui ka muredes ja seda kõike teha siiralt ja ausalt ...