Kasutaja janne270 päevik

Kevad sulatab lume,
kevad äratab lille,
annab päevale jume
ja haarab meid sülle.

Kevad vabastab linnud,
kevad äratab loomad,
jagab päikese killud,
andmaks meil sooja.

Kevad avab südamed,
kevad lubab armuda
ja kuldsed õnne sidemed
me kõigi ümber põimib ta...

 Jäätunud rada ja lõputu tee
kusagil kaugel on valgus.
Jätkub mul kannatust minna veel
ja leida sealt uuele algus...

 SA ÜTLESID NÄKKU EI LÖÖDA JA SÜDAMESSE MIND LÕID.
ÄRA VAATA MU SILMADEST MÖÖDA, ARGUST TALUDA MINA EI VÕI.
ON OTSITUD SAARI JA MANDREID, MINA OTSIN INIMEST.
KINNI TUISANUD TUNNETE HANGES, OLIN HULKUJA HILINE.

TAOTI KUNAGI ATRADEKS MÕÕGAD, VAID RAJATI LINNAD JA JÕED.
MINA USU JA SIIRUSE JÕUGA SINU VALED KÕIK TAGUSIN TÕEKS.
MÖÖDAKÄIJATE IRVITUS JALUST ÜHA VÄHEM KAMMITSES MIND
AINULT SIIS OLI PÖÖRASELT VALUS, KUI KUULSIN, ET NAERDI SIND

MINU NIME JA JULGUSE NAJAL SINUST JALGADEL SEISJA SAI
LÕPUKS MÕISTSIN SUL POLE MIND VAJA OLIN SINULE TOETUSPUNKT VAID.
ÄRA VAATA MU SILMADEST MÖÖDA NAGUNII OLEN MÕISTNUD NÜÜD KÕIK.
SINA NÄKKU EI HAKANUD LÖÖMA, HOOPIS SÜDAMESSE MIND LÕID.

Saatus me südamed lahku viiski,
mulle unenäod jäävad nüüd vaid,
kuid tänulik olen ma siiski,
et need hetked kinkida said.

Igat mälestust hoida ma luban
öösel üksinda südame peal,
vahel kui palsamit, vahel kui nuga,
ära ei võta ma iialgi sealt.

Su sõrmede soojust endas ma kannan,
kuni tolmuks me ümber kõik langeb,
neid tundeid ei saagi sõnadesse panna,
see valu on ajast endastki kangem.

Ju polnud siis nõnda seatud,
murtud südamed kokku ei saa,
kui vaid see aeg nüüd peatuks
neis hetkeis vaid elaksin ma.

  Sõbrapäev on meil nüüd täna
näita julgelt oma sära
Ole lõbus, pealehakkav
et aktiivsus oleks nakkav

Ära usu hundijuttu,
hunt see tõmbab tihti uttu.
Udust välja otsi siil
kelle käes on terasviil

Siilike toob meile traati
millest Emex toodab plaati
nutsukest võiks anda enam
see võiks olla palju kenam

Mul on arvel nulle vähe
see ei mahu üldse pähe
kui saaks juurde mitu nulli
siis võiks teha palju pulli

Lehmakegi tahtis pulli
aga too lõi kuskil lulli -
Tuli hoopis seemendaja
kellel polnud abi vaja

Nõnda sõbrapäev jäi meelde
kunagisel mullikal
ning see polnud üldse reede
kui ei saanud pulli ta

Tee siis endal igaveseks
selle aasta Valentin
hoolikalt nüüd sõpru märka
ning neile seda välja näita!

  Kohtusime suvel, kuum meil oli algus
Kadusid kõik mured, paitas päikse valgus
Äkki külmad tuuled, sattusid me teele
Kuid su kuumad huuled siiski jäid mul meelde

Äike, päike - suvi ja kaunid ilmad
Äike, päike - sügis ja talvekülmad
Äike, päike - kevad nii soe ja ilus
Äike, päike - korraga koos on sinus

Lahkusid nii kiirelt, peagi tulid jälle
Soojad päiksekiired poetasid mu sülle
Peagi kadus sära, jahtus sinu soojus
Jälle läksid ära, jälle päike loojus

Tarkus on nagu jõgi, mida sügavam ta on seda vähem häält ta teeb...

Õnneks On Alati Aega Olla Õnnelik...

Ma näen aga ei vaata.
Ma lepin aga ei kaota.
Ei m6tle Sinule, kuid silmad sulen,
ometi unenäos Su juurde tulen.
Armastan päeva, kuid öösiti
ärkan.
Olen hajameelne aga k6ike märkan.
Reegleid järgides neid purustan.
K6ike mäletan, vahel iseennast unustan.
Olen tugev, kuid vajan Sind.
Olen tuvi, vahel sinilind.
Kallistan aga ei puutu.
Olen muutlik, kuid ei muutu.
Joostes seisan paigal.
Naeratades pisaraid peidan.
Olen kerge aga r6hun.
Tahan luua aga l6hun.
Olen eksinud, kuid Su leian.
Lasen minna aga sydames hoian...
Olen suur aga ometi väike.
Olen kuu, kuid kõrvetan kui päike.
Olen vaikne aga räägin palju.
Vahel näed mind, vahel mu varju...
Ütlen hüvasti, kuid ei lähe.
Olen liiga palju aga ikka veel vähe...
Olen harjumus millega Sa iial ei harju.
Mul on valus aga ma ei karju.
Koristan aga kõik on ikka sassis.
Minus on müstikat rohkem kui kassis... :D
Ei ole ma igavik- olen vaid hetk.
Ei ole sihtpunkt- olen Su retk.
Olen päev, mil säravad tähed.
Saadan Su ära, kuid ei taha, et lähed.
Ma andestan, kuid ei unusta,
Ma haavan, kuid ei purusta.
Tahan teada, kuid ei küsi.

Kohtusid kord poiss ja tüdruk...

Vaid puhas pilk ühendas neid

Mõlemad tajusid ,et neis on midagi erilist

Enneolematut(L)

Möödus aeg ,mis neid üksteisele ainult lähemale tõi.

Kumbki ei suutnud uskuda,et nad on leidnud selle,mida on nii kua otsinud...

Nüüd ühendas neid armastus.

Nii siiras ja õrn...

Nad ei suutnud hetkegi teineteisest eemal olla...

Ainult üksteise embuses oli neil hea...(L)

Ainult need suudlused andsid elujõudu...

Keegi ei osanud arvatagi et.....hetkega puruneb KÕIK...Kildudeks:(

Päikeseline taevas muutus jälle pilviseks....!!!!!

Jäid vaid lootused ja unistused..

Elu tõsi pöördelisi keerkäike nende teele.

Enam ei olnud soojust ..lähedust....

Oli vaid üksindus ..Igatsus....

Kõik ilus oli vaid minevik...

Kuid mälestused jäävad meenutama seda kõik mis neil oli..

Tüdruk mäletab siiani neid tundeid...

Tema õrnust...

Tema puudutusi ja suudlusi...

Tema sõna "Armastan sind"

 Mine tasa ja usu, et tulevad päevad
täis päikest ja õnne, et mured jäävad maha
möödunud aastate minevikku
ees seisab sirge ja tasane tee.
Mine tasa ja looda, et homne päev on tänasest parem.
Mine tasa ja armasta.
Mine tasa ja kuula, kuidas kell lööb sinu taga
elu ilusamaid tunde.
Ilusat
uut aastat teile kõigile..

 mõnusaid jõulupühi kõigile;D

Akna taga plirts ja plärts
vihmapiisku sajab,
verivorst teeb pannil- särts,
veel kuivab piparkoogimaja.

Jõulutaat ei saanud tulla,
saan ei sõitnud asfaltteel.
Kingid jõudsid kuuse alla
salvokelgus läbi vee.

rahulikke pühi ja meeleolukat uut aastat teile :D