Kasutaja aleks30 päevik

1.Iseloom avaldub pisiasjus.J.J.Rousseau.
2.Iseloom lähendab inimesi palju rohkem kui mõistus.E.Renan.
3.Kõige tühisemad pisiasjad aitavad kaasa iseloomu kujunemisele.R.W.Emerson
4.Enamik iseloome on järje kindlused.G de Stael.
5.Kui mõtted ühinevad iseloomuuga,tekivad nähtusd,
ms,hämmastavad maailma tuhanete aastate kestel.J.W.Goethe

NOORUSEST JA VANADUSET.
1.Noor ollakse nii kaua,kui suudetakse veel õppiada
veel uusi harjumusi omandada ja vasturääkimist taluda. M.Ebner - Eschenbach
2.Vanas eas ei pane meid miski imestama. J.W.Goethe.
3.Vanadus on surma lähim sugulane.Chateubriand
4.Ka vananus on tulvil mõnusid,kui osatakse teda kasutada.Seneca.

1.Jäär.
Sünnilill:kuslapuu ja lillhernes
Muud lilled:astelhernes,mungalill,piparmünt ja karuohakas
Puud:kastan,iileks ja viirpuu
Bachi lill:balsamiin
Aroomiteraapia õlid:kaneel ja rosmariin
Valitseja:Marss
Õnnepäev:teisupäev
Element:tuli

Jäärad on impulsiivsed,entusiastlikud,vaimselt erksad ning tulvil uusi ideid.Neist saavad sümpaatsed
juhid.Nad võivad olla ajuti äklised ,kuid ei pea pikalt vimma.Oma võimeid negatiivselt kasutavad.Jäärad on kärsitud egoistlikud ja ennatlikud.Neid iseloomujooni leevendavate taimede hulka kuuluvad kitse-
murakas,kanarbik,balsamiin ja päevalill.Peate arvestama,et taimedest ja lilledest sobivad Jäärale kinki-
miseks ratsuritäht,,kirikakar,opuntsia,punane pipar,moon,punane roos,tiigerliilia ja tulp.Jäärad eelistavad
suurtest punastest lilliedast suuri bukette.


2.Sõnn:
Sünnilill:verev sõrmkübar,moon ja roos
Muud lilled:kurekell,kirikkar,priimula ja kannike
Puud: mandlipuu,õunapuu,saar,kirsipuu,viigipuu,pirnipuuja kreeka pähklipuu
Bachi lill: emajuur
Aroomiteraapia õlid:roos
Valiteja:Veenus
Õnnepäev:reede
Element:maa
Sõnnid on usaldusväärsed,püsikindlad,järeleandmatud ja tõrksad ning naudivad elus kõike…

Nikerduste tähendus
----------------------
Külastaja silm markab Newgrange'is kauneid kivinikerdusi.Sissepääsu valvab spiraalidega kaetud kivi,
kaunistatud on ka enam kui tosin püstkivi käigu sisiemuses.Mitu katuseplaati ja ulgkivi on samuti nikerdatud,mõnikord ka ülemist osa,mida alt ei ole näha.Kauneim sisekaunitus on kolmikspiraal ühe
püstkivi alumises osas.Väljas on kaunistatud paljud äärekivid vahel samuti varjatud poolel.Spiraalide
kõrval on Newgrange'is levinumateks kujutisteks rombid,sik-sakid ja ringid.Ent kummalisel kombel ei
lange Newgrange'i kaunistused kokku enamkasutatud sümbolitega teistes Iirimaa käikhaudades.Mida
kaunistused tähendavad.

Püha Jaajobuse päeva tähistanine
--------------------------------------
Santiago ja ümbruskonna Galiitsia külade elanikud tähistavad püha Jaakobuse päeva suure pidulikkusega.Nii 25.juulil kui ka juba päev enne seda on linna tänavad ja Plaza de l'Obrado,Hispaaia
kõige majesteetlikum väljak täis kohalikke elanikke ja palverändureid.Linnaorkestri saatel liiguvad mööda
tänavaid erksavärvilised suured kujud,mida nimetatakse Xigante.Neile järgnevad usu protsessioonid ning
seejärel Galiitsia rahvamuusika ja - tantsud.24.juuli keskööl saabub esimene kõrgpunkt -puust mošee
põletamine katetraali ees,mida saadab pöörane käteplagin,ilutulestik,tantsud ja laulud,Pidupäeval
endal ,25.juulil on teine kõrgpunkt katetraalis toimuval missal,kus süüdatakse hiigelsuur viirukipann,
Botfummeiro.Kaheksa meest tõstavad põrandast laeni ulatuva suure kaare külge kinnitatud suitseva ja
leegitseva panni üles ning see kõigub löövide kohal.Tippu jõuavad pidustused pühadel aastatel,kui Püha
Jaakobuse päev…

Katetraal ja reliikviad
------------------------
Kuningas Alphonso eestvõttel esimene pühamu ehitati Jupiterile pühendatud rooma altari asupaika.Kuna
palverändurite hulk kasvas,tuli kirikut aeg-ajalt laiendada.Praegust,katetraali,mille sisemus meenutab
romaani palverändurite kirikut,hakati ehitama 1078.aastal.Prantslase Aimery Picud' 12.sajandist pärit
palveränduri käsiraamatu arvatava autori sõnul on katetraal ''veatu imeväärelt ehitatud,avar ruumikas
harmooniliste dimensioonidega ja nii pikkuses,laiuses ja kõrguses heade prportsioonidega.Uhke 18.
sajandi barokkfassaadi taga asub võrratu portico de la Gloria nikerdatud 12.sajandi lõpus.Külguksest sisenedes tervitavad palverändurit kolm rikkalikult skulptuuridega ehitud portaali,mis kujutavad ingleid,
apostleid,prohveteid ja kirikuvanemaid.Paljudel on käed muusikariistad ja kõigi näod on pööratud isutuva
Jeesus-Kuininga poole.Otse tema all istub Kristuse sugupuud kujutava akna kohal Püha Jaakobus.Kristuse sugupuul kujutab tema põlvnemist.Taaveti isast Jessest.Sugupuul paistavad viis lohku
osutavad kohale,kuhu…

Künnivares
Iseloomulikud on püstine taaruv kõnnak,puhvis "püksid" ja kuhikajas pealagi,nokk näib halli sulistamata
tüviku tõttu eriti pikk.Imm on aga mustvaresega väga sarnane,sest ülanoka tüvik on kuni 2 a suveni sulistunud.Nokatüviku harjassuled jätavad siiski teistsuguse mulje kui mustvaresel,pealagi on kuhikajamad ja tiivad nagu kogu sulestik ja kehaehituski "korrutamas" olekus:nukktiib ja laba-kattesuled
on sageli justkui ripakil.Häälitsused on madalad,kähedamad ja kärisevamad kui varesel,nt. "kroa" ja "käärr".Pesitseb suurte seltingutena parkides,puiesteedel ja metsatukkades,kuid üldiselt eelistab varestest enam ava-kultuurmaastikku:toitub tihti madalamurustel niitudel ja põldudel.Taimetoiduliem kui
vares,kuid sööb ka putukaid ,usse,linnumune ja poegi.Meil ebaütlaselt (pms.Ida-Eestis) väikesearvuline
haudelind;vähesed isendid talvituvad.
Põldvarblane
Koduvarblasest kergesti eristatav üleni ruske pealae,musta põselaigu jakuklani ulatuva ( vahek ka täieliku) valge…

Ronk ehk kaaren
Suurim vareslane,must-ja künnivarest silmanähtavalt kogukam.Armastab tiirelda rõhtsalt sirutatud tiivul.mistõttu võib meenutada röövlindu.Lennupilti iseloomustavad kiiljas saba,võimsad pea ja nokk ning
kitsad tiivaotsad.Madal kare kraakastus "krroap" kostab uskumatult kaugele.Kare " krrahk" meenutab
künnivarest,hoiatushüüd on kare jada " arrk-arrk...- või " kro-kro".Mängulennul kuulduvad kõlav metalne
"klong" ja kiire " kulak" või pudeli lahtikorkimist meenutav " krr-klok" ning lind võib äkitselt pöörduda seljaga allapoole või kukutada end maapinna suunas.Elutseb sageli mägialadel,kuid ka miujal,kus leidub
pesitsemises sobivaid kaljuseinu või laialdasi okasmetsi;ka rannikul ja laidudel.Tihti arg valvas,kuid on
viimasel ajal levinud ka asulate lähedusse.Eestis üldlevinud väikesearviline haudelind.Toitub raiprist,
linnumunadest-ja poegadest,närilistesest jms.Paigalind.
Kõrberonk
Üleni must,vaid kuklal pruun läige,mida välioludes on raske märgata.Sarnaneb rongaga…

HOBUSED,EESLID JA SEBRAD
Avaras tasases rohtlas söövad hobusekarjad(tabuunid) rohtu ning põgenevad väledalt,kui mõni kiskja nähtavale ilmub.Miljonite aastate kestel on tagasihoidlikest metsa elanikset arenenud jõulised ja nobedad glaopeerijad.Kodustatud hobune kuulub koos oma metsikute sugulastega hobuslaste sugukonda,mis hõlmab näiteks ka hiljuti päästetud ja tagasi loodusse lastud prževalski hobust,ulukeesleid,eeslikke ja vöödilisi sebrasi.Tänapäeval Põhja-Ameerika lääne osas ja mõnel pool
Austraalias elavad hobused looduslikud,vaid taasmetstunud loomad - nad juba hulk aega tagasi kodustatud hobuste karjast plehku pannud loomade järglased.
KÕRBESEBRA
Sebraliikidest kõige suurem kõrbesebra asub põlvnemisloolt sebrade ja eeslite vahepeal.Tänapäeval on
selle liigi arvukus järsult kahanenud.Neid sebrasid on suurel hulgal kütitud naha pärast ning pealetungiv
karjakasvatus on surunud viljatutele ja veetutela…

1.Kristus on oma olemuselt ja iseloomult abistav,valgustav, tõstev,päästev
ja vabastav usk.Kristusele on võõras sissepoole sulgumine,usuline harrastustegevus,
vaimulik eneserahuldamine.Kristus on Kristuse ohvriga loodud teeniva ellusuhtumise
praktiline filosoofia.
2.Väidetakse,et kristlus on eluvõõras,see väide peab paika,kuivõrd madalad standardid on
kristusele võõrad.
3.Kristlus on ainus lootuse religioon.
4.Tõde on peasegu ainus,mis ei vaja fantaasiaid.
5.Kirik sorteerib inimesi,kuigi peaks neid muutma.

KAHJURLINNUD
Aafrika kangurlindlane Queda queda on maalima kõige hullem kahjurlind.Nende parved koosnevad kuni
10 000 linnust,lendavad üle teraviljapõldudenagu suitsupilved,jättes järele hävingu.Öösiti kogunevad nad
parvedesse,kus on 4 miljonit või rohkem lindu.Kvelead rändavad vihmadega,seega leidub neid alati paikades,kus on palju söögipoolist.Nad sigivad kiiresti,andes järglasi3 -4 kord aastas.
SAMBLAD JA MAKSISAMBLAD
Samblad ja maksisamblad on õrnad taimed,mis kasvavad väikeste mätastena.Nnad kuuluvad sammaltaimede (Bryophyta) hulka.Samblad ja maksisamblad on ilma tõeliste juurteta,sõltudes peentest
väljakasvetest,mida nimetakse risoidideks.Viimased seovad neid kergelt pinnasega.Väikestel õhukestel
lehtedel ei ole vaskulaarseid kudesid vee ja toitainete transportimiseks,deega kuivavad taimed ära.Oma
tundilkkuse tõttu vee kaotusele ning veekilest sõltuvale sugulise paljunemise ajal kasvab enamik sammlal
taimi väga niisketes kasvukohtades.
MAKSISAMBLAD
Keskajal usuti,et taime välimus osutab…