Kasutaja aleks30 päevik

1.Millest rõõm ühele,sellest ka teisele.
2.Mis sa omale ei soovi,seda ära tee tõisele.
3.Kui sa oma nahka armastad,siis ära teist löö.
4.Astud ühe sammu minu poole,ma astun ühesa sinu poole.
5.Ära ihu nuga ühest küljest.
6.Pahandus ei tule ühelt poolt,vaid tuleb ikka kahelt poolt.
7.Ega üts saa kakelda,ku tõine ei kakke.
8.Heategu kirjutatakse liiva sisse,pahategu pae sisse.
9.Ega riid riidu ei lõpeta.
10.Kurjaga kurja vaigistada kui õli tulle visata.
11Kurja tuleb tasuda heaga.
12.Heategu unustatakse ära,pahategu pannakse tähele.
13.Kelle king pigistab,selle jalg valutab.
14.Iga koer lakub omad haavad.
15.Igaüks teab ise,mis ta teeb ja sööb.
16.Igaüks peab oma risti kandma.
17.Õpi iseennast tundma.
18Tunne mind,tunnen sund.
19.Oma nõu on kõige vanem.
20.Üks pääsuke ei tee suve.
21.Põldu ei künta ühe…

Hea-ja pahategude vastastikkus.Vastuteene,kättemaks,tänamatus.
1.Kuidas sina oled vastu,nõnda on ka teiseed sinu vastu.
2.Mis sa teisele teed,seda tehakse sulle jälle.
3.Kuidas sõber mille,nõnda ma sõbrale.
4.Kuidas metsa hüüad,nõnda vastu kostab.
5.Kudas küsid,nii vastatakse.
Tee head;ara tee kurja;ole leplik jms.
1.Nõua hääd ja jäta kurja.
2.Pööra silmad headusele ja selg halvale.
3.Parem kurja kannatada kui kuja teha.
3.Tee,mis sa teed kuja ehk hääd,küll sa eest leiad.
4.Mis teed,teed iseendale.
5.Riid rikub,rahu rikastab.
6.Vihane kass ei saa üttegi rotti ära murda.
7.Õela õnn ei õitse.
8.Vihastajale antakse vitsa.
9.Mis vihaga tehakse,läheb viltu.
10.Heale lapsele kakku,vihastajale vitsu.
11Kes kiiva teeb,see pihta saab.
12.Kes tuult külvab,see tormi lõikab.
13.Terav kirves leiab kivi.
14.Tee head,siis tehakse sulle head vastu.
15.Ära viska kive teise katusele,kui oma katus…

75 miljonit aastat tagasi

ARMUKADUS JA LAIM: Piemonte kõrgest seisuset daamid olid vihased,et nende kuninga südame oli

LAIDONER Johan,Jaak,s.12.02.1884 Viljandiaal Viiratsi v.,kõrgharidus,sõjaväelane,küüditati 19.07.40

Nõlvatsiiske
Meenutab põldtsiisitajat,kes samuti pesitseb Kreekas ja Türgis,kuid on temast väiksem ja roostjam,pea
sinihall ( oliivrohekas) ning kurgualune lahuriba roostjad ( mitte kollakad).Emaslind kahkjam,triibulise peaga.Esimesel sügisel nagu noor põldtsiisitaja,kuid eriti selg ja päranipuala roostjamad ning oliivjas varjund puudub.Isenditi muutlik nukker laul kui põlldtsiistajal,kuid lühem ja sageli nagu poolepealt katkev
"tsi-tsi-tsi djüü","tsü-tsü-tsü dtii" või " djüüi-djüüi-djüüi-düü".Lennu- ja kutsehüüud muutlikud nt."tsitt" või
millele võib järgneda "tjüt";ka koduvarblaslik ninahäälne "dsjeu".Kuivi põõsastunud kaljuseid mäenõlvu
asustav võrdlemisi tavaline liik,ka aedade ja väikeste põldude läheduses.Rändab ära VIII,saabub IV lõpul.
Kivitsiistaja
Nagu hele ja vähema mustriga nõlvatsiisitaja,õrnade triipudega hallidele seljale ja õlasulestikule vastanduvad välimised rusked õlasuled.Silmarõngas,kurgualune ja lahuriba valkjad,külgrind hall,päranipuala ja muu rind roosakasoostjad…

1.Nagu armastus,milles puudub austus,nõnda ka
austus,milles puudub armastus on jõuetu ning külm. J.Swift.
2.Armastus närbub sunduse all;tema tõeline olemus on vabadud,
mis ei sobi kokku alistumise,kiivuse,kire ega ka hirmuga.
Seal on kõigi täiuslikum ja piiritum,kus tema kandjad elavad
usalduses,võrdsuses ja vabaduses. P.SHELJEY.
3.Armastus teeb kõik inimesed võrdseks. ITAALIA VANASÕNA.
4.Armastus on sellepärast nii ilus,et ta kaitseb enesearmastuse eest.C.HEBBEL.
5.Kuna armastus võidab kõik,siis alistugem ka meie tema võimule. VERGILUS.
6.Iga takistus ainult tugevdab armastust. W.SHAKESPEARE.
7.NAISED teavad väga hästi,et MEES,kes kõneleb kauneid armastussõnu,
on keskpäraselt armunud. GEORGE SAND.
8.Armastatud inimest ja suurt mõtet,mis täidaks hinge -
mida rohkem siis veel vajataks? L.FEUERBACH.
ABIELUST.
1.Elu on kunst,mille kõige…

MEGALIIDID
-------------
Alates u.4000 a.e.Kr.püstiasid noorema kiviaja ja pronksiaja kogukonnad Lääne-Euroopas,eriti Loode-
Prantusumaal ning Briti saartel suurtest kivirahnudest - megaliitidest - ringe ja pikki ridasid.Megaliidid on
seatud seisma kas üksikult või paaridena,millele toetub kolmas,horisontaalne kivi.Rahnud on püstiatud
vastavalt matemaatisele või astronoomilisele plaanile,aga keegi ei tea kindlalt nende ringide ja ridade
otstarvet.Need võisid tähistada hajali elavate kogukondade kohtumispiku või leida kasutust usundiga
seotud riitusustes.Tõenäoliselt korraldati neis matusetalitusi,ohverdamisi,pidusid ja ettekuulutamis-
tseremooniaid,kus preestrid või mantratargad vaatasisid tulevikku või otsisid põhjusi rahvast tabanud
õnnetustele.Samuti on vägagi tõenäoline,et kiviringidega piiratud pühapaikedes ohverdati inimesi ja
loomi.
DRUIIDID
----------
Druiidid,keltide mõjuvõimsad preestrid Gallias ( tänapäeva Prantusmaal) ja Britannias juhtisid religi-
oosseid riitusi muistsetes kiviringides sajandeid peale megaliitehitiste rajamist.Roomlased püüdsid
druiididest lahti saada,ent…

VAHEMERE KAUPMEHED
---------------------------
Vahemere idakaldal tänapäeva Süüria,Liibanoni ja Iisraeli viljakatel rannikualadel elas paju rahvaid.
Nad töötlesid seedrpuid ehituspuuks,kasvtasid teravilja ja oliive ning valmistasid õli,veini ja riiet,millega
kaubeldi Kreetal,Egiptuses,Küprosel ja kaugemateski linnades nagu tänase Türgi läänerannal asunud
Trooja.Rannikule rajati linnu nagu Ugarit (u.4000 a.e.Kr.) ja Bylos (u.3000 a.e.Kr.) ,mis püsisid kauba-
linnadena sajanded.Ent linnu asutati ka sisemaale:u.3000 a.e.Kr.rajatud Ebla linnast on leitud üle
15 000 savitahvli,millele on kiilkirjas jäädvustatud info terve linnaelanike elu-olu kohta.Kirjutatakse
kangaste ekspordist ja sisseveetavate kaupade maksutamisest,aga ka sellest,kui palju kulda ja hõbedat
Elba valitsejale maksnud väiksemad linnad.Umbes aastal 1500 e.Kr.ehitati Vahemere rannikule uusi
linnu,millest said võimsad kaubanduskesused nagu Tüüros ja Siidon.Rannikupiirkonda hakati kreeke-
keelse purpurit tähisatava sõna…

ARMASTUS.
1.Armastus on vastastikku südamete külgetõmme:see on saamine andmises ja leidmine kaotamises,
üksolemine kahestumises ja rahuldus täitumatuses,äratundmises ammeenatus tunnetusjanus ja
eesmärgil olemine sihile pürgimises;see on ühtsegu valgus,milles nähakse ja kirikus mis pimestab;
see on algus,millel pole lõppu -- see on ajasse kätketud igavik.
2.Armastus avastab,ja kui ei leia,loob:armastus sünnitab tavalise eluromaani fantastilised illustratsioonid.
3.Armastus pole rääkimise,vaid elamise jaoks.
4.Paljud armastused ainult algavad.
5.Armasus valitseb ( kui hoolid minust ,siis on minu tahtmine sinule seaduseks);armastus austab,
armastus ülendab,armastus imetleb,armastus orjastab.
6.Armastus otsib ka pärast leidmist;armastus püsib värskena,kuni otsimine ja leidmine ei lakka.
7.Meil pole meele armastust sundida,kuid meie meelevallas on kõrvaldada tõkked armastuse reelt.
8.Juhtub,et suur armastus vallandab…