Miski tahab öelda sulle,
kui palju on minu maailmas sind.
Sa ei näe ega kuule,minu tundeid.
Osa minust on sinuga,
ja see juhatab sind,kui oskad leida ,
oma südamest mind.
Sa kuuled,kuid ei näe,sa mõtled,
ning tead.
Kuula oma südame häält,
leia õige tee,minu südamesse.
Kuula ning siis mõistad,
minu südamehääl hüüab sind.
Elas kord üks tüdruk , kes otsustas vanade s6ppradega uuesti s6brustama hakata. Ta sai nendega kokku ja märkas palju uusi inimesi nende tutvusringkonnas. Suhted olid niiv6rd jahtunud , et tüdruk oli jahmunud , pärast m6ningasi koosjoomisi avastas ta , et on juba ammu ühest poisist sissev6etud. Tüdruk kartis talle läheneda. Ta üritas ja tundis et poiss tahab ka aga ise ta ei teadnud seda. Tuli s6prus , mis l6ppes kiiresti, tuli tüli millest kumbki täpselt aru ei saanud. Tüdruk ootas ja ootas kuni oli n6rdinud ja ahastusest raisatud ajast ja närvidest. Istus kuid kodulinnas, hingevalus ja vähehaaval unustas ,…
vaata mulle otsa ja sa näed,et ma saan elada sinuta..aga ära vaata mulle silma,sest seal on pisarad mis reedavad et valetan..
TEOREEM : Armastus on vesi .
EELDUS: Armastus .
VÄIDE : Armastus on vesi .
TÕESTUS : Armastus on kreeka keeles amor , tagurpidi Roma on neegrinaise nimi , neeger tagurpidi on regeen !
Regeen on saksa keeles vihm , vihm on vesi .
JÄRELDUS : Armastus on vesi , !
Kunagi teadsin,et tahan loobuda sellest kõigest,mis on siin.Kõik mis on maine.Kõik mis mulle meeldib ja ei meeldi!Ma tahtsin lüüa käega kõigele.Mind ei huvitanud mis tuleb ja mis läheb.Ma olin otsustanud lahkuda.
Kuid järskult mu elu muutus.Mu ellu tekkis päike,rõõm,õnn,naer,soov olla olemas,soov eksisteerida,soov veeta oma aega kasvõi igavledes.Ma teadsin,et õhtul ma näen sind.Ma teadsin et õhtul sa helistad mulle.Ma teadsin, et see on see õige.Ma teadsin , et nii peab.Mulle meeldis,kui pidin sind igatsema , mulle meeldis kui pidin sinust eemal olema.Sest sinu nägemine oli midagi joovastavat.See tõmbas jalad nõrgaks ning lõi sassi pea.Nüüd ei pea ma enam ootama ega vaatama.Sa…
Ma nägin,ta kõndis,kõndis seal kaugel tänaval ning tuul sasis ta heledaid juukseid.Kuid miski kurvastas mind,kurvastas see,et olin talle nii lähedal kuid ma ei saanud teda puudutada,teda kallistada,teda emmata.ta isegi ei vaadanud mu poole.Ta kõndis mööda nagu oleksin ei keegi,nagu oleksin post või puu tänavanurgal.tegi haiget,et ei näinud ta säravat naeratust,mis toob päikese välja ning saadab laiali halli pilvemassi.Kurbusest joovastuses lonkisin ma mööda paari tänavat edasi oleva kodu poole.Jõudsin ülesse,hakkasin taskust võtmeid otsima,kuid vajusin mõttesse.Avastasin ennast pool tundi hiljem ikka sama targalt,käsi taskus,seismas ukse taga ning toibumas mõtetelennust.Leidsin lõpuks võtmed taskupõhjast.Avasin ukse ning astusin tuppa.Esimese asjana viskasin võtmed kapile.eemaldasin jope…